3-14-51101/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51101 Haldusasi S.N.i kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju (8256 eurot) hüvitamiseks (kambri põrandapind alla m2, hügieenistandardite rikkumine, ventilatsiooni puudulikkus perioodidel 21.09.2009-13.04.2010, 06.05.2011-02.12.2011 ja 09.12.2011-29.02.2012) Menetlusosalised Kaebuse esitaja: S.N. Vastustaja: Tallinna Vangla Menetlustoiming Tähtaja küsimuse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Jätta S.N.i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks perioodi 21.09.2009-13.04.2010 osas rahuldamata.

2. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-14-51101 menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohus võttis oma 21.11.2014 määrusega menetlusse S.N.i kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju (8256 eurot) hüvitamiseks (kambri põrandapind alla 3 m2, hügieenistandardite rikkumine ja ventilatsiooni puudulikkus perioodidel 21.09.2009-13.04.2010, 06.05.2011-02.12.2011 ja 09.12.2011-29.02.2012) kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

Sama määruse resolutsiooni punktiga 5 kohustas kohus kaebuse esitajat esitama kohtule hiljemalt 15.12.2014 täiendavad seisukohad seoses kaebetähtaja küsimusega (vajadusel esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus).

Kohus selgitas oma määruses, viidates 14.10.2014 määrusele, et lisaks perioodi 21.09.2009- 13.04.2010 osas kaebetähtaja küsimusele (millises osas on kaebaja palunud kaebetähtaeg ennistada) on tõusetunud kaebetähtaja järgimise küsimus ka RVastS § 18 lg 2 järgmise osas (so kogu kaebuse osas) ja andis kaebajale võimaluse ka selles osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

Ühtlasi määras kohus kaebajale uue tähtaja RVastS § 18 lg 2 sätestatud kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja märkis, et kohtule vastamisel tuleb kaebajal järgida kohtu 14.10.2014 määruse p 4.2. märgitut. Kaebaja on kohustatud kohtu poolt nõutud arvamused esitama tähtaegselt, vastasel juhul lõpetab kohus kaebuse menetlemise HKMS § 124 alusel.

2. 02.12.2014 saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja viitab, et seoses tervisliku olukorraga (radikuliit, kopsupõletiku kahtlus jne) ja tervise taastumisele kulunud aeg ei võimaldanud tal esitada õigeaegselt kahjunõuet perioodi 21.09.2009.12.04.2010 osas. Samuti puudus juurdepääs informatsioonile (arvuti puudumine ja ajakirjanduse vähesus euronõuete kohta). Eraldi dokumendis märgib kaebaja, et temast mitteolenevatel põhjustel ei olnud kaebajal võimalik õigeaegselt pöörduda Tallinna Halduskohtu poole mittevaralise kahju nõudega Tallinna Vangla vastu. Kaebaja viitab jällegi perioodile 21.09.2009-13.04.2010. Kaebaja teatas samuti, et ei soovi enam kirjalikku menetlust ning teatab, et tema advokaat on Sergei Postnikov.

3. Kohus tegi 03.12.2014 päringu Sergei Postnikovile ja palus kohtule teatada, kas tal on S. N.i esindamiseks esindamisõigus. 10.12.2014 teatas Sergei Postnikov kohtule, et tal esindusõigust ei ole.

4. 12.01.2015 saabus kohtule Tallinna Vangla vastus kaebusele. Tallinna Vangla palub oma vastuses muuhulgas jätta kogu kaebus läbivaatamata, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega (RVastS § 18 lg 2 rikkumine) ja põhjendab seda järgnevalt.

4.1. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Antud juhul esitas kaebaja kahjunõude vanglale 14.01.2014. Kahjunõudes esinenud puudused kõrvaldas kaebaja 25.02.2014 vastusega. Seega oli kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 26.04.2014 ja kaebajal tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt 26.05.2014. Kaebaja on kohtu poole kaebusega pöördunud aga alles 09.06.2014, ehk rikkudes seaduses sätestatud kaebetähtaega.

Vastustaja märgib, et S. N. on kohtule 09.06.2014 esitatud kaebuses välja toonud, et: „Mul on õigus pöörduda vastava kaebusega kohtu poole /…/ tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud RVastS sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse jätnud tähtaegselt läbivaatamata ja RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul nõuetekohasest esitamisest arvates.“

Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli teadlik, et peab pöörduma kohtu poole, kui haldusorgan tema kahjunõuet kahe kuu jooksul arvates selle saamisest ei lahendada. Kaebaja on seda teinud hilinemisega. Juba 25.02.2014 vanglale esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja välja toonud, et: „Mul jäi negatiivne mulje, et vastusega 14.02.2014 nr 5-18/14/1312-3 Teie lihtsalt venitate aega ja see on esimene märk sellest, et Teie ei taha kohtuvälist kokkulepet ja ma olen sunnitud saatma dokumendid halduskohtusse“.

Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu 08.10.2008 lahendi nr 3-3-1-41-08 punktile 9, milles on käsitletud sisuliselt sarnast olukorda. Vastustaja leiab kokkuvõtvalt, et kaebaja on ilmselgelt rikkunud kaebetähtaega ja palub jätta kaebus läbivaatamata.

4.2. Täiendavalt märgib vastustaja, et samuti on kaebus perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas esitatud tähtaja rikkumisega ja palub ka selles osas jätta kaebuse läbivaatamata (RVastS § 17 lg 3 rikkumine).

RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 34 lg-st 2 tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.

Arvestades, et kaebaja väidetav mittevaraline kahju seisnes ebapiisavast põrandapinnast tingitud inimväärikuse alandamises ning füüsilistesja hingelistes kannatustes, siis ei saa Tallinna Vangla hinnangul sellise kahju tekkimine olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse (nt Tunis vs Eesti), vaid see kahju pidi olema taotluse esitajale tuntav vahetult, Tallinna Vanglas viibimise ajal.

Seega, kuna kaebaja vabanes Tallinna Vanglast13.04.2010, siis pidi hiljemalt nimetatud kuupäevadest alates olema kaebajale teada mittevaralise kahju tekkimine ning seetõttu hakkas kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise kolme aastane tähtaeg. Tallinna Vangla seisukohta kinnitab ka Riigikohtu 23.03.2005 lahend nr 3-3-1-86-04, milles halduskolleegium märkis, et vastutuse aluseks on õigusvastane tegu ise, mitte sellest teadasaamine. Seega tulnuks kaebajal eeltoodud perioodi osas esitada kahjunõue vanglale hiljemalt 13.04.2013, kuid seda on tehtud alles 14.01.2014. Eelnimetatud põhjusel on kaebus esitanud perioodi 21.09.2009 – 13.04.2010 osas peale kahju hüvitamise nõude tähtaja saabumist.

5. 22.01.2015 määrusega jättis kohus S. N.i 02.12.2014 avalduse käiguta andis avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks (so kohtule selgitamiseks, millistel kaebajast mitteolevatel põhjustel ei saanud kaebuse esitaja järgida kaebuse esitamise tähtaega koos tõenditega) aega 10 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

6. 12.02.2015 saabus kohtule kaebuse esitaja vastus kohtu määrusele, milles kaebaja märgib, et ei nõustu vastutaja seisukohaga, mille kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne kohtusse pöördumist kahju hüvitamist haldusorganilt ja et RVastS § 18 lg 2 ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud piires.

HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. See säte kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja. Eriregulatsioonina tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Vastustaja leiab, et Ringkonnakohtu seisukoha järgimisel muutuks RVastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks.

RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata.

Kaebaja selgitab, et esitas pärast 14.01.2014 avalduse tähtajaks rahuldamata jätmist halduskohtule kaebuse 09.06.2014, s.o HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja jooksul ning tegemist on tähtaegse kaebusega. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotlust ei lahendanud ega vastust kaebajale pole esitanud.

Kaebaja leiab et kaebuse esitamisega 09.06.2014 ei rikkunud ta 3 - 10 aastast kaebuse esitamise tähtaega, mis on sätestatud HKMS § 9 lg 4. Kaebuse esitaja sai teada tema õiguste rikkumisest ajavahemikul 21.09.2009 -13.04.2010, 06.05.2011- 02.12.2011 ja 09.12.2011-29.02.2012 ning sellega temale kahju tekitamisest 14.01.2014 Tallinna Vanglasse esmasel pöördumisel.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kaebust menetleda ja kaebuse rahuldada. Ühtlasi teavitab kaebaja, et on vanglast vabanenud, millest tulenevalt palub kõik menetlusdokumendid esitada uuele aadressile. KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 tulenevalt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

9. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu esiteks RVastS § 18 lg 2 rikkumise tõttu kogu kaebuse osas ja teiseks juhul, kui kohus peaks vastavas osas kaebuse esitamise tähtaja ennistama, siis perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas seoses RVastS § 17 lg 3 rikkumisega. Kaebuse esitaja leiab, et RVastS § 18 lg 2 ta järgima ei pidanud ja selles osas on kaebus tähtaegne. Perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas on kaebaja taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

10. Kohus leiab, et seoses kaebetähtaja järgimise küsimusega on tuvastatud käesolevas asjas järgmised faktilised asjaolud:

10.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud 14.01.2014 (dateeritud 13.01.2014) Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 8256 eurot hüvitamiseks - kambri põrandapind alla 3 m2, hügieenistandardite rikkumine, ventilatsiooni puudulikkus perioodidel 21.09.2009-13.04.2010, 06.05.2011-02.12.2011 ja 09.12.2011-29.02.2012. (tl 14-15 pöördel)

10.2. 14.02.2014 kirjaga nr 5-18/14/1312-3 andis Tallinna Vangla S. N.ile kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva kirja saamisest. (tl 16 ja selle pöördel)

10.3. 25.02.2014 vastas S. N. kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamise kirjale ja esitas täiendatud taotluse koos taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. (tl 17-18)

11. Arvestades eeltoodut tuli vanglal lahendada kaebaja kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 25.04.2014. Vangla kaebaja taotlust tähtaegselt ei lahendanud, samuti ei ole teinud mingeid toiminguid, millest tulenevalt RVastS § 18 lg 1 sätestatud tähtaeg oleks pikenenud. Seega hakkas alates 25.04.2014 kulgema RVastS § 18 lg 2 sätestatud 30 päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. Järelikult tuli kaebuse esitajal esitada kohtule kaebus hiljemalt 26.05.2014 (25.05.2014 oli pühapäev). Kaebuse esitaja on kohutusse pöördunud aga 09.06.2014, seega hilinemisega ja rikkudes seaduses sätestatud kaebetähtaega. Siinkohal leiab kaebaja, et kuivõrd kaebus on esitatud HKMS § 9 lg 4 sätestatud tähtaega järgides, siis on kaebus tähtaegne.

12. Kaebaja seisukohta hinnates, selgitab kohus kõigepealt, et alates 01.01.2012 kehtib uus halduskohtumenetluse seadustik, kus kahju nõude esitamise kaebetähtaegade üldregulatsioon on sätestatud § 46 lg 4. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht käesoleval juhul rakendatava kaebetähtaja suhtes on sõltumata eksimusest HKMS-i versiooniga ekslik, sest käesoleval juhul on kaebaja pöördunud enne halduskohtusse kaebuse esitamist taotlusega kahju hüvitamiseks haldusorgani poole vastavalt VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1. Seega ei ole kohtusse pöördumise tähtaja arvutamisel kohaldatav RVastS § 17 lg 3 ega HKMS § 46 lg 4, vaid RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 47 lg 2 (kaudselt). Eeltoodud seisukohta toetab ka vastustaja poolt viidatud Riigikohtu 08.10.2008 lahend nr 3-3-1-41- 08, mille punktis 9 leidis Riigikohus, et „… RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg

2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega isegi juhul, kui M. Saiki kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud 28.06.2006 kirjaga nõuetekohaselt, oleks ta pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vallavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest.“. Kuivõrd kaebuse esitaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitanud vaatamata sellele, et kohus vastavale vajadusele korduvalt kaebaja tähelepanu juhtis (vt kohtu määrused 14.10.2014, 25.11.2014, 22.01.2015), siis puudub kohtul võimalus ka analüüsida, kas kaebuse esitajal võisid esineda mõjuvad põhjused kaebuse hilinenult kohtule esitamiseks ja sellest tulenevalt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus on kohtule esitatud hilinemisega (RVastS § 18 lg 2 rikkumine), kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad alused ning kaebuse menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

13. Kohus peab vajalikuks võtta antud juhul ka seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas, sest selles osas on kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse.

Kohus leiab, et perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas on kaebus esitatud RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 rikkumisega sõltumata ka kaebuse kohtule esitamise kaebetähtaja (RVastS § 18 lg 2) rikkumisest ning vastav kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu.

Kohus selgitab, et antud juhul kuulub kohaldamisele viidatud normides sisalduv 3-aastane kaebetähtaeg, kuna 10-aastane tähtaeg puudutab juhtumeid, kus kahju hüvitamist nõudev isik ei ole kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saanud ega pidanudki teada saama. Kaebaja viibis vanglas ja pidi talle vanglas viibimisega tekkivatest tagajärgedest, sh ruumi kitsikusest ja kehvadest olmetingimustest teada saama juba vanglas viibimise ajal. Ka kahju tekitajas ei saanud kaebajal kahtlust tekkida. Seetõttu on taotlusega vangla poole pöördumiseks antud juhul rakendatav 3-aastane tähtaeg.

Kohus nõustub vastustajaga ja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja väidetav mittevaraline kahju seisnes ebapiisavast põrandapinnast tingitud inimväärikuse alandamises ning füüsilistesja hingelistes kannatustes, ei saa sellise kahju tekkimine olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtavast kohtuotsusest (nt Tunis vs Eesti) teadasaamise, vaid see kahju pidi olema taotluse esitajale tuntav vahetult, Tallinna Vanglas viibimise ajal. Kuna kaebaja vabanes Tallinna Vanglast13.04.2010, siis pidi hiljemalt nimetatud kuupäevast alates olema kaebajale teada ka mittevaralise kahju lõplik suurus ning seetõttu hakkas kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise kolme aastane tähtaeg.

Vastustaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu 23.03.2005 lahendile nr 3-3-1-86-04, milles halduskolleegium märkis, et vastutuse aluseks on õigusvastane tegu ise, mitte sellest teadasaamine. Seega tulnuks kaebajal eeltoodud perioodi osas esitada kahjunõue vanglale hiljemalt 13.04.2013, kuid seda on tehtud alles 14.01.2014. Eelnimetatud põhjusel on kaebus esitanud perioodi 21.09.2009

– 13.04.2010 osas peale kahju hüvitamise nõude tähtaja saabumist.

Kohus on seisukohal, et kui tingimused vanglas olid sedavõrd häirivad ja alandavad, nagu kaebaja seda väidab, siis ei saa tõsiseltvõetavaks pidada kaebaja väidet, et ta pidas temale riigi poolt tekitatud kannatusi vangistuse loomulikuks osaks, kuna vangla töötajad seda nii kaebajale väitsid.

14. Samuti ei saa olla arvestades kaebuse nõude sisu tähtaja ennistamise aluseks asjaolu, et kaebajal kui õigusalaselt kogenematult isikul puudus väidetavalt info rikkumiste kohta ja juurdepääs dokumentidele ja seadustele.

Õigusaktidele on vanglas olemas juurdepääs. Seejuures on kinnipeetavatele võimaldatud õigusaktidele juurdepääs elektrooniliselt (VangS § 311).

Riigikohtu 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 (p 19) antud selgituse kohaselt ei ole välistatud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.

Kaebaja on ka ise kinnitanud, et viibides Tallinna Vanglas ei selgitanud ta välja vaidlustamise korda tuginedes vangla töötajate väitele, et tingimused on normaalsed. Kaebetähtaegade korraga tutvus kaebaja alles kaebust koostades.

15. Kohus leiab, et arvestades, et kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 13.04.2010, ei saanud tal olla kuidagi takistatud vajalike regulatsioonidega tutvumine, samuti vajadusel professionaalse õigusabi teenuse kasutamine selgitamaks välja, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte. Kaebaja seda teinud ei ole. Järelikult puuduvad ka alused kaebetähtaja ennistamiseks põhjusel, et kaebaja näol on tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu isikuga.

16. Veel viitas kaebuse esitaja, et ei saanud kaebust perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas tähtaegselt esitada seoses tervisliku olukorraga (radikuliit, kopsupõletiku kahtlus jne) ja tervise taastumisele kulunud aja tõttu ning temast mitteolenevatel põhjustel. Kohus palus selles osas kaebust täpsustada, kuid kaebuse esitaja seda ei teinud. Samuti ei esitanud kaebuse esitaja selles osas ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja vastavad väited tõendamata ning sel põhjusel ei ole võimalik kaebuse esitamise tähtaega ennistada.

17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks kaebuse esitamise tähtaeg perioodi 21.09.2009 kuni 13.04.2010 osas ennistada ja on kaebaja on jätnud vaatamata kohtu vastavatele soovitustele esitamata muus osas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kogu S. N.i kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

18. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik