3-13-1612/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1612 Haldusasi AS Edelaraudtee kaebus Eesti Vabariigi ja Elektriraudtee AS vahel 1. juulil 2013 sõlmitud lepingu nr 13-003 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt selle tühistamise ning raudteel reisijateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks avaliku konkursi korraldamiseks või alternatiivselt selle korraldamise küsimuse otsustamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AS Edelaraudtee, esindaja v.adv Ain Alvin Vastustaja – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – AS Eesti Liinirongid (endise ärinimega Elektriraudtee AS), esindaja v.adv Alar Urm Menetluse alus ringkonnakohtus AS Eesti Liinirongid määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Eesti Liinirongid määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse haldusasjas nr 3- 13-1612 resolutsiooni punkt 2 osas, milles halduskohus jättis AS Eesti Liinirongid menetluskulud tema enda kanda. 3. Teha tühistatud osas asjas uus määrus, millega mõista AS-lt Edelaraudtee AS Eesti Liinirongid kasuks välja menetluskulud esimese astme kohtus 2000 (kaks tuhat) eurot. Ülejäänud osas jätta AS Eesti Liinirongid menetluskulud tema enda kanda. 4. Mõista AS-lt Edelaraudtee AS Eesti Liinirongid kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 654,10 eurot (kuussada viiskümmend neli eurot senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse menetluses nende endi kanda.

3-13-1612 2(6) EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Vabariigi ja AS Edelaraudtee vahel oli sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping tähtajaga kuni 31.12.2014, mille majandusja kommunikatsiooniminister ütles 13.11.2012 avaldusega üles alates 01.01.2014. Eesti Vabariik ja Elektriraudtee AS (praeguse ärinimega AS Eesti Liinirongid) sõlmisid 01.07.2013 raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu nr 13-003 neljaks aastaks alates 01.01.2014. 2. AS Edelaraudtee esitas 26.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse 01.07.2013 lepingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ning Eesti Vabariigi kohustamiseks korraldada lepingu sõlmimiseks avalik konkurss või alternatiivselt selle korraldamise küsimuse uuesti otsustamiseks. 3. Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2014 määrusega AS Edelaraudtee kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Arvestades Riigikohtu 05.03.2014 otsuses nr 3-3-1-2-14 väljendatud seisukohti raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimist reguleerivate õigusnormide tõlgendamise kohta ning ühistranspordiseaduse täiendamist § 10 lg-ga 13, ei ole edasine vaidlus 01.07.2013 otselepingu õiguspärasuse ja kehtivuse üle kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega otstarbekas. Kaebuse eesmärk ei ole enam saavutatav ja vaidlusalune leping ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, sest kehtivast õigusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks uue avaliku konkursi läbiviimist. Kaebus tuleb jätta HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Kuigi teistele menetlusosalistele ei ole antud võimalust esitada menetluskulude väljamõistmiseks taotlusi ega kuludokumente, ei ole see ka vajalik, sest menetluskulud tuleks igal juhul jätta menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kandnud riigilõivukulusid (v.a rahuldamata jäetud määruskaebuste esitamisel) ega muid HKMS §-s

102 või § 103 lg 1 p-des 2-4 sätestatud kulusid. Vastustaja võimalike õigusabikulude osas on pikk ja ühene kohtupraktika selline, et avalikku võimu teostanud haldusorgani poolt halduskohtumenetluses kantud õigusabikulud ei ole üldjuhul põhjendatud ning neid ei mõisteta kaebajalt välja ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Samaväärselt tuleb antud juhul kohelda ka kolmandat isikut, sest lahendi nr 3-3-1-2-14 kohaselt on AS Eesti Liinirongid saanud (lubatud) konkurentsieelise tulenevalt kokkuvõttes asjaolust, et tegemist on riigi äriühinguga. Sellises olukorras peab kolmas isik taluma vastava otselepingu sõlmimise pinnalt tekkinud haldusasjades menetluskulude väljamõistmise osas samasugust kohtlemist nagu haldusorganid. See tähendab, et õigusabikulu väljamõistmine kolmanda isiku kasuks oleks põhjendamatu sarnaselt vastustajale, mistõttu jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 4. AS Eesti Liinirongid esitas halduskohtu määruse peale 04.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 17.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-1612 3(6) 5. AS Eesti Liinirongid palub määruskaebuses (täiendatud 18.12.2014) tühistada halduskohtu 19.11.2014 määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt peab antud asjas menetluskulud kandma AS Edelaraudtee. Halduskohus on ebaõigesti jätnud kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda põhjendusega, et AS Eesti Liinirongid on riigile kuuluv äriühing. Sellist võimalust HKMS § 108 lg-st 4 kõrvalekaldumiseks seadus ette ei näe. Halduskohtu määrus on vastuolus varasema kohtupraktikaga, sest AS Eesti Liinirongid ei ole haldusorgan, vaid samasugune raudteeveoteenuse osutaja nagu AS Edelaraudtee.

Kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud kolmanda isiku, vaid vastustaja tegevust. Varasem kohtupraktika ei ole menetluskulude väljamõistmise osas eristanud riigile kuuluvaid äriühinguid ja eraomanikega äriühinguid ning selliseks vaheteoks puudub ka põhjus ja menetlusseadusest tulenev alus. Teistsugune praktika tooks kaasa üksnes ebaselguse ja ebavõrdse kohtlemise menetluskulude väljamõistmisel. Igasugune uus kohtupraktika peab olema kooskõlas seadusega ning mõistlik ja vajalik. Seejuures on Riigikohus ka asjas nr 3-3- 1-2-14 mõistnud AS-lt Edelaraudtee välja AS Eesti Liinirongid menetluskulud.

Isegi kui analoogia haldusorganiga oleks kasutatav, väljub vaidlus kindlasti määruskaebuse esitaja igapäevase põhitegevuse (raudteeveoteenuse osutamine) raamidest, mis omab menetluskulude jaotamisel olulist tähendust (nt lahendid nr 3-3-1-14-11, p 21, nr 3-3-1-63-10, p 32). Kohus ei ole sellekohaseid põhjendusi esitanud. Lisaks õigusvastasusele on kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda jätmine ka äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude suurenemise seoses mitme kohtuvaidluse pidamisega tingis AS Edelaraudtee enda tegevus, kes vaidles 20.09.2013 seisukohas haldusasjas nr 3-13- 1934 menetluste liitmisele vastu.

Kohtute väidetavalt ebaõiget tegevuse tagajärjeks ei saa olla kolmanda isiku menetluskulude välja mõistmata jätmine, kes ei ole ühtegi menetlust venitanud. Menetluskulude väljamõistmise eelduseks ei ole see, et isik oleks kasutanud oma kaebeõigust pahatahtlikult ning seda pole AS-le Edelaraudtee ka ette heidetud. Kaebuse esitamisel tuleb kaebajal alati arvestada sellega tekkivate kuludega. Kaebaja väide, et tal puudub suutlikkus täiendavaid kulusid kanda, on esiteks paljasõnaline ja teiseks ei anna ka alust jätta kulud kolmanda isiku kanda.

Kui AS Edelaraudtee ei suuda kohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid hüvitada, kaalub AS Eesti Liinirongid tema suhtes pankrotiavalduse esitamist. Halduskohus ei ole rakendanud HKMS § 108 lg-s 11 sätestatut ning see ei ole HKMS § 108 lg 4 korral ka võimalik, sest otsust ei ole tehtud ühe poole kahjuks. Isegi kui säte oleks kohaldatav, puuduvad kohtumääruses sellekohased kaalutlused.

6. AS Edelaraudtee vaidleb kirjalikus seisukohas (ja 06.04.2015 täiendustes) määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Halduskohus jättis kolmanda isiku menetluskulud põhjendatult tema enda kanda. HKMS §

108 lg 11 annab halduskohtule kaalutlusõiguse kalduda kõrvale HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud reeglist ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Antud vaidluse asjaolud õigustavad kolmanda isiku kulude tema enda kanda jätmist. Kaebaja ei ole oma kaebeõigust realiseerinud pahatahtlikult. Otselepingu üle kahes paralleelses menetluses vaidlemine ei olnud kaebaja valik ning ta ei saanud ette näha Riigikohtu ootamatut tõlgendust ega ka vastustaja algatatud kiiret õigusloomet. Menetluskulude suurenemise põhjustas ka halduskohtu enda vastuoluline tegevus, sest 22.04.2014 määrusega otsustati menetlust jätkata, kuid 19.11.2014 määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Neil asjaoludel oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui kaebaja peaks enda menetluskuludele lisaks kandma ka kolmanda isiku kulud. Kohus saab menetluskulude väljamõistmise küsimuse lahendamisel võtta kaalutlusõigust teostades arvesse kõiki asjakohaseid argumente (sh kolmanda isiku saadud konkurentsieelist, mille aluseks on just asjaolu, et tegemist on riigi äriühinguga). Seetõttu ei ole kaebaja ja kolmas isik ka menetluslikult võrdsel positsioonil ning halduskohtu rakendatud analoogia on põhjendatud. Varasema praktika puudumine ei tähenda, et kohus ei

3-13-1612 4(6) võiks sellist praktikat luua. Suurem osa kolmanda isiku menetluskuludest tuleks jätta välja mõistmata ka põhjusel, et AS Eesti Liinirongid ei täitnud oma kohustusi menetluses korrektselt (esitatud taotlused olid põhjendamatud ja seisukohti ei esitatud õigeaegselt). Kantud õigusabikulu on ebaproportsionaalselt suur, arvestades esindajate töö tegelikku sisu ja mahtu. AS Eesti Liinirongid taotleb alusetult tasude väljamõistmist õigusabi eest, mida on talle osutanud advokaat (1403,49 euro ulatuses) või advokaadibüroo jurist (688,93 euro ulatuses), kes ei ole olnud käesolevas haldusasjas kolmanda isiku esindajaks. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-st 3 tulenevalt ei saagi advokaadibüroo jurist esindajaks olla. 7. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et AS Eesti Liinirongid määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Määruskaebuses on vaidlustatud üksnes kolmanda isiku AS Eesti Liinirongid menetluskulude tema enda kanda jätmise põhjendatust. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei saanud praegusel juhul AS Eesti Liinirongid suhtes kohaldada kohtupraktikat, mis käsitleb haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist. Seda esmajoones põhjusel, et AS Eesti Liinirongid ei ole antud vaidluses käsitatav haldusorganina. Asjas vaidlustati Eesti Vabariigi poolt (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) raudtee reisijateveo avalikuks teenindamiseks nn otselepingu sõlmimist, mitte AS Eesti Liinirongid tegevust.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 108 lg 11 on iseenesest kohaldatav ka menetluskulude HKMS § 108 lg 4 alusel jagamise korral ning sättes sisalduvat viidet „poolelt, kelle kahjuks otsus tehti“, tuleb sisustada selliselt, et see kohaldub kõigil samas paragrahvis eelnevalt loetletud juhtudel, mil menetluskulud peaksid jääma ühe poole kanda. Samas ei saa kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmist käesoleval juhul pidada äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks HKMS § 108 lg 11 tähenduses. Sätte kohaldamist ei tingi ainuüksi see, et kaebaja ei ole oma kaebeõigust kuritarvitanud, vaid sellise pahatahtlikkuse puudumine on pigem vältimatuks eeltingimuseks, et HKMS § 108 lg 11 rakendamist üldse kaaluda.

Paralleelsete kohtuvaidluste pidamist või kaebuse perspektiivituks muutumist seoses vastustaja tegevusega või halduskohtu väidetavalt vastuolulist käitumist ei saa ette heita kolmandale isikule ega selle alusel piirata tema kasuks menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 108 lg 11 kohaldamise aluseks ei ole asjaolu, et kaebaja hinnangul oleks kolmanda isiku õigusabikulude kandmine tema jaoks koormav, vaid menetluskulude väljamõistmise ebaõiglus või ebamõistlikkus saab seonduda eelkõige olukordadega, kus menetlusosalised on ilmselgelt ebavõrdses positsioonis või ei saanud kaebaja menetluskulude tekkimist mõistlikult ette näha.

Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, sest AS Edelaraudtee pidi mõistma, et lepingu sõlmimist vaidlustades on AS Eesti Liinirongid kolmanda isikuna kaasamine vältimatu ning menetlusosalised on ka sisuliselt võrdsed olukorras, kus vaidluse all on leping, mida varem täitis kaebaja ja praegusel ajal täidab kolmas isik (mõlemad menetlusosalised kaitsevad menetluses ühesugust majanduslikku huvi). Vaidlustades konkurendiga lepingu sõlmimise, pidi kaebaja arvestama ka menetluskulude väljamõistmisega, kui tema kaebus jääb rahuldamata või läbi vaatamata.

Määruskaebuse esitaja on muu hulgas õigesti viidanud, et AS Eesti Liinirongid menetluskulude AS-lt Edelaraudtee väljamõistmist on sisuliselt samas olukorras pidanud põhjendatuks ka Riigikohus 05.03.2014 määruses nr 3-3-1-2-14 (vt resolutsiooni p 4 ja põhjenduste p 40).

11. AS Eesti Liinirongid taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kogusummas 5126,11 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summast moodustavad 1184,98 eurot praeguse

3-13-1612 5(6) määruskaebusega seonduvad menetluskulud (sh riigilõiv 15 eurot) ning 3941,13 euro ulatuses on tegemist Tallinna Halduskohtu 19.11.2014 määrusele eelnenud menetluses (ajavahemikul 12.09.2013–04.11.2014) osutatud õigusabi eest makstud tasudega. Menetluskulude kandmise kohta on esitatud advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega ning arvete tasumist kinnitavad pangakonto väljavõtted. Kolmas isik on varasemas menetluses esitanud seisukoha AS Edelaraudtee kaebuse suhtes (18.09.2013 menetlusdokument – I kd, tl 118-120), seisukoha vastustaja esitatud menetluse lõpetamise taotluse suhtes (25.10.2013 menetlusdokument – I kd, tl 186 ja pöördel), omapoolse menetluse lõpetamise taotluse (11.04.2014 menetlusdokument – I kd, tl 194-196), seisukohad Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi määruskaebuste suhtes (26.05.2014 menetlusdokument – II kd, tl 44-48; 19.09.2014 menetlusdokument – II kd, tl 91-93) ning seisukohad AS Edelaraudtee kaebuse täienduste kohta (04.11.2014 menetlusdokument – II kd, tl 135-137p).

Kaebaja on vastuses määruskaebusele muu hulgas märkinud, et suurem osa kolmanda isiku menetluskuludest tuleks jätta välja mõistmata ka põhjusel, et AS Eesti Liinirongid taotlused olid põhjendamatud ja seisukohti ei esitatud õigeaegselt. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid välja mõistmata pelgalt seetõttu, et kohus ei ole mõnda kolmanda isiku taotlust (nt taotlus menetluse lõpetamiseks) rahuldanud. Asja materjalidest ei saa kuidagi järeldada, et tegemist olnuks menetlusõiguse kuritarvitamisega. Küll aga tuleb kaebajaga nõustuda, et HKMS § 109 lg 6 tähenduses ei ole põhjendatud selliste õigusabikulude väljamõistmine, mille tekkimise põhjustas kolmas isik enda viivitusega.

Nii tuleb jätta välja mõistmata OÜ Advokaadibüroo LEXTAL 07.10.2013 arvel nr 2013/09/140 kajastuvad kulud vastamistähtaja pikendamise taotluse (I kd, tl 67 ja pöördel) koostamiseks (55 min – 117,17 eurot). Tallinna Halduskohus andis 14.08.2013 määrusega kolmandale isikule seisukoha esitamiseks 30-päevase tähtaja, mis oli kaebuse ja selle lisade mahtu ning vaidluse keerukust arvestades ilmselgelt piisav. Taotluse põhjendusena märgitud soov kooskõlastada positsiooni vastustajaga, ei anna samuti alust lugeda täiendavat kulu põhjendatuks.

Arve spetsifikatsioonil 16.09.2013 tegevusena samuti kajastuv kohtumäärusega tutvumine on juba hõlmatud 12.09.2013 tegevusena märgitud haldusasja materjalidega tutvumisega. Muus osas peab ringkonnakohus põhjendatuks AS Eesti Liinirongid kasuks AS-lt Edelaraudtee väljamõistetavaid õigusabikulusid HKMS § 109 lg 6 alusel vähendada. Arvestades kolmanda isiku poolt asjas esitatud dokumentide iseloomu ja mahtu, ei saa 36 tunni ja 58 minuti suurust advokaatide töömahtu pidada täies ulatuses vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul on senises menetluses kantud kulud põhjendatud ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ning ülejäänud osas jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

12. Põhjendamatu on AS Edelaraudtee seisukoht, et menetluskulude suurenemise põhjustas halduskohtu vastuoluline tegevus menetluse lõpetamisel. Kaebaja on ise soovinud menetluse jätkamist ja pidanud Tallinna Halduskohtu 22.04.2014 määrust õiguspäraseks (nt 26.05.2014 ja 18.09.2014 vastustes Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi määruskaebustele). Samuti ei ole AS Edelaraudtee vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 19.11.2014 määrust, millega tema kaebus jäeti läbi vaatamata. Seejuures juhtis kaebuse sisulisele perspektiivitusele halduskohtu tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus 01.07.2014 määruses (p 12), mis jõustus Riigikohtu 22.09.2014 määrusega nr 3-7-1-3-445-14. Neil asjaoludel puudub alus heita halduskohtule ette vastuolulist käitumist. Haldusasjade nr 3-13-1612 ja nr 3-13-1934 paralleelset menetlemist ei ole kaebajale ette heidetud, sest Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.10.2013 määruses nr 3-13-1934 asjade liitmist ka ise võimalikuks.

13. Seonduvalt AS Edelaraudtee väitega, et AS Eesti Liinirongid on alusetult taotlenud õigusabikulude väljamõistmist selle õigusabi eest, mida on talle osutanud advokaat või jurist, kes ei ole käesolevas kohtumenetluses esindatava nimel ühtegi menetlustoimingut teinud või

3-13-1612 6(6) ei saagi seda teha, märgib ringkonnakohus, et see asjaolu ei anna samuti alust menetluskulude vähendamiseks. AdvS § 40 lg 3 ei ole taotluse lahendamisel asjassepuutuv, sest esindust ja menetluskulude väljamõistmist halduskohtumenetluses reguleerib HKMS, mitte AdvS (vrd Riigikohtu 07.11.2011 määrus nr 3-2-1-107-11, p 14). Iseenesest on õige, et kaebaja viidatud advokaat ja jurist ei ole kolmanda isiku nimel käesolevas haldusasjas menetlustoiminguid teinud. Samuti ei ole isiku lepinguliseks esindajaks kohtus advokaadibüroo pidaja (erinevalt AdvS § 55 lg-s 1 nimetatud kliendilepingust), vaid advokaadibüroo advokaat (HKMS § 32 lg

1 p 1; vt ka Riigikohtu 21.03.2012 määrus nr 3-3-1-5-12, p 14). Eelnevale vaatamata ei ole käesoleva olukorraga sarnastel juhtudel põhjendatud jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on antud juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad menetlusdokumendid kohtule esitas. Sama seisukohta on varem väljendatud näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määruses nr 3-13-699 (p 12).

14. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus AS Eesti Liinirongid määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 19.11.2014 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab AS Eesti Liinirongid menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kokku 2000 eurot (ilma käibemaksuta).

15. Määruskaebuse menetlusega seoses on AS Eesti Liinirongid palunud mõista AS-lt Edelaraudtee välja menetluskulud summas 1184,98 eurot ilma käibemaksuta (sh riigilõiv 15 eurot – II kd, tl 157). Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Määruskaebuse menetluses vaidluse all olevate küsimuste (s.o vaidlus üksnes menetluskulude väljamõistmise üle) iseloomu ja mahtu arvestades on määruskaebuse esitaja õigusabikulud ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud.

Arvete spetsifikatsioonide kohaselt vastab taotletud õigusabikulude summale advokaatide töö kokku 9 tunni ja 18 minuti ulatuses. Ringkonnakohus loeb kulud vajalikeks ja põhjendatuteks kokku esindaja töötunni ulatuses, lähtudes menetlusdokumendid esitanud advokaadi tunnitasust (s.o 5 tundi × 127,82 eurot) ehk kokku 639,10 eurot (ilma käibemaksuta). Koos riigilõivuga tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks seega välja mõista 654,10 eurot. Muus osas jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. AS Edelaraudtee palub mõista AS-lt Eesti Liinirongid välja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud summas 375,70 eurot ilma käibemaksuta.

Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab AS Eesti Liinirongid määruskaebuse, jäävad AS Edelaraudtee menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega andmeid menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule esitanud. HKMS § 109 lg 1 kohaselt jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud seega tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets