3-15-604/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 12. märtsil 2015 Tartu Vangla kinnipeetava Risto Katteli kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 1-11/570-2 tühistamist
Legislator headnote
AI generated3-15-604/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 12. märtsil 2015 Tartu Vangla kinnipeetava Risto Katteli kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 1-11/570-2 tühistamist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-15-604
Määruse kuupäev
7. aprill 2015
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Menetlusosalised
Risto Katteli kaebus Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr
1-11/570-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks
kaebajale Tallinna Vanglas viibimise ajal posti teel saabunud esemete
kätte andmiseks
Kaebaja – Risto Kattel
Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
2. Lõpetada asjas menetlus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse
kättesaamisest.
Asjaolud
1. Tartu Halduskohtusse saabus 12. märtsil 2015 Tartu Vangla kinnipeetava Risto Katteli
kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 1-11/570-2 tühistamist
ning Tartu Vangla kohustamist kaebajale Tallinna Vanglas viibimise ajal posti teel saabunud
esemete kätte andmiseks. Kaebuse kohaselt saabusid R. Kattelile Tallinna Vanglas viibimise
ajal kirja ja paki teel ajakirjad, lauamängud, teler, käekell ning žiletid. Kõnealused esemed
paigutati Tallinna Vangla lattu kui keelatud esemed ning neile lisati märge „kätte vabanemisel“.
5. novembril 2015 saabus R. kattel Tartu Vanglasse ning 10. novembril 2014 taotles ta
kõnealuste esemete kambrisse andmist, kuna need on iseenesest vanglas lubatud. Tema taotlus
aga jäeti rahuldamata ning selle peale esitatud vaie jäeti samuti rahuldamata.
2. Ühtlasi taotleb R. Kattel enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ning
kaebetähtaja ennistamist. Viimase osas selgitab ta, et esitas algse kaebuse küll õigeaegselt, kuid
valele kohtule. Tartu Maakohtust dokumentide tagasi saamine võttis rohkem aega kui talle oli
antud.
3. Tartu Halduskohus esitas 18. märtsil 2015 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus
väljastada koopia R. Katteli vaidest ning koopia vaideotsusest, millelt nähtuks, millal R. Kattel
selle kätte sai. Samuti palus kohus väljastada R. Katteli vanglasisese isikuarve koopia perioodi
12. novembrist 2014 kuni 11. märtsini 2015 kohta. Tartu Vangla täitis kohtunõude 20. märtsil
2015.
4. Tartu Halduskohus vabastas 23. märtsil 2015 kaebaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse
menetlusse ning andis vastustajale 15-päevase tähtaja R. Katteli kaebetähtaja ennistamise
taotlusele vastamiseks.
5. Oma 6. aprilli 2015 vastuses kaebetähtaja ennistamise taotlusele palub Tartu Vangla jätta
kaebetähtaja ennistamata.
Kohtu seisukoht
6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõikele 1 kontrollib kohus
eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse
pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Nagu kohus juba oma 23.
märtsi 2013 määruses märkis, sai R. Kattel Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 1-
11/570-2 kätte selle tegemise päeval. Tulenevalt HKMS § 47 lõikest 2 tuli tal kaebus
halduskohtule esitada 30 päeva jooksul. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks 11.
veebruar 2015. Kaebuse on R. Kattel aga esitanud 12. märtsil 2015. Seega on kaebaja ilmselgelt
kaebetähtaega ületanud.
7. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendab R. Kattel asjaoluga, et ta esitas algselt kaebuse
küll õigeaegselt, kuid seda valele kohtule. Lisatud dokumentide tagasi saamine võttis tema
sõnul rohkem aega kui talle oli antud. Vastustaja palub jätta kaebetähtaja ennistamata, kuna
vaideotsusel oli korrektne vaidlustamisviide ning kaebaja oleks saanud esitada kaebuse
halduskohtule sõltumata maakohtust lisade tagasi saamisest.
8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei
saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-75-08
punktis 17 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes
küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas selgitas Riigikohus aga
ka seda, et kui isikut on edasikaebamise korrast piisavalt teavitatud, ei saa nimetatud põhjustel
tähtaja ületamine olla vabandatav. Riigikohus rõhutas, et kui õiguslikes küsimustes
kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul
otsima professionaalset abi.
9. Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsusel nr 1-11/570-2 on korrektne vaidlustamisviide,
milles on märgitud, et isikul on õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse.
Teisisõnu oli kaebajale selgitatud nii seda, millisesse kohtusse tuleb pöörduda, kui ka seda,
millise tähtaja jooksul tuleb seda teha. Seega oli R. Kattelil olemas vajalik teave kaebetähtaja
järgimiseks ning ta ei järginud seda üksnes oma hooletuse tõttu. Sel põhjusel tuleb kaebetähtaja
ennistamise taotlus jätta rahuldamata, kuna R. Kattelil ei esinenud mõjuvat põhjust HKMS §
71 lõike 1 mõttes kaebetähtaja mööda laskmiseks.
10. Kohus märgib veel, et kaebetähtaja ennistamine ei oleks põhjendatud ka juhul, kui pidada
kaebuse ekslikku esitamist Tartu Maakohtule ja sellest tingitud viivitust mõjuvaks põhjuseks
kaebetähtja möödalaskmisel. R. Kattel pöördus kaebusega kohtusse 12. märtsil 2015, s.o 59
päeva pärast Tartu Vangla 12. jaanuari 2015 vaideotsuse tegemist. Tartu Maakohtule esitas R.
Kattel kaebuse 3. veebruaril 2015. Kohtuinfosüsteemi andmetel sai ta Tartu Maakohtu 16.
veebruari 2015 määruse asjas nr 2-15-1702 kätte 20. veebruaril 2015. Kuna kaebaja maakohtu
määrust ei vaidlustanud, vaid lähtus määruse soovitusest pöörduda kaebusega halduskohtusse,
siis on maakohtusse kaebuse esitamisega seonduva kaebaja võimaliku eksimuse ajaliseks
kestuseks 18 päeva. See aga ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamisel 29 päeva pärast
kaebetähtaja möödumist.
11. Samuti on asjakohane märkida, et HKMS § 71 lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist
taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud
mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui
nimetatud takistus ära langes. Kohtute infosüsteemi järgi sai R. Kattel Tartu Maakohtu 16.
veebruari 2015 määruse kätte 20. veebruaril 2015. Kaebuse halduskohtule esitas ta aga alles
12. märtsil 2015 ehk enam kui 14 päeva pärast maakohtu määruse kätte saamist. Seega tuleks
kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta isegi siis, kui pidada kaebuse valele kohtule
esitamist mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lõike 1 mõttes. Seejuures ei pea kohus käesoleval
juhul vajalikuks välja selgitada, kas R. Kattel sai kõik maaksohtule esitatud dokumendid kätte
20. veebruaril 2015 või hiljem, kuna lisade puudumine ei takista halduskohtule kaebuse
esitamist. Vajadusel saab tõendeid esitada ka pärast kaebuse esitamist ning uurimisprintsiibist
tulenevalt saab halduskohus neid ka vastustajalt välja nõuda.
12. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus asjas HKMS § 124 lõike 2 ning § 152 lg 1 p 2 alusel
menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik