3-15-604/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-604

Määruse kuupäev

7. aprill 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Menetlusosalised

Risto Katteli kaebus Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr

1-11/570-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks

kaebajale Tallinna Vanglas viibimise ajal posti teel saabunud esemete

kätte andmiseks

Kaebaja – Risto Kattel

Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

2. Lõpetada asjas menetlus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 12. märtsil 2015 Tartu Vangla kinnipeetava Risto Katteli

kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 1-11/570-2 tühistamist

ning Tartu Vangla kohustamist kaebajale Tallinna Vanglas viibimise ajal posti teel saabunud

esemete kätte andmiseks. Kaebuse kohaselt saabusid R. Kattelile Tallinna Vanglas viibimise

ajal kirja ja paki teel ajakirjad, lauamängud, teler, käekell ning žiletid. Kõnealused esemed

paigutati Tallinna Vangla lattu kui keelatud esemed ning neile lisati märge „kätte vabanemisel“.

5. novembril 2015 saabus R. kattel Tartu Vanglasse ning 10. novembril 2014 taotles ta

kõnealuste esemete kambrisse andmist, kuna need on iseenesest vanglas lubatud. Tema taotlus

aga jäeti rahuldamata ning selle peale esitatud vaie jäeti samuti rahuldamata.

2. Ühtlasi taotleb R. Kattel enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ning

kaebetähtaja ennistamist. Viimase osas selgitab ta, et esitas algse kaebuse küll õigeaegselt, kuid

valele kohtule. Tartu Maakohtust dokumentide tagasi saamine võttis rohkem aega kui talle oli

antud.

3. Tartu Halduskohus esitas 18. märtsil 2015 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus

väljastada koopia R. Katteli vaidest ning koopia vaideotsusest, millelt nähtuks, millal R. Kattel

selle kätte sai. Samuti palus kohus väljastada R. Katteli vanglasisese isikuarve koopia perioodi

12. novembrist 2014 kuni 11. märtsini 2015 kohta. Tartu Vangla täitis kohtunõude 20. märtsil

2015.

4. Tartu Halduskohus vabastas 23. märtsil 2015 kaebaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse

menetlusse ning andis vastustajale 15-päevase tähtaja R. Katteli kaebetähtaja ennistamise

taotlusele vastamiseks.

5. Oma 6. aprilli 2015 vastuses kaebetähtaja ennistamise taotlusele palub Tartu Vangla jätta

kaebetähtaja ennistamata.

Kohtu seisukoht

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõikele 1 kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse

pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Nagu kohus juba oma 23.

märtsi 2013 määruses märkis, sai R. Kattel Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 1-

11/570-2 kätte selle tegemise päeval. Tulenevalt HKMS § 47 lõikest 2 tuli tal kaebus

halduskohtule esitada 30 päeva jooksul. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks 11.

veebruar 2015. Kaebuse on R. Kattel aga esitanud 12. märtsil 2015. Seega on kaebaja ilmselgelt

kaebetähtaega ületanud.

7. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendab R. Kattel asjaoluga, et ta esitas algselt kaebuse

küll õigeaegselt, kuid seda valele kohtule. Lisatud dokumentide tagasi saamine võttis tema

sõnul rohkem aega kui talle oli antud. Vastustaja palub jätta kaebetähtaja ennistamata, kuna

vaideotsusel oli korrektne vaidlustamisviide ning kaebaja oleks saanud esitada kaebuse

halduskohtule sõltumata maakohtust lisade tagasi saamisest.

8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-75-08

punktis 17 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas selgitas Riigikohus aga

ka seda, et kui isikut on edasikaebamise korrast piisavalt teavitatud, ei saa nimetatud põhjustel

tähtaja ületamine olla vabandatav. Riigikohus rõhutas, et kui õiguslikes küsimustes

kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul

otsima professionaalset abi.

9. Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsusel nr 1-11/570-2 on korrektne vaidlustamisviide,

milles on märgitud, et isikul on õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse.

Teisisõnu oli kaebajale selgitatud nii seda, millisesse kohtusse tuleb pöörduda, kui ka seda,

millise tähtaja jooksul tuleb seda teha. Seega oli R. Kattelil olemas vajalik teave kaebetähtaja

järgimiseks ning ta ei järginud seda üksnes oma hooletuse tõttu. Sel põhjusel tuleb kaebetähtaja

ennistamise taotlus jätta rahuldamata, kuna R. Kattelil ei esinenud mõjuvat põhjust HKMS §

71 lõike 1 mõttes kaebetähtaja mööda laskmiseks.

10. Kohus märgib veel, et kaebetähtaja ennistamine ei oleks põhjendatud ka juhul, kui pidada

kaebuse ekslikku esitamist Tartu Maakohtule ja sellest tingitud viivitust mõjuvaks põhjuseks

kaebetähtja möödalaskmisel. R. Kattel pöördus kaebusega kohtusse 12. märtsil 2015, s.o 59

päeva pärast Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse tegemist. Tartu Maakohtule esitas R.

Kattel kaebuse 3. veebruaril 2015. Kohtuinfosüsteemi andmetel sai ta Tartu Maakohtu 16.

veebruari 2015 määruse asjas nr 2-15-1702 kätte 20. veebruaril 2015. Kuna kaebaja maakohtu

määrust ei vaidlustanud, vaid lähtus määruse soovitusest pöörduda kaebusega halduskohtusse,

siis on maakohtusse kaebuse esitamisega seonduva kaebaja võimaliku eksimuse ajaliseks

kestuseks 18 päeva. See aga ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamisel 29 päeva pärast

kaebetähtaja möödumist.

11. Samuti on asjakohane märkida, et HKMS § 71 lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist

taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud

mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui

nimetatud takistus ära langes. Kohtute infosüsteemi järgi sai R. Kattel Tartu Maakohtu 16.

veebruari 2015 määruse kätte 20. veebruaril 2015. Kaebuse halduskohtule esitas ta aga alles

12. märtsil 2015 ehk enam kui 14 päeva pärast maakohtu määruse kätte saamist. Seega tuleks

kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta isegi siis, kui pidada kaebuse valele kohtule

esitamist mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lõike 1 mõttes. Seejuures ei pea kohus käesoleval

juhul vajalikuks välja selgitada, kas R. Kattel sai kõik maaksohtule esitatud dokumendid kätte

20. veebruaril 2015 või hiljem, kuna lisade puudumine ei takista halduskohtule kaebuse

esitamist. Vajadusel saab tõendeid esitada ka pärast kaebuse esitamist ning uurimisprintsiibist

tulenevalt saab halduskohus neid ka vastustajalt välja nõuda.

12. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus asjas HKMS § 124 lõike 2 ning § 152 lg 1 p 2 alusel

menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik