1-14-224/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

6. aprillil 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-224 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 6.04.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.V isikukood XXX viibib Viru Vanglas Kaitsja Matti Reinsalu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. E.V

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

E.V on

Pärnu Maakohtu 04.03.2014 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 213 lg 1 järgi ja ning KarS § 424 järgi karistatud 1 aasta 6 kuulise vangistusega

- 10 kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 1 aasta vangistust.

tust Viru Maakohtu 08.07.2013 KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karis otsusega KarS §

424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 27 päeva võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 07.12.2013 04.10.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses E.V puuduvad kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Kinnipeetava ed

enda sõnul elukoht nimetatud talus on temale kindlustatud.

Elamispinna , kirjalikku , ega ka keeldumist, omanik (isiku ämm) ei andnud selget nõusolekut kinnipeetava tallu elama asumise kohta. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Murru vanglas on läbinud aiandusalase kursuse. Vangistusaja jooksul on huvitatud

töötamisest, puudus otsene huvi õppimiseks.

Isiku en stust ametlikult, kuid peamiselt da sõnul töötas enne vangi töötanud siiski mitteametlikult.

Töötamise valdkond on põhiliselt olles on isik töötanud olnud ehitus. Vangistuses

majan xxx esitas garantiikirja, et isiku dustöödel ning ka järelevalveta väljaspool vanglat. vabanemisel on nad valmis

töösuhet jätkama vabade töökohtade olemasolul. Tööandja on isikut iseloomustanud kui rahuliku iseloomuga, tõsise töösse suhtumisega ning täidab korrektselt juhtkonna poolt määratud ülesandeid. Vangistuse jooksul on

isik tegelenud järgnevaga:

- ajavahemikul 20.03.2014-

19.06.2014 töötas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana;

- perioodil 20.02.2014-10.04 muutva sotsiaalprogrammi .2014 läbinud sõltuvuskäitumist "Eluviisitreening"

- ajaperioodil 01.05.2014- 2 -toidujagajana; 3.11.2014 töötas majandustöödel köögitöölise

- ajavahemikel 24.11.2014- 19.12.2014 ja 05.01.2015- xxx- 09.01.2015 töötas väljaspool vanglat s; - probleemi, on psühholoogi vastuvõtud toimunud 31.01.2014 (toob välja alkoholi kui oma põhi huvitatud sellega tegelema) 11.03.2014, 0 loobumise teema), 3.04.2014 (jätkuvalt alkoholist

30.05.2014 05.09.2014 (motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema), 14.10.2014,

18.10.2014 (alkoholiprobleemide an alkoholiprobleemiga alüüs) ja 02.12.2014 (arutletud

toimetul Isikul on tugev motivatsioon alkoholist loobumiseks, emise võimaluste üle tulevikus. teadvustab alkoholiga seonduvaid ohtusid enda puhul). Kinnipeetaval teod on toime pandud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et diagnoositud sõltuvus. Kuri

tarvitas alkoholi praktiliselt igapäevaselt ning alkoholijoobes olles võib ta käituda ettearvamatult, kasut saanud ka xxx. ades seejuures ka vägivalda. On väidetavalt varasemalt

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kaks on arhiveeritud karistused. Vanglas kannab karistust viiendat kor arvutikelmuse da. Käesolevat karistust kannab ja alkoholijoob

es mootorsõiduki juhtimise eest. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava . E.V tingimisi enne tähtaega vabastamist Kriminaalhooldusametniku andmetel E.V puudub vabanemisel kindel elukoht, kuna xxxomanik xx xx telefonivestluses teatas kategooriliselt, et tema ei anna oma allkirja E.V tallu elama ega ka asumisega nõustumise kohta tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel keeldumise kohta. Ka varem on xxx selliselt allkirjast keeldunud. Prokurör Natalja Firsova kirjalikul esitatud seisukohaga ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. E.V taotleb tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja andis arvamuse, et tema kaitsealuse vabastamine ennetähtaegselt on küllaldaselt põhjendatud.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et E.V tingi a vangistusest misi enne tähtaeg vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.V isikut iseloomustavad andmed - .

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisel puudub E.V ga kaa kindel elukoht, mis paneb küsimuse alla kriminaalhoolduse snevate kontrollnõuete täitmist ja järelevalve teostamise võimalust. Nimetatud seisukoht on üheselt tõlgendatav üksnes majaomaniku st tingituna. Faktiliselt esitas E.V nõusolekust või keeldumise

abikaasa xx xx kirja u avalduse , lik selle kohta, et E.V on võimalus elada oma abikaasaga koos xxx.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja is oom viitavad tema ohtlikkusele. el

E.V on kriminaalkorras karistatud 8-l korral (millest 2 arhiveeritud karistused). Vangistust kannab viiendat korda. Viimane arvutikelmuse ja joobes juhtimise karistus mõisteti eest, mis oli toime pandud katseajal. Jätkuv süütegude toimepanemine( korduvalt karistatud KarS § 424 järgi) viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Kohus möönab, et kinnipidamiskohas ilmnenud E.V mõtteviisi ja tegevusi

iseloomustavad positiivsed nihked paremuse poole on aset leidnud, kuid kohus, eeltoodule vaatamata nendib käesoleval ajal, et kinnipeetava üle kinnipidamisasutuses teostatava range järelevalve alt vabanemise korral ei pruugi saavutatud tulemused osutuda piisavaks meetmeks tagamaks positiivse tulemuse kestvust. E.V-le mõistetud karistused kogumis, mida kinnipeetav kannab, peavad andma temale signaali, et samalaadsete ja ka jätkuvate

õiguserikkumiste kordumise korral tema poolt ei ole põhjendatud kohtu poolt veelkord samu põhjendusi aluseks võttes isikut ennetähtaegselt vangistusest vabastamise ja tema suhtes tingimisi karistuse kandmise võimaldamise küsimust lahendada kinnipeetavale positiivses suunas.

Isikut on varasemalt karistatud kohustusega teha üldkasulikku tööd ühes allutamisega

käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik. Vaatamata varasematele karistustele ja kriminaalhooldaja E.V paranemise teele ei asunud. Tulemuseks osutus järelevalvele E.V-le liitkaristuse mõistmine 04.03.2014.a.Pärnu Maakohtu poolt mitme uue kuriteo toimepanemise eest ja mitme kohtuots . te otsusega mõistetud karistuste osas Kohus möönab, et

E.V-le oli antud piisavalt aega mõistmaks, et vabaduses temale kohaldatavate tähtajaliste piirangute mittejärgimise korral võidakse tema suhtes kohaldada kõige raskemat piirangut s.o kohtuotsusega

võtta temale vabadus kohtu määratud tähtajaks.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (toimepandud kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole võimalik tema ohtlikku seni kriminaalhoolduse ajal olnud st

ühiskonnas ala E.V on tasumata nõudeid üle 17 ndada.

000 euro, mida loodab

rahaliste vahendite olemasolul tasuda. Varasemalt kasutas isik teenitud raha mõtlematult alkoholile. Käesoleval ajal on isikul motivatsioon vabaduses alkoholiprobleemidega tegelemiseks.

Varem E.V on olnud kriminaalhooldaja järelevalve all, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks E.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Varem isikule mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida kontrollnõudeid ja hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine kinnipeetavat katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning varasemat käitumist üldkasuliku tööga kaasneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud E.V vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma