4-14-9681/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruaril 2015, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9681 Kohtu k ni Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlgid Olga Abakumova, Irina Galnykina Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

A.H, isikukood xxx, EV kodanik, elukoht xxx xxx. , töökoht

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva.

Väärteoasi

A.H kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Irina Reino 31.10.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,14,005915. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: A.H

Kohtuvälise menetleja esindajad Politsei-ja Piirivalveameti -

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija Dmitri Narolin ning Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse .

Irina Reino vanemväärteomenetleja

Tunnistajad N R , A M , S K . Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2015, 09.02.2015, 19.02.2015. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p § lg 2, § 155 2, 135 -156

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 31.10.2014

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,005915 põhi osaliselt, so -ja lisakaristuse määramise osas, ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada

kluss

227 lg 2 rgi rahatrahviga 20 A.H lii eaduse § jä trahviühikut, so

2(2) summas 80 ( ) eurot. kaheksakümmend

Määrata A.H-le KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas

80 eurot tasumine osade

kaupa 2 ( jooksul 40 (nelja tes kohtuotsuse kahe kuu ) kümne) euro kaupa igakuiselt ala jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank pangas, viitenumber

10220145222733.

Jätta A.H suhtes lisakaristus liiklusseaduse § 22

7 lg 5 p 1 alusel kohaldamata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu olnud, otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Maakohus tuvastas

21.11.2014.a saabus Viru Maakohtule kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida A.H

prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 31.10.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,14,005915.

31.10.2014.a tegi Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino väärteoasjas nr 2330,14,005915 otsuse, millega karistas Liikl

27 lg 2 rikkumise eest A.H usseaduse § 2

rahatrahviga 60 , s.o. summas 240.00 eurot ja L trahviühiku ulatuses iiklusseaduse § 227 lg 5 p 1

alusel lisakaristus

1 kuuks selle eest, et tema 07.10.2014.a kella ena juhtimisõiguse äravõtmisega

17.30 paiku Ida-Viru maakonnas, Vaivara vallas, Narvakilomeetril, juhtis Mustajõe 19.5 mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

29 km/h võrra, sõites kiirusega 127+/ sõidukiirus antud teelõigul -8 km/h (lubatud suurim

90 km/h). Mõõdetud seadmega STALKER 11 MDR AS008374. Juht kiirusemõõtja näiduga tutvustatud.

A.H palub oma kaebuses tühistada täies ulatuses

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino poolt koostatud otsus väärteoasjas nr ja lõpetada menetlus 2330,14,005915 , sest kiiruse

ületamist ei olnud ja kiirusemõõtja näit on vale. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et teda peeti kinni Narvae tee 19-20 kilomeetri vahelisel alal, kus on mitmeid ku Mustajõ rve, millistest üks

on väga ohtlik, kuna teekate lainetab ja kurvis tuleb kiirust oluliselt vähendada A.H . oli teeolukorra ja kiirusepirangutega antud teel kursis, kuna sõidab tihti elektrijaama. Tal on kombeks ( km/h ka 07.10.2014 a.) kasutada püsikiirusehoidjat, läbides 70 piiranguala, seadis püsikiirusehoidja

3(2) 90-100 km/h kanti. Teda peeti kinni tööpäeva lõpus, kus ei olnud vajalik kuhugi kiirustada. Samuti ei olnud sel teel ühtegi teist liiklejat, millest tulenevat ta ei teinud ka möödasõitu. Otsuses on valesti märgitud, et talle tutvustati kiirusemõõtja näitu tehtud. Ta sai alles 30 minuti möödudes , seda

ei peale kinnipidamist üldse teada, miks teda kinni peeti.

Kaebaja on seisukohal, et kiirusemõõteseadet kasutati elektrijaama vahetus läheduses, millest tulenevalt on sellega saadud mõõtmistulemus suure tõenäosusega vale. Teda peeti kinni elektrijaama vahetus läheduses, kus on tihedalt elektriposte, generaatoreid, elektriliine ja palju muud, mis pidevalt saadavad õhku erinevaid lained. Eeltoodud segajad võivad takistada kiirusemõõteseadme tööd ning tagajärjeks või olla valed näidud. tema käitumises puudub süü ja vad Kaebaja arvab, et seega tuleb väärteomenetlus lõpetada.

Kohtuistungi käigu A.H s toetas kaebust ja selgitas, et 07.10.2014 aastal vormistatud väärteoprotokoll ei ole õige sest puudus väärteokoosseis. sõidab , Rikkumist ei toimunud. Ta iga päev seda vahemaad, l on piisav kogemus millised juhtumid on nende teelõikudel, tema temale ei ole vaja enda elu ohtu seada, ega kellegagi teise oma. T ee peal ei olnud ühtegi teist sõidukit, sellepärast tema gist tema kiirust l ei olnud põhjust kelle mööda sõita, l ei olnud põhjust üldse ületada .

Politseinikud et kaebaja oli vi : eirati tema palvet selgitada käitusid nii, idud šoki seisundisse peatamise põhjust; a sai alles 30 minuti möödudes peale kinnipidamist teada, miks teda kinni peeti t , teda , A M ja N R l vene keeles, andes ei tutvustatud kiirusemõõtja näiduga suhtlesid kogu välte märkusi ja korraldusi S , mis jättis ei ole pädev oma tegevustes K koheselt mulje, et K ; A M ja N R keeldusid temaga suhtlemast; protokollis o tehtud viga; N R tegi korralduse S K li „забирай“ väga teravas ja otsekohes võttis jõuga temalt protokolli ära es toonis; S K , tekitades talle vigastusi käel ja kaelal oli üllatanud . Kaebaja politseipatrulli ebaprofessionaalsusest.

Tunnistaja A M 07.10.2014.a kella 17.30 paiku Ida-Viru andis kohtus ütlusi, mille kohaselt

maakonnas, Vaivara vallas, Narvat liikus Mustajõe 19.5 kilomeetril, eostades liiklusjärelvalvet

politseipatru Eesti Elektrijaama suunas. Liikumisel oli fikseeritud auto kiirus, kes liikus neile ll

vastu, mis moodustas 127 km/h, lubatud kiirus oli 90 km/h. Antud auto oli peatatud. Juht kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. Pärast seda oli koostatud protokoll.

A M teostas

kiiruse . mõõtmist Kiirus oli mõõdetud vastavalt kiirusemõõtmise teostamise metoodikale nii patrullpolitsei auto kiirus, kui ka liikuva auto kiirus. Kokorin koostas protokolli. Protokollis oli ebatäpsus, tehnilise vea tõttu parandada. Aga lõppa K kirjutas valed numbrid, mida oli vaja rv oli

fikseeritud täpselt. õpparv o kiiruse ületamine. pöördus A.H poole L li S K ning palus tagastada protokolli. S K ei anud koopiat tagasi. sa A.H-lt

Tunnistaja N R politseipatrull teostas Elektrijaama teel autode andis kohtus ütlusi, mille kohaselt kiiruse mõõtmist, kes liikusid Eesti Elektrijaama poolt. le sõitis Politseipatrulli vastu auto kiirusega

127 km/h, kus lubatud kiirus on 90 km/h. Mingeid takistusi kiiruse mõõtmisel ei olnud, auto liikus ainsa autona ja mingeid möödasõitvaid autosid ei olnud. teostas mõõtmist. A M Tunnistaja N R isiklikult nägi, kuidas mõõtmine toimus. Politseipatrulli läheduses mingeid autosid enam ei olnud, trass oli tühi, takistusi ei olnud. Nimetatud auto oli peatatud. Autojuht oli kutsutud politseiautosse ja temale oli tutvustatud Stalker kiirusemõõteseadme näi . Juht ei olnud nõus väärteoga ja oli t koostatud väärteoprotokoll. koostas protokolli. Protokollis oli ebatäpsus K . Kui K tutvustas juhile protokolli, juht mär poolt tehtud kirjaviga, et oli märgitud 129 km/h, õige oli 127 km/h. K kas S K

tahtis viga parandada. ei andnud tagasi protokolli koopiat parandamiseks. A.H

Tunnistaja S K andis kohtus ütlusi, mille kohaselt patrullekipaažis 4479 07.10.2014 aastal ta oli kooseseisus A M ja N R. Nad teostasid territooriumil patrulleerimist, olid Narva

– Mustajõe teel

19-ndal kilomeetril. M Sellel päeval kiirust mõõtis A . Kui kiirusemõõteseade näitas suurt kiirust, siis M vajutas fikseerimise nupule ja kiirus oli fikseeritud. Siis patrullekipaa hakkas peatama seda ž

autot, mis ületas kiirust. A läksid tõid le isikut tõendava M N R ja selle auto juurde. N

ad tal dokumendi ja palusid koostada protokoll seoses antud rikkumisega. Isikule olid selgitatud peatamise põhjused. See on tavapärane protseduur, mida teeb patrullpolitseinik, kui peatab mootorsõiduki.

4(2)

Kui isik istus patrullpolitsei autosse, siis S K hakkas asja selgeks tegema ja pakkus isikule koostada kiirmenetluse otsuse, millest ta loobus. Isik palus helistada oma kaistjale. Oli lubatud tal seda teha. Edasi K luges stusi, siis isik ette tema õigusi ja kohu proovis teda üle kuulata, kuid

keeldus. Isik ei hakanud I koostööd tegema. sik omakäeliselt kirjutas, et ta ei ole võimeline ütlusi andma. K koostas protokolli. Patrullekipaa . K ž teostas videosalvestust. Konkreetselt filmis R seletas isikule, mis on protokollis ja palus tal allkirjastada. Juht hakkas väärteoprotokolli allkirjastama ainult peale seda, kui N R teostas videosalvestust. Selgus, et protokollis on näpuviga. Siis K pakkus seda parandada. Juht keeldus. Lisaks sellele juht proovis protokolli enda juurde võtta, või midagi sarnast teha. võttis protokolli tagasi. K

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A.H süüline käitumine LS § nõuete

15 lg 1 p 1

rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja

31.10.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,005915 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil on avaldanud:

-

07.10.2014.a kella 17.30 paiku Ida-Viru väärteoprotokoll AB 1373347, et A.H maakonnas, Vaivara vallas, Narva-Mustajõe 19.5 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega

127+/-8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Mõõdetud seadmega STALKER 11 MDR AS008374. Juht kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. (tl 31),

- kiirus kiirus oli 127+/-8 km/h (lubatud mõõteseadme kasutamise protokoll, et mootorsõiduki suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). (tl 32),

-

ei ole (tl menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et A.H võimeline ütlusi andma ),

- tunnistaja A M

- ülekuulamise protokoll, et A.H 07.10.2014.a kella 17.30 paiku Ida

Viru maakonnas, Vaivara vallas, Narva-Mustajõe 19.5 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 127+/ 8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Mõõdetud -

seadmega STALKER 11 MDR AS008374. Juht kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. Isikule olid selgitatud peatamise põhjused tema õigusi ja kohustusi

ja (tl 34 ),

- tunnistaja N R - ülekuulamise protokoll, et A.H 07.10.2014.a kella 17.30 paiku Ida

Viru maakonnas, Vaivara vallas, Narva-Mustajõe 19.5 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 127+/ 8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Mõõdetud -

seadmega STALKER 11 MDR AS008374. Juht kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. Isikule olid selgitatud peatamise põhjused ja tema õigusi ja kohustusi (tl 35 ),

- STALKER 11 MDR AS008374/(tl 37 mõõtevahendi taatlustunnistus /kiirusemõõtur ),

- (tl 38 mõõtevahendi sisseriiklik tüübikinnitustunnistus ),

- karistusregistri kohaselt A.H on kehtiv väärteokaristus (tl ),

- videosalvestus (tl 42 ),

- asjas nr 2330,14,005915 (tl 41). otsus väärteo

Maakohtu seisukoht

5(2)

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja A.H iiruse ületamist ei

kaebuse juurde. Ta arvab, et k olnud, T kiirusemõõtja näit on vale. a sai alles 30 minuti möödudes peale kinnipidamist teada, miks teda kinni pee , A M ja N R suhtlesid kogu aja ti teda ei tutvustatud kiirusemõõtja näiduga. vältel

vene keeles, andes märkusi ja korraldusi S , mis jättis ei ole pädev oma K koheselt mulje, et K tegevustes; A M ja N R keeldusid temaga suhtlemast; protokollis oli tehtud viga; N R tegi korraldus S K es toonis; S K temalt protokolli , tekitades „забирай“ väga teravas ja otsekohes võttis jõuga ära talle vigastusi

käel ja kaelal.

Kohus, kuulanud tunnistajad, ära kaebuse esitaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2330,14,005915 tuleb tühistada osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

O tema tsusel toodud väärteokirjelduse kohaselt arvatakse A.H-le süüks seda, et

07.10.2014.a kella 17.30 paiku Ida-Viru maakonnas, Vaivara vallas, Narva-Mustajõe 19.5 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 127+/-8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Rikkudes seega LS §

1 p 1 sätteid ja pani toime LS § 227

15 lg

lg 2 j

ärgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § uurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel

15 lg 1 p 1 kohaselt s on 90 kilomeetrit tunnis.

1.

Esimene küsimus, mis tuleb välja selgitada, on: mis kiirusega sõitis A.H mootorsõiduk.

Tunnistaja A M et 07.10.2014.a kella 17.30 ta teostas andis kohtus ütlusi,

kiirusemõõtmist. Liikumisel oli fikseeritud auto kiirus, kes liikus neile vastu, mis moodustas 127 km/h, lubatud kiirus oli 90 km/h. Kiirus oli mõõdetud õigesti, mida juhile oli ka tutvustatud. Kiirus oli mõõdetud vastavalt kiirusemõõtmise teostamise metoodikale - nii patrullpolitsei auto kiirus, kui ka liikuva auto kiirus.

Tunnistaja N R isiklikult nägi, kuidas mõõtmine toimus. Politseipatrulli läheduses mingeid autosid en

juhtis am ei olnud, trass oli tühi, takistusi ei olnud. A.H mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 127+/ 8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus - antud teelõigul 90 km/h).

Tunnistaja S K kinnitas kohtuistungil, et 07.10.2014.a

M. Kui kiirust mõõtis A

kiirusemõõteseade näitas suurt kiirust, siis M vajutas fikseerimise nupule ja kiirus oli fikseeritud. Siis patrullekipaa peatama

ž hakkas seda autot, mis ületas kiirust.

K - iirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mootorsõiduki kiirus oli 127+/ 8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h). Kiirusemõõtmise ajal segavaid faktoreid ei olnud. Nähtavus oli hea, valge aeg, sademeteta.

Kaebaja oli seisukohal, et kiirusemõõteseadet kasutati elektrijaama vahetus läheduses, millest tulenevalt on sellega saadud mõõtmistulemus suure tõenäosusega vale. Teda peeti kinni elektrijaama

6(2)

vahetus läheduses, kus on tihedalt elektriposte, generaatoreid, elektriliine ja palju muud, mis pidevalt saadavad õhku erinevaid lained. Eeltoodud segajad võivad takistada kiirusemõõteseadme tööd ning tagajärjeks võib olla valed näidud.

M R 11 MDR AS008374/ (tl 37) ja õõtevahendi taatlustunnistus /kiirusemõõtur STALKE mõõtevahendi sisseriiklik tüübikinnitustunnistus (tl 38), kinnitavad STALKER 11 MDR AS008374 meteoroloogilist töökindlust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel välistati elektriliste häirete allikad. Kiiruse mõõtmine oli läbi viidutud vastavalt kiirusmõõtmise metoodikale tõendatud tunnistajate ütlustega , mis on .

Seega kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et A.H juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 127+/-8 km/h.

2.

Teine küsimus: kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ja kas seadusega on ette nähtud politseipatrulli ebapädeva töö pretensioonide läbivaatamise kord?

A.H andis kohtus ütlusi, et ta sai alles 30 minuti möödudes peale kinnipidamist teada, miks teda kinni peeti, A M ja N R suhtlesid kogu aja vältel vene keeles, andes märkusi ja korraldusi S K koheselt mulje, et K M ja N R keeldusid temaga , mis jättis ei ole kuigi pädev oma tegevustes; A

suhtlemast; N R tegi korraldusi S K ravas ja otsekoheses toonis; S K väga te võttis temalt jõuga

protokolli ära käel ja kaelal. Kaebaja oli üllatanud politseipatrulli , tekitades talle vigastusi ebaprofessionaalsusest.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

Sama seaduse § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste - lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohus arvab, et kõik pretensioonid, mis olid seotud politsei tegevusega, järelevalvega ja haldusega, kõik see puudutab haldusasju ja neid asju vaatab läbi halduskohus. Politsei tegevuse peale kaebajal oli ka

oole, sest v -le 76 lg 1 menetlusosalisel ja õigus pöörduda prefektuuri p astavalt VTMS §

menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Juhul kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse läbivaatamisel tehtud määrusega, aab ta kohtuvälise s menetleja tegevust vaidlustada maakohtus / VTMS §-le 78 lg 1/.

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja -

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud.

Kaebaja , et o

ütlusi tsuses on valesti märgitud, et talle tutvustati kiirusemõõtja näitu, seda ei tehtud ja t ei teadnud , a üldse, miks teda kinni peeti on ümber lükatud tunnistajate ütlustega ja asja materjalidega. K i kohaselt oli tutvustatud iirusmõõteseadme kasutamise protokoll A.H-le

kiirusemõõtja näitu. itab tema allkiri kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli all. Seda kinn A.H

omakäeliselt kiirusemõõtja näi Seega ei saa väita, et oli kirjutanud , et tutvunud duga (tl 32).

isik ei oleks olnud Menetlusaluse isikule olid teadlik sellest, mille suhtes viiakse läbi menetlus.

tutvustatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Oli koostatud väärteoprotokoll, millega menetlusalune isik oli tutvunud. Videosalvestus kinnitab, et k olid õik protsessuaalsed nõuded täidetud vajalikud menetlustoimingud olid läbi vi ja idud (tl 42).

7(2)

Mis puudutab kirjaviga, kus oli 129 km/h parandatud 127 km/h peale. V i AB äärteoprotokoll 1373347 (tl 31 külje peal on kirjas „parandas õige“. Kohtuväline menetleja parandas selle vea ära ).

Tunnistaja S K ütles, et lõpptulemus, mille peal oli välja ehitatud süüdistus ja seejärel järgnes karistus, jäi õigeks ja lõpptulemusele see viga ei mõjunud. Kõige tähtsam o li see, et maksimaalselt lubatud sõidukiirus ületatud. on

Menetlusaluse isiku ütlustest on näha, et tal on kombeks (ka 07.10.2014 a.) kasutada püsikiirusehoidjat, läbides 70 km/h piiranguala, seadis püsikiirusehoidja 90-100 km/h kanti. Kohus arvab, et

püsikiirusehoidja kasutamine mitte kuidagi ei välista ja ei sega kiiruse ületamist.

Kaebaja oli üllatanud politseipatrulli tõesti ebaprofessionaalsusest. Kohtuistungil selgus, et S K oli väikse töökogemusega spetsialist lõpetanud sisekaitseakadeemia. olemas kõik . Ta o li Tal o d li vajalikud sertifikaadid ja tunnistused. Ta o id ta o noor li iseseisev, töövõimeline inimene, ku li spetsialist. M ja N R , kui kogenud kolleegid aitasid oma noort kolleegi. Nad aitasid Sellepärast A K

juhendasid teda. vältida vigu, et K ei saaks teha vigu menetluse käigus, nemad

Kohus võtab ar ütlused. Kohtul ei ole piisavaid põhjendusi kahelda vesse S K , A M ja N R

nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed järjepidevad Tunnistaja te , ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab S K , A M ja N R ütlusi.

A.H ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need on ülalnimetatud tõenditega vastuolus. Kaebuse esitaja ütlused on paljasõnalised ja ümber lükatud nii tunnistajate ütlustega, kui ka asja materjalidega.

Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda kohtuotsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

Kogutud toimiku materjalidega on

7 lg 2 rikkumise fak A.H poolt Liiklusseaduse § 22

t tuvastatud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

A.H pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A.H pani väärteo toime hooletusest. Kohus leiab, et

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 2 ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest –

27 lg 2 kohaselt m , 21 40

kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Menetlusaluse isiku tegevuses karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mis A.H

on sätestatud KarS § A.H pani väärteo toime ettevaatamatusest. 57, 58, ei ole. Kaebuse

8(2) esitaja ütluste mõte seisneb selles, a ületab sõidukiirust et tal puudusid kahtlused selles osas, et t ja et tegelikkuses on ta seadusekuulekas kodanik.

Karistusregistri väljatrükilt nähtub, et A.H on väärteokorras karistatud, trahvid on makstud.

Kohus on võtnud arvesse nii A.H süü suurust, tema varasemat käitumist, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Kuid olles tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte kaalutlused, jõuab kohus järeldusele, et antud asjas on olemas alus trahvi suuruse vähendamise A.H pani ks, kuna väärteo toime ettevaatamatusest.

Lähtudes ülaltoodust, kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina

Reino 31.10.

osaliselt ning teeb uue 2014 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,14,005915 otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik