3-15-200/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-200 Haldusasi VJ kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju summas 136,20 eurot ja mittevaralise kahju summas 10 000 eurot väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – VJ Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.02.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta VJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-200 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 09.10.2014 VJ taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt rikub Tallinna Vangla VJ õigust osta ja kasutada head ning kvaliteetset kaupa, kui ostetud sigaretid võetakse originaalpakendist välja ja hoiustatakse neid omavalmistatud topsikutes. VJ hinnangul kahandab selline sigarettide hoiustamise viis nende algset kvaliteeti. Samuti ei saa VJ hinnata võimalikku tubakast ja suitsetamisest tulenevat ohtu oma tervisele, kuivõrd säilitustopsikutel puudub info suitsetamise ja tubaka kahjulikkuse kohta. Taotluses nõuab VJ ebakvaliteetsete tubakatoodete ostmiseks kulutatud summa tagastamist ning tervisele tekitatud kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.

3-15-200 2(5)

2. Tallinna Vangla jättis 09.12.2014 vastusega nr 5-18/14/27693-2 VJ varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, leides, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane.

3. VJ esitas 08.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat tagastama sigarettide omandamiseks kulutatud raha 136,20 eurot ning maksma mittevaralise kahju hüvitist 10 000 eurot. Kaebaja taotles lisaks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi korras advokaati. Alates 03.01.2014 kehtivad vanglas sigarettide väljastamisele ja hoidmisele reeglid, mille kohaselt võetakse kinnipeetavate sigaretid originaalpakenditest välja ja pannakse isetehtud karpidesse ning neid hoitakse seal kuni järgmise kaupluse külastuseni (2 nädalat). Selline hoiustamise viis kahandab tunduvalt sigarettide algset kvaliteeti ja nende väärtus ei vasta enam soetusmaksumusele. Samuti on selline tegevus õigusvastane, kuivõrd vangla rikub sellega tubakaseadust (TubS), mille kohaselt peab sigaretipakkidel olema hoiatav kiri suitsetamisega kaasneva tervisekahju ohtude kohta. Seega ei saa kaebaja hinnata riske tervisele.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 03.02.2015 määrusega VJ kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.

1) Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja nõue on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Seejuures ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldustena peab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt olema esmajoones selge, et kaebuse esitajal on tekkinud kahju, seejärel, et väidetav kahju on kaebajale tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti peab olema selge, et kaebaja esialgsed õiguskaitsevõimalused on ammendatud. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Käesoleval juhul on kahjuhüvitise väljamõistmise eeldused ilmselgelt täitmata.

2) Kaebuses toodud asjaolude põhjal ei ole kaebajale kahju (nii varalise kui mittevaralise kahju) tekitamine usutav ega ka tõendatud. Varalise kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja teadlik kaebuses viidatud suitsetamise korrast juba alates 03.01.2014, kui selline kord kehtestati. Kaebaja on aga väidetavad ebakvaliteetsed sigaretid vastu võtnud ja neid tarvitanud mitme kuu jooksul.

Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et sigarettide hoiustamine vastavalt vanglas kehtivale korrale on vähendanud sigarettide väärtust. Ka ei ole võimalik vastavat väärtuse vähenemist hinnata või kaebajale antud juhul hüvitada. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et 2 nädalaga muutuvad sigaretid vastavates hoiukarpides tarvitamiskõlbmatuks. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse avaliku võimu poolt süüliselt tekitatud tervise kahjustamise korral. Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et kaevatava tegevusega oleks kaebajale kaasnenud tervisekahjustused.

Ainuüksi asjaolu, et sigarettide hoiukarpidel puuduvad TubS-s sätestatud hoiatussildid, ei tähenda, et kaebajale oleks sellest tekkinud tervisekahjustus. Tubaka tarvitamise riskide hindamise puudumise võimalusega ei saa mittevaralise kahju tekkimist kaebajale eeldada. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja suitsetanud juba aastaid. Seega on kaebaja saanud korduvalt tutvuda sigaretipakkidel toodud hoiatussiltidega enne vaidlusaluse sigarettide hoiustamise ja suitsetamise korra kehtima hakkamist, mistõttu tuleb mõistlikult

3-15-200 3(5) eeldada, et kaebajale olid ja on vastavad suitsetamisega kaasnevad tervisekahjutuste oht ja riskid teada. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale tegelikult kahju tekkinud ei ole, oleks kahjunõude rahuldamata jätmise aluseks.

3) Lisaks eeltoodule puudub Tallinna Vangla tegevuses õigusvastasus. TubS § 12 lg 1 p 1 kohaselt tuleb suitsetatava tubakatoote puhul trükkida terviseohu hoiatused müügipakendile. Seejuures kehtib vastav nõue tubakatoote käitlejale. Käesoleval juhul ei tegutse vanglaametnikud suitsetamise korraldamisel tubakatoodete käitlejana TubS tähenduses, vaid võtavad sigaretid kooskõlas Tallinna Vangla kodukorraga müügipakendist välja ja asetavad need selleks mõeldud hoiukarpidesse. Seejuures on iga sigarette tarbiva kinnipeetava jaoks mõeldud oma eraldi karp.

Vangla kodukorra seletuskirjast nähtuvalt on suitsetamist reguleerivad normid (vangla sisekorraeeskirja § 82, vangla kodukorra p-d 12.1-12.3) vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel, et piirata keelatud ajal ja kohas suitsetamist, keelatud esemete ringlust ning sigarettide üksteisele andmisega kaasnevate võlasuhete lahendamist tülide ja füüsiliste kontaktidega. Vangla tegevus vastab kehtivale kodukorrale ning TubS kohaselt peavad terviseohu hoiatused olema paigaldatud müügipakendile. Seega on tegemist olukorraga, mis kaasneb paratamatult vanglas kinnipidamisega ning vangla tegevuses puudub suitsetamise korraldamisel ja sigarettide hoidmisel õigusvastasus.

Küll aga ei piira miski kaebaja võimalust esitada vanglale asjakohane taotlus teha terviseohtu ning sigarettide pakendil avaldamiseks kuuluvaid muid andmeid suitsetamise ajaks teatavaks kaebajale sobival viisil ja vangistust reguleerivaid norme arvestades.

4) Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik (ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Esialgsete õiguskaitsevahendite läbimine tähendab, et kannatanu peab õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava haldusakti või toimingu (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-51-03 ja nr 3-3-1-8- 04).

Kaebaja ei ole käesoleval juhul teinud midagi väidetava kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tallinna Vangla kodukord on käsitatav haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 2 nimetatud üldkorraldusena. Seega on vastav haldusakt vaidlustatav halduskohtus. Käesolevas asjas ei ole kaebaja eelnevalt kasutanud ühtegi RVastS §-des 3, 4 ja 6 nimetatud õiguskaitsevahendit. Isegi juhul, kui kaebajale oleks hüpoteetiliselt suitsetamist reguleerivate normide tõttu kaasnenud kahju, oleks kodukorra vastavate punktide tühistamine sellist kahju vältinud ja sellise õiguskaitsevahendi (haldusakti tühistamise nõue) kasutamine oli reaalselt võimalik, mistõttu langeb hüvitusenõue ära.

Seega oleks kaebaja kahjunõude rahuldamine ka vastuolus RVastS §

7 lõikes 1 sätestatud esmaste õiguskaitsevahendite ammendatuse põhimõttega.

5. Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2015 VJ 20.02.2015 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. VJ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 03.02.2015 määrus tühistada. Kaebaja on juba varem Tallinna Vangla korralduse peale esitanud kaebuse (haldusasi nr 3-14- 50284), kuid teda ei vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivu tasumiseks aga puuduvad kaebajal vahendid. Kaebaja õiguste rikkumine Tallinna Vangla poolt tekitas kahju kaebaja tervisele.

3-15-200 4(5)

7. Tallinna Vangla palub 16.03.2015 vastuses jätta VJ määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on 03.02.2015 määrusega tagastanud VJ kaebuse õiguspäraselt. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega. VJ määruskaebuses ei sisaldu väiteid, mis tingiksid määruskaebuse rahuldamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et VJ määruskaebuse väited ei anna lõppjäreldustes õige määruse tühistamiseks ja kaebuse halduskohtule menetluse jätkamiseks saatmiseks alust.

9. Muu hulgas tugineb halduskohtu seisukoht kahju hüvitamise kaebuse ilmselge perspektiivituse kohta seisukohale, et kaebaja ei ole väidetava kahju ärahoidmiseks midagi teinud ning on jätnud esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, s.o tühistamisja kohustamisnõuded esitamata. Määruskaebus tugineb muu hulgas väitele, et kaebaja on varem vangla tegevust seoses sigarettide originaalpakendist väljavõtmisega vaidlustanud. See määruskaebuse väide vastab tõele. Kohtute infosüsteemi andmetest kaebaja osutatud haldusasjas nr 3-14-50284 nähtub, et kaebaja esitas 08.01.2014 Tallinna Vanglale avalduse, milles ei olnud rahul sigarettide jagamist ja hoidmist puudutava uue korraldusega, mille kohaselt tuleb sigarette hoida lahtiselt karbis, ning taotles, et sigaretid paigutataks tagasi originaalpakendisse.

Tallinna Halduskohus jättis viidatud kohtuasjas 27.03.2014 määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, ringkonnakohus jättis 25.06.2014 määrusega halduskohtu 27.03.2014 määruse muutmata, halduskohtu määrus jõustus Riigikohtu 29.09.2014 määrusega ning halduskohus tagastas 27.10.2014 määrusega kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, sest kaebaja ei tasunud riigilõivu. Seega ei saa väita, et kaebaja ei oleks varem püüdnud väidetava kahju tekkimist esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega vältida – kaebaja on pöördunud kohustamisnõuetega esmalt vangla ja haldusorganilt keelduva 05.02.2014 vastuskirja saamisel halduskohtusse.

Lisaks järeldub Tallinna Vangla 09.12.2014 otsusest, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus praeguses asjas rahuldamata, et sigarettide enne laekasse paigutamist originaalpakendist eemaldamine on alates 2014. a-st aset leidev halduspraktika. Seega ei saa pidada täpseks ka halduskohtu seisukohta, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama Tallinna Vangla kodukorra (muudetud viimati vangla direktori 27.05.2013 käskkirjaga). Kaebaja väidetest ei nähtu mittenõustumist kodukorra sätetega, mis näevad ette tubakatoodete hoidmise igale kinnipeetavale ettenähtud isiklikus laekas.

Seega ei saa ka tühistamisnõude esitamata jätmist kaebajale ette heita.

10. Asjaolu, et ringkonnakohus kahju vältimisega seonduvate halduskohtu seisukohtadega ei nõustu, et tähenda aga seda, et halduskohus oleks kaebuse valesti tagastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebajale kahju tekkimine kaebuses kirjeldatud asjaoludel on täiesti ebatõenäoline. Seoses varalise kahjuga nõustub ringkonnakohus vangla 09.12.2014 vastuses ja halduskohtu 03.02.2015 määruses väljendatud seisukohaga, et originaalpakendist väljavõetuna, kuid suletud karbis hoidmisel ei muutu sigaretid ca kahe nädalaga tarvitamiskõlbmatuks.

Samale seisukohale asus ringkonnakohus oma 25.06.2014 määruses asjas 3-14-50284. Seoses kaebaja poolt vanglale esitatud taotluses märgitud ja määruskaebuses korratud väitega, et sigarettide pakendist väljavõtmine tekitas talle originaalpakendil sisalduvate hoiatavate kirjete puudumise tõttu tervise kahjustamises seisneva mittevaralise kahju, leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega ka halduskohtus toonud välja tagajärgi, mida oleks võimalik käsitada tervise kahjustamisena, vaid on viidanud üksnes tervise kahjustamise ohule.

Viide tervise kahjustamise ohule ei ole samastatav tervise kahjustamise väitega (vt ka Riigikohtu 02.10.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-14, p 23).

3-15-200 5(5)

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets