Legislator Case Law & Legislation
1-13-7096/41 AI generated

1-13-7096/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-13-7096/41
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-7096 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Viru Maakohtu 15.08.2014 karistuse kandmisest määrusega täitmisele pööratud tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Legislator headnote

AI generated

1-13-7096/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-13-7096

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-7096 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi enne D.P tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.P, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx

Kaitsja

Karistuse kandmise algus 14.08.2014 14.08.2015 ja lõpp

v.-adv. Marina Valge RESOLUTSIOON

Vabastada D.P temale Viru Maakohtu 09.08.2013 j otsusega mõistetud a

Viru Maakohtu 15.08.2014 karistuse kandmisest määrusega täitmisele pööratud tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg p 2 määrata D.P 5, § 78 le katseaeg alates käesoleva kohtumää use jõustumisest 6 (kuus) kuud. r

Kohustada

D.P katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada katse 2,2 D.P ajal järgima KarS § 75 lg 2 p

,4,7,8 statud säte järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe)

nädala jooksul peale vabanemist;

- mitte viibima alkoholi tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata D.P kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada D.P karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 130,80 (ükssada kolmkümmend eurot ja

80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 21,80 eurot) eurot v.-adv. Marina Valge poolt määratud korras süüdimõistetu D.P kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu

130,80 (ükssada kolmkümmend eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest.

D.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava D.P id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.P kannab karistust Viru Maakohtu 09.08.2013 kohtuotsuse kohaselt, käesoleval ajal millega ta tunnistat

i süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1,3 alusel aldamata 21-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 15.08.2014 jäeti vangistus tingimisi koh

kohtumäärusega pöörati mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates D.P vahistamisest 14.08.2014.

Kinnipeetavat D.P on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Käesolev vangistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud peamiselt salajaste ja avalike varguste eest, mis olid toime pandud grupi poolt, samuti aga seotud vargus. Isik o on ka üks vägivall n

ka varasemalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kõikides kuritegudes on

soodusteguriks olnud alkohol. Tulenevalt sellest, et mõistetud vangistus ei ületa 1 aastat, ei ole kinnipeetavale indiv . Ajavahemikul 06.10.2014

iduaalset täitmiskava koostatud –

05.11.2014 oli kinnipeetav määratud majandustöödele koristajaks ning alates 06.11.2014 töötab vangla majandustöödel köögitöölisena. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle ta mõistetud karistusest ä ning kanda jääb tal veel enam kui ra kandnud enam kui 7 kuud

4 kuud vangistust.

Kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja viimase alaealiste lastega aadressil xxxx.

Peale vabanemist soovib isik elama asuda samale aadressile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist kahetoalise ahiküttega sotsiaalkorteriga, mis vajab sanitaarremonti.

Kinnipeetav lõpetas 6 klassi Rapla gümnaasiumis. Kooli ajal oli käit ja õpi umisraskusi, 8.

klassi lõpetas Puiatu Erikoolis. Murru Vanglas on isik omandanud põhihariduse, samuti on vanglas olles omandanud isik vajalikuks, sest on õmbleja ameti. Enesetäiendamist ei pea seadnud

kinnipeetav ametlikult xxxx umbes töötamise põhieesmärgiks. Enne vangistust töötas ühe Peale vabanemist soovib tööle aasta. asuda samasse firmasse, kuid garantiikirja ei ole selle kohta esitanud. Ametlikult on isik

6 kuud. töötanud ka tänavakivide paigaldajana

Ülejäänud juhtudel on töötanud enamasti mitteametlikult, juhutöödel. Varasemad isik varavastased kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. K-raha andmetel on kinnipeetaval ligikaudu 1150 euro isik neid ulatuses täitmata nõudeid. Väidetavalt soovib tasuda vastavalt võimalustele.

Väidetavalt suhted lähedastega, eriti õega, head on kinnipeetava . Kinnipeetaval on varasemast kooselust xxxx laps, kes elab koos emaga xxxx. Elukaaslase R M on isik elanud koos 2013.

aastast, neil ei ole, kuid elukaaslasel on 4 last varasemast kooselust. ühiseid lapsi Kinnipeetava väitel keda saaks teised mõjutada, väidetavalt kõik otsused võtab ei ole isik, ta

ta od vastu ise ja suudab sotsiaalsele survele vastu panna. Korduvad kuriteod ja väärte näitavad, et kinnipeetav on igati riskiva ja hoolimatu elustiiliga ning tal puudub võime ette näha oma tegude võimalikke tagajärgi. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitas ta enamasti lahjat alkoholi, kuid suurtes kogustes. Kahel korral on isikut karistatud kriminaalkorras alkoholijoobes juhtimise eest. Kõik kuriteod o äidab, et n toime pandud alkoholijoobes. Isik v

alles peale õnnetust mõistab oma tegude tagajärgi. Kinnipeetavat on kahel korral karistatud väärteokorras NPALS rikkumise eest. 2012 väidetavalt korgijooki ning . aastal tarvitas isik

talle kutsuti kiirabi. Peale seda ei ole isik narkootikume proovinud ega tarvitanud, sest muretseb oma tervise pärast. Kinnipeetav on arvamusel, et suudab narkootikumidest iseseisvalt loobuda. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole kinnipeetaval diagnoositud sõltuvust narkootikumidest. Varasemalt on isikut karistatud kriminaalkorras avaliku varguse eest, mis on seotud vägivallaga. Kinnipeetav ise väidab, et vägivalda ei olnud, nõuti välja vana võlga.

Üldjuhul vägivaldselt ei käitu.

Isik tunnistab, et on impulsiivne ja kordab oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Samas tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks tuleks midagi ette võtta. mab lühiajalisi eesmärke, mis võivad Isik o

aidat isik a kaasa pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele. Ametiisikutesse suhtub positiivselt. Varasemalt kriminaalhooldusel olles on kinnipeetav rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja toime pannud katseajal olles uue kuriteo. Kinnipeetava korduvad kuriteod ja väärteod näitavad, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte us vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäos järgmise 2 aasta jooksul 36%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes ning joobes juhtimistes, kui kinnipeetaval on alkoholiprobleemid ja halb majanduslik olukord. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab D.P banemist tingimisi ennetähtaegset va kriminaalhoolduse alla ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada talle ka

. lisaks kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et õde ja D.P on

3 venda,

kusjuures õde A K on venda alati toetanud ja abistanud. Elukaaslase R M arvates on D.P halvad sõbrad xxxx lahkunud. Ta ei lubakski mehel sellistega kohtuda ning arvab, et suudab D.P edasist elu range kontrolli all hoida, tagamaks mehe edasise seaduskuulekuse. Hiljuti asus R M xxxx tööle , kus netokuupalk võib vahetustega tööst olenevalt varieeruda 300 ja 500 euro vahel. Meeste netopalgad samas on aga üle 600 euro kuus. R M tahab, et vabanedes asuks D.P samuti xxxxx tööle, sest muud töökohta oleks vanglast vabanenul praegu xxxx raske leida. D.P on kriminaalkorras karistatud

9- as on teda karistatud 16-l korral, neist l korral, neist kehtivaid karistusi on 4. Väärteokorr kehtivaid karistusi on 10. Kui kohus vabastab D.P tingimisi ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks riskide maandamiseks lisaks kontrollnõuetele panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 tatud kohustused. sätes

D.P ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on suuteline vabaduses olles alkoholi tarvitamisest hoiduma. Ta loodab programme, mis väljas olles läbida on seotud tal vabaduses ei ole, kuid plaanib alkoholi probleemiga. Garanteeritud töökohta ta

minna tööle töötab ka seda ülemuse xxxx, kus tema elukaaslane. Elukaaslane oli uurinud käest ja nad võtaks tööle. Tööülesanneteks oleks Sama tööd id ta vabanemisel xxxx ja xxxx. teeb k tema elukaaslane. Vanglas on ta praegu D.P teab, et kui kohus a tööga hõivatud. peaks ta vabastama, on tema katseaeg 6 kuud. Ta on nõus sotsiaalabiprogrammidega ja kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Ta teab, et siis ei tohi ka kodus alkoholi tarvitada. Peres autot ei ole, seega ohtu, et vabaduses hakkaks autot juhtima, ei ole. Kinnipeetav leiab, et ta suudab ilma probleemideta oma elu korraldada.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et

D.P tingimisi taega ta ei soovi võtta osa enne täh

vangistusest vabastamise Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla küsimuse läbivaatamisest.

poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav D.P taega tingimisi enne täh

vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega.

Käitumiskontrolli aja jooksul saaks D.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.08.2015.

Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur toetab D.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Kaitsja , et

märkis seda on küllalt harva, kus vangla ja prokuratuur mõlemad toetavad kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vaatamata sellele, et D.P on varemalt korduvalt karistatud, kohus tema vangistusest võiks tõsiselt kaaluda

tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabastamisel tuleb talle loomulikult panna kontrollnõuded ja kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. D.P on ise aru saanud oma probleemidest ja neid probleeme saab ta vaid ise lahendada.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on parem variant, kui kanda karistus vanglas lõpuni. Seega toetas kaitsja D.P vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumisko i kahekümne neljaks kuuks. ntrollile, kuid mitte rohkem ku

Kohus, kuula , kaitsja, tutvunud Viru Vangla nud ära süüdimõistetu prokuröri arvamusega ning poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et D.P on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning et reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kohtu hinnangul ei ta

kaalu D.P negatiivselt iseloomus asjaolusid, millel tavad asjaolud üles positiivseid

kohus peatub ning milliseid peab

6 lg-s 4 järgnevalt kaalukamateks KarS § 7 sätestatud asjaolude kogumis.

Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetav on enamuse ajast olnud vanglas tööga hõivatud. Ta on töötanud vangla majandustöödel koristajana ja alates 06.11.2014 töötab ta vangla majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. D.P suhtumine vangalaametnikesse on positiivne. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ning moraalset toetust pakkuvad lähedased eelkõ elukaaslane ja õde. , kelleks on ige Isikul puudub vabanedes garanteeritud

töökoht, kuid oma sõnul on tal võimalus saada tööle samasse kohta, kus töötab ka tema elukaaslane. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud alkohol. Kinnipeetav soovib vanglast vabanedes osaleda erinevates sotsiaalprogrammides, mis aitavad alkoholi probleemiga tegeleda. D.P vabastamist tingimisi enne a toetavad ka vangla ja tähtaeg prokurör. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise risk i saaks kohtu hinnangul veelgi maandada

kriminaalhoolduse teostamise ajaks D.P-le 2,2 KarS § 75 lg 2 p

,4,7,8 sätestatud

lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on ka varasemal olnud kriminaalhooldusele t

allutatud ning katseajal olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda D.P-le siiski hoiakud on vangistuses viibitud võimalus näidata seda, et tema käitumine ja aja jooksul muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 130,80 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik