3-15-64/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-64

Haldusasi

OÜ Worex Media Group kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.

detsembri 2014. a korralduse nr 12.2-3/021451-13 ja 22.

jaanuari 2015. a korralduse nr 12.2-3/021451-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Worex Media Group, volitatud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaisa

Jaaksaar

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest (hiljemalt 7. mail 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 11.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/21451-1 OÜ

Worex Media Group suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibe arvestamist ja töötasult

või muudelt töötajatele tehtud väljamaksete pealt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu,

sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja

tasumise õigsust perioodil 01.12.2013-31.12.2013. Korraldusega kohustati OÜ-d Worex

Media Group esitama kontrolliperioodi kohta järgmised originaaldokumendid: ostuarved,

müügiarved, 2013. a detsembris korraldatud kontsertide piletimüügikassa, kõikide

pangakontode väljavõtted, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted,

Piletilevi esitatud koondaruanne ja arve müüdud piletite koguste kohta maksumuse lõikes

ning arved ja aruanded OÜ-le Worex Media Group väljastatud piletimüügi vahesummade

kohta, töötajatega sõlmitud lepingud ja tööajagraafikud, lepingud (sh need, mis on sõlmitud

varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti ka kontrollitaval perioodil), muud dokumendid, mida

maksukohustuslane peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel

oluliseks.

2. MTA laiendas 22.12.2014 korraldusega nr 12.2-3/021451-13 OÜ Worex Media

Group suhtes läbiviidavat kontrolli perioodile 2013. a juuli kuni november ning kohustas

äriühingut esitama dokumente ka selle perioodi kohta. Korralduses hoiatati, et kohustuste

2(6)

tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha, mille suurus on esimesel korral 450

eurot.

3. OÜ Worex Media Group esitas 09.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

22.12.2014 korralduse nr 12.2-3/021451-13 tühistamiseks. Kohus võttis 13.01.2015

määrusega kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-15-64).

4. MTA kohustas 22.01.2015 korraldusega nr 12.2-3/021451-14 OÜ-d Worex Media

Group tasuma sunniraha 450 eurot, kuna äriühing jättis MTA 22.12.2014 korralduse nr 12.2-

3/021451-13 tähtajaks täitmata. Korralduses märgiti, et sunniraha tasumine ei vabasta MTA

22.12.2014 korraldusega pandud kohustuse täitmisest.

5. OÜ Worex Media Group esitas 28.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

22.01.2015 korralduse nr 12.2-3/021451-14 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-225). Kohus

võttis 29.01.2015 määrusega kaebuse menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-15-64 ja nr 3-15-

225 ühte menetlusse. Haldusasjade ühiseks numbriks jäi 3-15-64.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. OÜ Worex Media Group palub 09.01.2015 ja 28.01.2015 kaebustes tühistada MTA

22.12.2014 ja 22.01.2015 korraldused järgmistel põhjustel:

1)

MTA põhjendab 22.12.2014 korraldust üksnes asjaoluga, et analüüsis lisaks

kontrollitavale perioodile ka äriühingu üldist majandustegevust ning tuvastas, et äriühing

tegutseb väikese kasumlikkusega (tulud ületavad kulusid vähesel määral). Kaebaja

nõusolekuta tema majandustegevuse analüüsimine on ebaseaduslik. Korraldusest ei selgu,

millal ja kuidas kaebaja äritegevust analüüsiti ning kelle korraldusel ja millistele andmetele on

maksuhaldur selleks juurdepääsu saanud. Kaebajat ei ole sellesse menetlusse kaasatud.

Korraldusest ei selgu ka, mida tähendab väike kasumlikkus ja miks äriühing ei võiks

tegutseda vähese kasumlikkusega. Kaebaja tegeleb kultuuriürituste korraldamisega ja need ei

võigi kasumlikud olla;

2)

MTA 22.12.2014 korraldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on maksuhalduril

õigus käimasoleva maksumenetluse ajal kontrolliperioodi laiendada. Selline tegevus on

vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) mõtte ja eesmärgiga ning pahatahtlik.

Maksuhalduri käitumine viitab soovile kaebajat survestada ja hirmutada. Kuna maksuhaldur

viis revisjoni läbi 2013. a detsembri kohta, seega tuligi kaebajalt teabe ja dokumentide

nõudmisel piirduda selle perioodiga;

3)

MTA-l ei olnud õigust nõuda kaebajalt sunniraha tasumist enne, kui kohus on teinud

lõpliku lahendi 22.12.2014 korralduse õiguspärasuse kohta. Kuna MTA 22.12.2014 korraldus

on õigusvastane, on ka selle täitmata jätmise eest sunniraha määramine õigusvastane.

7. MTA palub 13.02.2015 seisukohas jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1)

MTA 22.12.2014 korraldus on kooskõlas MKS §-dega 10, 11 ja 12. Maksuhaldur võib

kontrollitava isiku kohta andmeid koguda erinevatest registritest, millele maksuhalduril on

juurdepääs oma tööülesannetest tulenevalt. Õiguslike alustena on 22.12.2014 korralduses

märgitud MKS § 46, § 59 lg 2 p 1 ja § 62 lg 1 ja lg 3. Maksuhalduri õigus kontrolliperioodi

laiendamiseks on identne maksuhalduri õigusega alustada maksukohutuslase suhtes

üksikjuhtumi kontrolli. MKS-st ei tule keeldu viia kontrollimenetlust läbi mitme perioodi osas

samaaegselt. Isikute, kontrolliperioodi ja vajalike tõendite valiku otsustab maksuhaldur MKS

§ 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 tuleneva kaalutlusõiguse alusel. Maksuhaldur ei pea kontrollitavale

põhjendama kontrolli alustamise ajendit ning menetlus võib alata ka haldusorgani initsiatiivil.

Tallinna Ringkonnakohus märkis käesolevas asjas tehtud 11.02.2015 määruses õigesti, viitega

Riigikohtu seisukohale asjas 3-3-1-46-14 (p 9-11), et kui üksikjuhtumi kontrollimenetlust on

3(6)

alustatud, on selle raames MKS § 60 alusel õigus nõuda ka maksumenetluses tähtsust omavat

teavet ja dokumente. Maksuhaldur nõustub ringkonnakohtuga ka ses, et asjaolu, kas mitut

maksustamisperioodi kontrollitakse samas menetluses või mitmes paralleelses toimuvas

menetluses ei saa iseenesest maksukohutuslase õigusi rikkuda. Maksuhaldur ei saa eirata

kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ja teatud juhul on kontrolliperioodi laiendamine

maksuhaldurile pandud ülesannete täitmiseks kohustuslik. Kontrolliperioodi laiendamise

põhjuseks oli maksuhalduri soov täpsemalt uurida kaebaja laenutehinguid ja seda on

maksuhaldur kaebajale täpsemalt selgitanud nii 22.10.2014 korralduses kui 21.11.2014

vastuses selgitustaotlusele. Kaebaja suhtes viiakse läbi üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoni.

Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis viitaks revisjoni läbiviimisele;

2)

MKS § 146 lg 1 ja HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt ei peata haldusakti peale vaide või

kaebuse esitamine selle kehtivust ega täitmist, seega ei saa 22.02.2015 korralduse andmist

pidada pahatahtlikuks. Kaebajale määrati sunniraha, sest kaebaja venitas maksumenetlust.

Sunniraha ei ole karistus, vaid seda rakendatakse siis, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse

tähtajaks täitmata.

8. OÜ Worex Media Group esitas 06.03.2015 täiendava seisukoha, milles leidis

järgmist:

1)

Kohus saab kaebuse lahendamisel lähtuda vaid vaidlustatud haldusaktis esitatud

põhjendustest. MTA 22.12.2014 korralduses toodud

põhjendused ei

anna alust

kontrolliperioodi laiendamiseks;

2)

Kaebajale 22.12.2014 korraldusega pandud kohustus on ebamõistlikult koormav. Üle

aasta kestev üksikjuhtumi kontroll ei ole mõistlik ning häirib kaebaja majandustegevust;

3)

On küsitav, kas käesolevas asjas on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, sest tegelikult

uuritakse mitut erinevat juhtumit, mida ühendab omavahel vaid üks, 2013. a detsembris

täidetud laenuleping. Seega ei ole kontrolliperioodide vahel tihedat seost ning 22.12.2014

korraldus on õigusvastane ka sel põhjusel.

9. MTA märkis 13.03.2015 täiendavates seisukohtades järgmist:

1)

Maksumenetluse pikkus on tingitud kaebaja enda pidevatest tähtaja pikendamise

taotlustest. Maksuhalduri kontrollile allumine ja koostöö tegemine käib paratamatult kaasas

ettevõtja igapäevase majandustegevusega. Arvestades Riigikohtu seisukohti asjas 3-3-1-60-13

ei saa kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlust pidada ebamõistlikult pikaks;

2)

Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaks revisjoni läbiviimisele. Kontrolli

laiendamisel jätkati samade maksuobjektide kontrolli.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. MTA alustas 11.02.2014 korraldusega OÜ Worex Media Group suhtes üksikjuhtumi

kontrolli, mis hõlmas käibe arvestamist ja töötasult või muudelt töötajatele tehtud

väljamaksete pealt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni-

ja

töötuskindlustusmaksete

arvestamise

ja

tasumise

õigsust

maksustamisperioodil 2013. a detsember. Kaebajalt nõuti selle perioodi kohta teavet ja

dokumente. MTA laiendas 22.12.2014 korraldusega OÜ Worex Media Group suhtes

läbiviidavat kontrolli perioodile 2013. a juuli kuni november ning kohustas äriühingut esitama

dokumente ka selle perioodi kohta. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas maksumenetluse

kontrolliperioodi laiendamine ning kaebajalt dokumentide nõudmine 22.12.2014 korraldusega

on õiguspärane.

4(6)

11. Kaebaja leiab, et kontrolliperioodi laiendamine käimasoleva maksumenetluse ajal on

vastuolus MKS mõtte ja eesmärgiga ning kontrolliperioodi laiendamist ei ole nõuetekohaselt

motiveeritud.

Kohus

jääb

29.01.2015

määruses

võetud

seisukoha

juurde,

et

maksumenetluse

kontrolliperioodi laiendamine iseenesest on lubatav. MTA 22.12.2014 korralduse kohaselt

viiakse kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli ja MKS ei keela üksikjuhtumi kontrolli

kestel kontrolliperioodi laiendamist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 11.02.2015 käesolevas

haldusasjas tehtud määruses, et maksuhalduri õigus laiendada läbiviidava üksikjuhtumi

kontrolli ulatust on identne maksuhalduri õigusega alustada maksukohustuslase suhtes

üksikjuhtumi kontrolli. MKS ei näe üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamiseks ette eraldi

menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise

teavitamine menetlusest (MKS § 45 ja haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2). Samuti ei

tulene MKS-st keeldu viia kontrollimenetlust üheaegselt läbi mitme maksustamisperioodi

osas.

Maksuhalduri ülesanne on MKS § 10 lg 2 kohaselt muu hulgas kontrollida maksude

arvestamise ja tasumise õigsust, jälgida, et makse tasutakse seadusega sätestatud suuruses ja

korras, nõuda sisse maksuvõlad ja kohaldada maksuseaduse rikkujate suhtes seadusega

lubatud sunnivahendeid. MKS § 11 lg 2 alusel otsustab maksuhaldur maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse

ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhalduril otsustab seega

kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ega pea oma valikut

kontrollitavatele põhjendama või maksukohustuslast enne kontrollimenetluse faktilist

alustamist menetlusse kaasama (nt maksukohustuslase üldise majandustegevuse analüüsimise

ja kontrolliobjekti valiku faasis). Maksuhaldur ei pidanud seetõttu esitama kontrolli

alustamise või kontrolliperioodi laiendamise teates ka täpseid selgitusi, milliste andmete ja

dokumentide alusel kaebaja majandustegevust analüüsiti, ega küsima analüüsi teostamiseks

kaebajalt luba. Maksuhaldur on 22.12.2014 korralduses selgitanud, et kontrolliperioodi

laiendamise ajendas seni kogutud tõendite ja kaebaja üldise majandustegevuse analüüs ning

selline selgitus on piisav. Kaebajal on MKS § 14 alusel õigus taotleda maksuhaldurilt

vajadusel täiendavat teavet ning tutvuda maksumenetluses kogutud tõenditega.

12. Kaebaja väitel on üksikjuhtumi kontroll kestnud ebamõistlikult pikka aega ja on

ülemääraselt koormav.

Tallinna

Ringkonnakohus

leidis

11.02.2015

määruses,

et

asjaolu,

kas

mitut

maksustamisperioodi kontrollitakse samas menetluses või kahes või mitmes paralleelselt

toimuvas maksumenetluses, ei saa iseenesest maksukohustuslase õigusi rikkuda. Küll võib

kontrollimenetluse läbiviimise ajal selle ulatuse laiendamine kahjustada maksukohustuslase

õigusi juhul, kui sellest tulenevalt pikeneb varasema maksumenetluse läbiviimine (s.o algselt

kontrollitud perioodi suhtes maksuotsuse tegemine) ebamõistlikult ning samas ei ole

kontrollitavate perioodide tehingud omavahel tihedalt seotud. Kaebaja suhtes alustati

üksikjuhtumi kontrolli 11.02.2014 ja kontrolliperioodi laiendati 22.12.2014. Seega oli

maksumenetlus vaidlustatud korralduse andmise ajaks kestnud veidi üle 10 kuu. Kaebuses

esitatud asjaoludest ja kaebusele lisatud tõenditest (tl 11-36) selgub siiski, et maksumenetluse

pikkust on vähemalt osaliselt mõjutanud kaebaja korduvad taotlused maksuhalduri antud

tähtaegade edasilükkamiseks (nt 20.03.2014, 31.03.2014, 03.06.2014, 28.10.2014). Nii

näiteks kohustas maksuhaldur 19.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/21451-2 kaebaja

seaduslikku esindajat andma suulisi selgitusi maksuhalduri ruumides 02.04.2014, kuid

kaebaja poolsete tähtaja pikendamise taotluste tõttu andis juhatuse liige suulise seletuse alles

21.05.2014 (tl 14-16). Maksuhaldur pidas kaebaja seadusliku esindaja 21.05.2014 suulises

seletuses avaldatud asjaolude pinnalt vajalikuks asjaolusid täpsustada, paludes selgitused

5(6)

esitada hiljemalt 06.06.2014 (vt MTA 28.05.2014 kiri, tl 17). Kaebaja taotles tähtaja

pikendamist (tl 18) ning esitas täiendava seisukoha ja tõendid alles 20.06.2014 (tl 19-20).

Märkimisväärse osa maksumenetluse käiku kajastavatest tõenditest moodustavadki kaebaja

erinevad taotlused või selle kohta tehtud maksuhalduri korraldused või otsused. Näiteks

suulisi selgitusi on kaebaja andnud vaid ühel korral (tl 14-16). Ühel korral, 30.09.2014, andis

kaebaja juhatuse liige suulise seletuse kolmanda isikuna (tl 25-26). Kohtule esitatud tõenditest

ei nähtu, et maksumenetluses oleks olnud pikki maksuhalduri poolseid tegevusetuse perioode.

Lisaks tuleb arvestada, et maksuhalduri töö ei seisne üksnes tõendite kogumises, vaid ka

nende analüüsimises ja järelduste tegemises. Eespool toodut arvestades ei ole alust väita, et

kontrolliperioodi laiendamise ajaks oli maksumenetlus kestnud ebamõistlikult kaua või oli

kaebaja jaoks ülemäära koormav. Kohtule esitatud seisukohad ja tõendid ei anna ka alust

arvata, et maksumenetlust ei ole pärast kontrolliperioodi laiendamist võimalik mõistliku aja

jooksul lõpuni viia, kui kaebaja täidab kaasaaitamiskohustust. Kui puudub oht

maksumenetluse ebamõistlikuks pikenemiseks, ei ole määravat tähtust, kas ja millises

ulatuses olid kontrollitavate perioodide tehingud omavahel seotud.

13. Kaebaja arvates võib maksuhalduri läbiviidav kontroll kujutada endast tegelikult

revisjoni.

MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase

majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud

dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud

teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (MKS §-d

60–72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (MKS §-d 73–81). Riigikohus selgitas haldusasjas nr

3-3-1-20-05 (p 15), et revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub

hinnangust, kas tegemist on enamkoormava menetlusega. Kui asjaolud ja tõendid on

erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile,

siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus.

Seejuures tuleneb viidatud Riigikohtu otsuse p-st 16, et isegi revisjoni kui enamkoormava

menetluse puhul ei ole välistatud sama perioodi korduv kontrollimine või üksteisele järgnevad

revisjonid.

Vaidlust ei ole selle üle, et käesolevas asjas ei ole maksuhaldur järginud maksumenetlust läbi

viies MKS §-des 73-81 revisjonile kehtestatud nõudeid. Kohtu arvates ei viita ka poolte

seisukohad ega kogutud tõendid asjaolule, et üksikjuhtumi kontrollimenetluse normidele

tuginedes viis maksuhaldur varjatult läbi revisjoni. MTA 11.02.2014 korraldusega kaebaja

suhtes alustatud üksikjuhtumi kontroll hõlmas käibe arvestamist ja töötasult või muudelt

töötajatele tehtud väljamaksete pealt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodil 2013. a detsember. MTA laiendas 22.12.2014 korraldusega nimetatud

maksude ja maksete osas toimuvat kontrolli ka perioodile 2013. a juuli kuni november. Seega

jätkas

maksuhaldur

samade

maksuobjektide

kontrolli.

Kaebaja

suhtes

läbiviidud

kontrollimenetlus ei ole olnud kauakestev ja järjepidev. Kohus on eespool leidnud, et

maksumenetluse pikkust mõjutas osaliselt ka kaebaja enda tegevus kaasaaitamiskohustuse

täitmisel. Lisaks möönab kaebaja, et erinevaid kontrolliperioode ühendab kaebaja osaniku ja

kaebaja vahel 07.07.2013 sõlmitud laenuleping, mille tagasimaksed toimusid 2013. a

detsembris. Seetõttu ei ole alust pidada 22.12.2014 korraldust õigusvastaseks põhjusel, et

üksikjuhtumi kontrolli sätete alusel alustas või jätkas maksuhaldur tegelikult revisjoni.

14. Kui kontrolliperioodi laiendamine oli lubatav, võis maksuhaldur kooskõlas MKS §-

dega 59, 60 ja 62 nõuda kaebajalt laiendatud perioodi kohta ka maksumenetluses tähtsust

omavat teavet ja dokumente (vt ka Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p-d 9-11).

MKS §-dele 59 ja 62 on vaidlustatud korralduses ka viidatud. Kaebajal omakorda on

6(6)

nimetatud sätetest ja MKS §-st 56 tulenevalt kontrollimenetluses kaasaaitamiskohustus. See

tähendab aktiivset menetluses osalemise ja nõutud dokumentide esitamise kohustust ka

olukorras, kus maksumenetlus toob kaasa ajakulu või muid ebamugavusi ning võib lõppeda

maksukohustuslase jaoks koormava haldusaktiga.

15. Kuna haldusakti peale vaide või kaebuse esitamine ei peata automaatselt vaidlustatava

akti kehtivust ega täitmist (MKS § 146 lg 1, HKMS § 251 lg 1 p 1), siis ei saa MTA

22.01.2015 korralduse andmist pidada pahatahtlikuks. Kaebuse esitamine ei peata iseseisvalt

ka sunnivahendi rakendamist (MKS § 135 lg 2). Kuna MTA 22.12.2014 korraldus on

õiguspärane ja kaebaja jättis sellega pandud kohustuse tähtajaks täitmata, on kaebajale

sunniraha määramine 22.01.2015 korraldusega samuti õiguspärane (MKS § 67 lg 1).

16. Vaidluse eset arvestades (MTA 22.12.2014 ja 22.01.2015 korralduste tühistamise

nõue) ei ole asjassepuutuvad kaebuses sisalduvad etteheited maksuhalduri varasemale

tegevusele (s.o 2013. a detsembrikuu majandustegevuse kontrolli raames varasemate

perioodide kohta teabe ja dokumentide nõudmine ning OÜ Worex Media Group

majandustegevuse analüüsimine). Seetõttu jätab kohus need kaebaja väited tähelepanuta.

17. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud

korralduste tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit