1-14-3320/32 · 1-14-3320/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3320 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2015

määrus N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 05.03.2015 määrusega jäeti N.E talle Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi mõistetud karistusest vabastamata. Karistuse – 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva lõpp on 09.12.2015.

2. Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt.

2.1 Negatiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et N.E on kriminaalkorras karistatud 8

korral. Ta kannab kolmandat vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud

ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus leidis, et isiku varasemad karistused (sh karistuse kandmisest tingimisi vabastamine) ja kriminaalhooldusel viibimine ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist

järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Eriti ilmestab seda asjaolu, et isiku juhtimisõigus oli ära võetud kohtuotsusega mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid ta

jätkas mootorsõiduki juhtimist joobesseisundis. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isik vabanes vanglast pärast pikaajalise vangistuse kandmist isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Aasta hiljem karistati teda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga ja

lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kolm kuud hiljem karistati isikut taaskord mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis tingimisi vangistusega 8 kuud 27 päeva. Kolm kuud veelgi hiljem karistati teda taaskord mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest reaalse vangistusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva, mille alusel ta käesoleval hetkel karistust kannab. N.E käitumist iseloomustab alkoholi kuritarvitamine.

2.2 Positiivsete asjaoludena arvestas kohus N.E osalemist majandustöödel ning head käitumist kinnipidamisasutuses. Samuti elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu.

2.3 Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isikut karistati ühe aasta jooksul kolmandat korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest), korduvaid karistusi (teda on varem karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus asus seisukohale, et kaheksal korral karistatud isiku puhul, kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei

osuta N.E-le piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba

korduvalt antud. Isik ei läbinud katseaega ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust,

millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Oleks kergemeelne

arvata, et varasemalt karistatud N.E , kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

2.4 Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et N.E juhtis järjepidevalt mootorsõidukit joobeseisundis. Kuritegeliku käitumise

soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning

toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning

eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et isik pani toime selliseid ühiskonnaohtlikke kuritegusid, mis ohustavad kõikide kaasliiklejate elu.

2.5 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.12.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et N.E ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kuigi N.E käitumine kinnipidamisasutuses on hea, tal on kindel töökoht, kindel elukoht (kuigi tingimused ei ole head, kuna puudub elekter ja vesi), tal on ema ja õe toetus, ei teki kohtul veendumust, et

isiku karistuse eesmärgid oleksid täidetud. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja esitatud

iseloomustusest, et süüdimõistetu tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud, alkoholisõltuvusega isikuid, mistõttu ei nõustu kohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates vangla esitatud seisukohaga, nagu oleks N.E puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike või madal.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada N.E tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuse põhiteesid on järgmised.

3.1 Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad N.E distsiplinaarkaristused, ta

töötab majandustöödel ja köögitöölisena ning on läbinud erinevaid kursusi. Lisaks põeb ta kroonilist haigust, mida vangla ei ole võimeline ravima ja mis nõuab tõsisemat lähenemist, mis on aga võimalik vabaduses. Samuti on N.E esitanud garantiikirja, millest nähtub, et ta on vabanedes kindlustatud tööga. Lähisuhtevõrgustikku kuuluvate ema ja õega on suhted head

ning alkoholisõltuvusega isikutega ta enam ei suhtle. Samuti nähtub iseloomustusest, et N.E puuduvad täitmata rahalised nõuded. N.E soovib elama asuda aadressile XXX

, alevikku, kus elas ka enne vangistust. Korter vajab sanitaarremonti. Viru Vangla iseloomustusega ühtib ka kriminaalhooldusametniku seisukoht seoses töökoha, lähedaste ringi ning vajadusega elukoha renoveerimiseks.

3.2 Prokurör on välja toonud asjaolu, et uue kuriteo toimepanemise riski oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist teiste, oluliselt odavamate vahenditega.

3.3 Eeltoodut kokku võttes märgib määruskaebuse esitaja, et ta omab töökohta ning elukohta ja lähedasi. Nii ema kui ka õde vajavad raskematel majapidamistöödel N.E abi. Samuti oleks vaja vastu talve teha korteris remont – viia sisse vesi ja elekter. Karistuse lõpp

saabub 09.12.2015. N.E on omalt poolt teinud kõik, et teenida välja usaldus

ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta mõistab, et kohus langetas otsuse varasemale iseloomustavale materjalile tuginedes, ent märgib, et tänasel päeval vabaneks ta täiesti uude

suhtlusringkonda kohustustega ema ja õe ees ning eluliselt oluliste probleemidega olmeküsimuste lahendamisel. Nagu kohus õigesti märkis, hindab ta positiivselt N.E head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Järelikult on kinnipidamisasutus oma eesmärgi täitnud ning võib alata uus etapp, uued kohustused uues elukeskkonnas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga N.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et N.E määruskaebuses taasesitatud väited

vangla iseloomustuses toodud distsiplinaarkaristuste puudumise, majandustöödel ja

köögitöölisena töötamise ning erinevatel kursustel osalemise kohta, on kohus positiivse

asjaoluna arvesse võtnud. Samuti on kohus toetavat lähisuhtevõrgustikku arvestanud kui asjaolu, mis teatud määral maandab uue kuriteo toimepanemise riske. Kohtule on ka teada

olnud asjaolu, et N.E soovib elama asuda aadressile XXX , alevikku, mis on renoveerimata. Eeltoodud asjaolusid on kohus tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel juba arvestanud. Samuti on kohus arvestanud prokuratuuri seisukohaga, milles

nõustutakse N.E allutamisega kriminaalhooldusele ja leitakse, et ennetähtaegne vabastamine kannaks ka karistuse täitmise eesmärke oluliselt odavamate vahenditega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna eeltoodud asjaolusid on juba arvestatud, ei ole üksnes põhjusel,

et N.E ei nõustu maakohtu järeldusega tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta, esimese astme määrus ebaseaduslik ja põhjendamatu.

6. Nimelt nähtub maakohtu määrusest üheselt, et kohus on kaalukamateks asjaoludeks, mis ennetähtaegse vabastamise välistavad, pidanud isiku korduvat kriminaalkorras karistatust ja

toimepandud kuriteo asjaolusid (N.E karistati ühe aasta jooksul kolmandat korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest) ja korduvaid karistusi (N.E on varem karistatud

isiku- ja varavastaste kuritegude eest). Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kohus leidis, et kuna isik on jätkanud

kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, ei osuta

kriminaalhooldus talle piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Samuti puudus kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud, ent ta kuritarvitas seda usaldust. Just kriminaalhoolduse luhtumise tõttu leidis kohus, et oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega

läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu alustama. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega täielikult ning leiab, et ka N.E poolt välja toodud asjaolud, et tänasel päeval vabaneks ta täiesti uude suhtlusringkonda kohustustega ema ja õe ees ning eluliselt oluliste probleemidega olmeküsimuste lahendamisel, ei tingi maakohtu määruse tühistamist.

Ka tervisega seotud probleemid ei anna alust isiku vabastamiseks ennetähtaegselt, kuivõrd

vangistusseaduse alusel suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub

vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Juhul, kui

süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult haigestunud, toimub tema

ennetähtaegse vabastamise otsustamine karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku määrusega karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse

alusel KarS § 79 kohaselt. Antud juhul sellekohast esildist tehtud ei ole, mistõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus ise hinnata N.E terviseprobleemide ulatust.

7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg-st 1, jätta Viru Maakohtu 05.03.2015 määrus, millega N.E jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau