1-14-9805/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-9805 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali Kriminaalasi M.J

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg

2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02. veebruari 2015 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.J Süüdistatav

M.J ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis vahi all 6 päeva. Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Veera Kremez Kaitsja Vandeadvokaat Juho- Enn Aule

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava M.J apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. M.J süüdistatakse selles, et tema, olles varem süstemaatiliste varguste eest korduvalt karistatud isik (viimati karistati 11.04.2013 Harju Maakohtu poolt vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva), vabanedes karistuse kandmiselt 27.11.2013 jätkas varguste toime . panemist süstemaatiliselt ja uuesti

- 28.04.2014 kella 17:40 paiku, viibides Tallinnas XXXXX XX asuvas KK kaupluses L võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil BB OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 240 eurot. Pani kauba õlakotti, milles sees oli fooliumkott, seejärel möödus kaasadest ja väljus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast väljumist kauplusest ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

- 02.05.2014 ajavahemikul kell 13:30 - 15:20 viibides Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX asuvas SE - SS tühjendusmüügi ajal AS le kuuluvas osakonnas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil SE AS-le kuuluvat kaupa üldmaksumusega 367,20 eurot, ning möödus seejärel kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi

M.J poolt tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, kuna pärast kassa läbimist ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

- 22.05.2014 kella 14.05 paiku viibides kaupluses B aadressil XXXXXXXX XXX X, Tallinn, üritas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta (varastada) sealt B -le kuuluvat UÜ

valvekaamerat väärtusega 369 eurot, kuid vargus jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna pärast kassa läbimist ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. -viibides 23.12.2014 kella 13.47 paiku Tallinnas, aadressil XXXXXXXXX XXX XX asuva

Lasnamäe , ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas ära võtta CK kaupluses S SE -ile AS kuuluvat kaupa kokku maksumusega 314.84 eurot, pani kauba endal kaasas olnud fooliumist kotti ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tähest; kuna vahetult pärast kauplusest väljumist teda peeti turvatöötaja poolt kinni, kaup on rikkumatult tagastatud kauplusele. Seega pani M.J toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi .o

kvalifitseeritava kuriteo.

2. Maakohus tunnistas M.J

süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist talle karistuseks 1 (üks) aasta is vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa kuud vangistust. )

KarS § 68 lg 1 alusel – arva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2014 ti

29.04.2014, 22.05.2014 23.05.2014 ja 23.12.2014 24.12.2014, s.o 6 (kuus – – ) päeva ja

lõplikuks karistuseks mõistis maakohus 7 (seitse) kuud ja 24 neli (kakskümmend ) päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldas maakohus M.J suhtes tõkendit – ning võttis vahistamine isiku kohtusaalis vahi alla.

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõist välja pis M.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas määratud kaitsja tasu summas 192 eurot ja

585 eurot, kokku 777 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 määras maakohus M.J menetluskulud kokku summas

777 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 64,75 eurot.

APELLATSIOON

3. M.J pole mõistetud karistusega nõus ning märgib, et prokurör taotles lühemaajalist reaalset vangistust, kuid k ma karistuse 1 aasta ohus mõistis range – vangistust. Süüdistatav leiab, et prokuröri poolt taotlet kuuline vangistus on põhjendatud ja isikule ei tohi mõista ud 8-

rangemat karistust kui on tema süü suurus. Süüdistatav p stada puhtsüdamliku

alub arve kahetsusega ning raskendavate asjaolude puudumist.

M.J vaidlustab otsust ka sas. menetluskulude väljamõistmise o M.J märgib, et kaitsjaga ta ei kohtunud ja seoses vanglas viibimisega pole võimalik menetluskulusid tasuda, mistõttu palub teda menetluskulude tasumisest vabastada.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUS

4. Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasi materjalidega ning esitatud apellatsiooni , leiab ga

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11 et apellatsiooni ), läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

5. Süüdistatav on vaidlustanud mõistetud karistust ning on taotlenud prokuröri poolt taotletud karistuse mõistmist.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-82-14, RKKKo nr 3-1-1-113-12 ). KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni 5-aastase vangistuse. Maakohus on kergemaliigilise karistuse kohaldamata jätmist põhistanud ning kuna sellekohast taotlust pole esitatud, ei pea kolleegium vajalikuks selles osas oma põhjendust esitada. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr. Antud juhul on selliseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust, sh ka KarS § 199 lg 2 p de 7 ja 9 järgi, ei pidanud maakohus võimalikuks -

kohaldada süüdistatavale rahalist karistust ja mõistis M.J-ile vangistuse sanktsiooni alumises määras, s.o 1 aasta vangistust. Nimetatud karistusest arvati maha KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3, mistõttu jäi lõplikuks karistuseks (arvestades ka eelvangistuses viibitud 6 päeva) 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Samuti märkis maakohus, et M.J jätkas kuritegude toimepanemist vähem kui pool aastat peale samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. M.J on varasemalt kahel korral süstemaatiliste varguste toimepanemise eest reaalse vangistusega karistatud, siiski leidis maakohus, kuna kuriteo toimepanemise episoode on varasemalt mõistetud karistusega poole vähem, võib karistuse määr jääda siiski väiksemaks võrreldes eelmise kohtuotsusega mõistetud 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega.

6. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat, mistõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellats

iooni KrMS § 326 lg 2 teisest lausest (kehtiv KrMS § 326 lg 3)

kohaselt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).

7. Maakohus arvestas M.J-ile karistuse mõistmisel puhtsüdamlikku kahetsust. Samas võttis kohus karistuse mõistmisel arvesse ka isiku süü suurust, sh varastatu väärtust, toime pandud varavastaste kuritegude korduvust, varasemalt mõistetud karistust ja karistuse preventiivseid eesmärke. Lisaks märkis maakohus, et M.J on karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust, millede mõlema puhul on karistuseks mõistetud rahatrahv (20 eurot ja 3

4,51 eurot), kuid kõik rahatrahvid on tasumata.

Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7).

8. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohus on juba pidanud põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning on määranud kriminaa

lmenetluse kulud ositi hüvitamisele. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse - täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka seaduses ettenähtud ühest kuust pikem tähtaeg. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega. Maakohtu otsus on seaduslik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kaebuses ei ole välja toodud erilisi asjaolusid, mis annaks alust juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega üle ühe aasta.

Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm nr 3-1-1-105-12). Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – M.J kinnipeetava staatus, ei anna alust menetluskulude tasumisest vabastamiseks.

9. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg st 3 jätta läbi vaatamata. -

Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali /