1-12-2967/433 · 1-12-2967/433 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2967 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. märtsi 2015

määrus B.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu B.F-i

kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 10.01.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsustega tunnistati B.F

süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle

karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 17 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 2 aastat ja 13 päeva. Karistusaja algus 06.01.2014 ja lõpp 19.01.2016.

2. Viru Vangla esitas 16.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 määrusega jäeti B.F talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata tuginedes järgmisele argumentatsioonile. 3.1. Vangla materjalide kohaselt kuulus B.F varasemalt kuritegelikku ühendusse ning toime pandud kuritegudest järeldub, et ta on riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Süüdimõistetu ei

teadvusta oma kuritegeliku käitumisega seotud riske ega tunnista toimepandud kuritegu ja kuulumist kuritegelikku grupeeringusse. Kohus leidis, et kuivõrd isik ei tunnista endiselt oma

kuritegu, ei ole ta teinud ka sellest vajalikke järeldusi. Kuigi B.F-ile varasemalt mõistetud neli kriminaalkaristust on käesolevaks ajaks kustunud, iseloomustavad toimepandud kuriteod teda kaudselt. 3.2. Maakohtu hinnangul võib isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest järeldada, et

süüdimõistetu võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohus leidis, et B.F-i käitumine enne karistuse kandmisele asumist, s.o pärast vahi alt vabastamist,

tema käitumine vanglas (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine), sotsiaalprogrammis osalemine, tema võimalused vabanemisel (garanteeritud elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus), ei kaalu üles toimepandud kuriteo raskust.

Määruskaebus 4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.F-i kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes palub tühistada 11.03.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole esimese astme kohus B.F-i vabastamise üle otsustamisel piisava põhjalikkusega kaalunud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Kohus on isiku vabastamata jätmist motiveerinud üksnes kuriteo

raskusega, kuid seda asjaolu ei esine KarS § 76 lg-s 4. Samas on jäetud tähelepanuta, et B.F mõisteti süüdi teise astme kuriteos, mistõttu ei saa seda käsitleda raske kuriteona, mis välistaks isiku vabastamise. 4.2. Kuriteo toimepanemise asjaolusid analüüsides tulnuks kohtul arvestada, et B.F ei ole käesolevas kriminaalasjas ise kellegi suhtes vägivalda kasutanud ja tema osalus kuriteos oli kaudne. Kohus ei oleks tohtinud B.F-i iseloomustamisel tugineda tema varasematele

karistustele, sest need on kustunud. Lisaks tuleb arvestada, et süüdimõistetu viimase ja eelviimase kuriteo vahe oli 15 aastat. 4.3. Kaitsja arvates on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna mõistetud karistus on tema suhtes eripreventiivse eesmärgi täitnud. B.F on saanud aru kuriteo tagajärgedest ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Kaitsja märgib, et kuna kohus pidas B.F-i puhul ohuteguriks alkoholi tarvitamist ja viibimist grupis, on võimalik

süüdimõistetul keelata suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja tarvitada alkoholi.

Kinnipeetavat motiveerib seaduskuulekalt käituma ka teadmine, et kui ta vabaduses olles

kuritegude toimepanemist jätkab või rikub katseaja tingimusi, pööratakse tema karistus täitmisele.

4.4. Maakohus on toonud määruses välja ka B.F iseloomustavaid positiivseid aspekte, mis on ennetähtaegsel vabastamisel äärmiselt kaalukad. Süüdimõistetul on vabaduses tagatud elukoht koos oma perekonnaga (alaealise lapse ja elukaaslasega), töökoht OÜ-s XXX ja lähedaste toetus. Vabastamist toetab ka kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal: tal

puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja läbinud riigikeele kursuse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et B.F-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamise välistavad praegusel hetkel eelkõige süüdimõistetu isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. 6. Kohtukolleegiumi hinnangul arvestas maakohus kõiki KarS § 76 lg-s 4 asjaolusid kogumis ning see, et kinnipeetavat ei vabastatud, ei tähenda, et esimese astme kohus oleks rikkunud menetlusõigust. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg-s 4 loetletud punkte, sealjuures võib mõni neist tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju. 7. B.F on kriminaalkorras karistatud viis korda, sh korduvalt vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest ning vangistuses viibib ta juba kolmandat korda. Nimetatud andmetest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole B.F-ile soovitud mõju avaldanud. Kuigi vahe eelmiste karistuste ja käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemise vahel oli

küllalt pikk, näitab süütegude teatav sarnasus siiski, et isiku käitumine ei ole selle ajaga

muutunud. Kinnipeetava varasemad korduvad karistused ning kuritegude toimepanemise

asjaolud annavad kinnitust, et kuritegelik käitumine on muutunud B.F-i jaoks elustiiliks. Siinkohal rõhutab kolleegium, et ka isiku varasemaid kustunud karistusi saab tema iseloomustamiseks kasutada, kuna kuriteo toimepanemise fakt ei kao ajaga ning annab jätkuvalt

teavet süüdimõistetu isikust ja varasemast elukäigust. Nimetatud seisukoht on kooskõlas

Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on karistatus küll ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni, kuid karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega ka pärast karistuse kustumist (vt nt RKÜKo nr 3-4-1-7-01 p 18, RKHKo nr 3-3-1- 46-09, p 11). 8. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb alati arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Praegusel hetkel kannab B.F karistust isikuvastase kuriteo eest, mis seisnes sisuliselt omakohtu läbiviimises, mida tuleb ka Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2013 otsuse kohaselt pidada üldpreventiivsest aspektist täiesti aktsepteerimatuks käitumiseks (vt viidatud otsuse p 42). Seega on juba B.F-ile karistuse mõistmisel võetud arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid ning oleks põhjendamatu need huvid ennetähtaegse vabastamise otsustamisel

kõrvale jätta. Kuigi süüdistuse kohaselt seisnes süüdimõistetu roll eelkõige kuriteo

toimepanemise kontrollimises, ei tähenda see, et tema teopanus oleks väikene ning toimepandud kuritegu ei saaks pidada raskeks. Toime pandud kuriteo raskust tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaoluna KarS § 76 lg 4 mõttes. Siinjuures peab kohus veel oluliseks, et B.F ei tunnista enda süüd antud kuriteos, mistõttu on kaitsja väide, et praegune karistus on kinnipeetava osas oma eesmärgi täitnud, täiesti kohatu. Nagu juba mainitud, on süüdimõistetu pannud toime äärmiselt kahetsusväärse teo ning praegusel juhul tuleb kohtutel

kinnitada, et omakohtu läbiviimisele reageeritakse rangelt. Seetõttu oleks B.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine täielikus vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.

9. B.F-ile mõistetud karistus ei ole oma eesmärki täitnud, mistõttu saadaks tema ennetähtaegne vabastamine, eriti arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, ühiskonnale vale

signaali. Kuigi kinnipeetava puhul saab välja tuua ka ennetähtaegset vabastamist toetavaid aspekte, nt elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu, individuaalse täitmiskava täitmine, sh riigikeele õpe ning sotsiaalprogrammi läbimine, ning distsiplinaarkaristuste puudumine, leiab

ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et need asjaolud ei kaalu hetkel ülesse süüdimõistetut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk