3-15-759/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-759

Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada H.M.i kaebus.

2. Toimetada määrus kaebajale kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

1. H.M. esitas 26.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla õigusvastasus seoses vangla poolt haldusasjas 3-15-688 esitatud valede andmetega. Kaebuse kohaselt esitas vangla kohtule nimetatud haldusasja andmeid selliselt nagu oleks kaebaja distsiplinaarkaristuse ära kandnud ajavahemikus 02.03.2015-22.03.2015, kui tegelikult hakkas karistus kulgema alles 17.03.2015. Kaebusest nähtuvalt tegi kohus vangla esitatud valede andmete põhjal kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse suhtes mitterahuldava otsuse. Samuti palub kaebaja tuvastada õigusvastasuse seoses Tallinna Vangla tegevusetusega, mis seisnes selles, et vangla ei võtnud midagi ette peale vastava kohtumääruse kätte saamist, kuigi kaebaja pöördus koheselt kontaktisiku poole.

2. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetel on H.M. esitanud 18.03.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 02.03.2015 käskkirja nr 273 kehtivuse peatamiseks. Kohus menetles esitatud taotlust haldusasjana nr 3-15-688. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla H.M.it distsiplinaarkorras ning määras karistuseks raadio kasutamise keelu 20 päevaks ning kartserisse paigutamise 3 ööpäevaks katseajaga 3 kuud. Samas haldusasjas on kohus 24.03.2015 määrusega jätnud H.M.i taotluse rahuldamata. Määrusest nähtuvalt esitas Tallinna Vangla kohtule seisukoha, milles tõi muuhulgas välja, et isikliku raadio kasutamise keeld kohaldus 02-22.03.2015 ning seega on karistus juba täitmisele pööratud. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole võimalik sellel põhjusel esialgset õiguskaitset raadio kasutamise keelu osas kohaldada. KIS andmetel esitas H.M. 24.03.2015 kohtumääruse peale määruskaebuse ning tõi määruskaebuse põhjendustes muuhulgas välja asjaolu, et vangla on esitanud ebaõigeid andmeid karistuse täitmisele pööramise kohta, arvestades, et tegelikult kohaldati raadio kasutamise keeldu alates 17.03.2015. Tallinna Vangla on määruskaebuse vastuses nimetatud asjaolu kinnitanud viidates eksimusele.

2. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebuse (avalduse) lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg

1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

3. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja tuvastada vangla poolt teises kohtumenetluses tehtud toimingu (vastuse esitamine taotlusele) õigusvastasust, kuivõrd kohus tegi vastavas seisukohas sisalduvate andmete põhjal kaebaja hinnangul ebaõige otsustuse. HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi kohtumenetluses heauskselt. Seejuures ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Seega nähtub, et kohtul on õigus ja pädevus konkreetset haldusasja lahendades rakendada kohut eksitusse viiva või menetlusõigusi kuritarvitava menetlusosalise suhtes sanktsioone. Seejuures on menetlusosalisel endal õigus muuhulgas vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele ning vaidlustada tema õigustesse puutuvaid määruseid. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. HKMS § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esitada esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus selgitab, et teises kohtuasjas tehtud toimingute, sh menetlusosaliste esitatud vastuste sisu vaidlustamine, samuti määruste vaidlustamine saab toimuda üksnes vastava haldusasja raames, antud juhul konkreetse haldusasja lahendamise kohta tehtud määruse vaidlustamiseks algatatud määruskaebuse menetluses ning tegemist ei ole sellise toiminguga, mille õigusvastasust saab halduskohtus iseseisvalt ja eraldi menetluses tuvastada. KIS-st nähtuvalt on kaebaja oma õiguste kaitseks esitanud ka määruskaebuse ning ühes sellega ka asjakohased väited. Seega võtab kohus seisukoha vastavas küsimuses kaebaja määruskaebust lahendades.

3. Eeltoodule tuginedes tagastab halduskohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning eelnevatest selgitustest nähtuvalt on asja lahendamiseks pädev asjakohast määruskaebust lahendav Ringkonnakohus. Kohus märgib, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen kohtunik