3-14-52724/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52724 Haldusasi A.L. kaebus Tallinna Vangla 17.09.2014. a käskkirja nr 1200 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.L. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 05. märtsil 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.L. kaebus.

2. Tühistada Tallinna Vangla 17.09.2014. a käskkiri nr 1200.

3. Mõista Tallinna Vanglalt A.L. kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 6. mail 2015. a.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Selgitused Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 17.09.2014 käskkirjaga nr 1200 määrati vahistatuna vanglas viibinud A.L.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks. Samuti piirati kartserikaristuse andmise ajal täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 31, 34–38, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist.

2(7)

1.1. Käskkirja kohaselt pani A.L. 01.08.2014 kella 20.12 paiku toime distsipliinirikkumise – eiras teistele kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamise keeldu, rikkudes seega Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.6.2.

1.2. Valvur Rain Kodasma 01.08.2014 ettekande kohaselt otsis valvur teise üksuse teisel korrusel vahistatute prügikaste läbi ja leidis järgmised esemed: kambri nr 456 prügikasti alt kolm puhast A4 paberit koos väikese kirjaga; kambri nr 410 prügikoti alt kirja, mille kirjutaja oli „maza“ (valvuri hinnangul võis see olla M. L.); kambrile nr 461 adresseeritud kiri; kambrile nr 445 adresseeritud pakk, milles kaks kirja kambritele 345 ja 355; kambri nr 422 prügikoti all kiri kambrile 450; kambri nr 450 prügikoti all kiri kambrile 417, milles üks sigaret „Camel“ (tl 8).

Üksuse juht Remo Tänav viseeris ettekande 04.08.2014 märkega „Uurida videosalvestistelt, kas isik tegeleb keelatud esemete vahendamisega“.

1.3. Teise üksuse inspektor-üksuse juhi abi Rael Laageri 18.08.2014 ettekande nr 2026 (tl 9) kohaselt kontrollis ta 18.08.2014 R. Kodasma 01.08.2014 ettekande alusel A.L. tegevust. Videosalvestises nähtus, et vahistatu A.L. koputas 01.08.2014 kella 20.12 paiku kambri 456 uksele seejärel tühjendas kambri 463 prügikasti ise samal ajal rääkides. Seejärel võtab kambri 456 prügikastist prügikoti ning võtab midagi kambri prügikastist ning läheb sellega prügikonteineri juurde (kaamera vaateväljast jääb välja, mida ta prügikotist võtab ja kuhu paneb). Seejärel paneb kambri nr 456 prügikastile uue prügikoti ja ning liigub kambri 461 prügikasti juurde, kust võtab välja prügikoti, selle alt musta paki, mille paneb kambri 456 prügikoti ja prügikasti vahele.

1.4. Vahistatule tutvustati 26.08.2014 distsiplinaarmenetlus alustamise teatega ettekande nr 2026 sisu, selgitati algatatud distsiplinaarmenetlust ja anti võimalus selgituste kirjutamiseks.

1.5. A.L. kirjutas 27.08.2014 seletuskirja, mille kohaselt koputas kambri 456 uksele seal viibivate isikute korrale kutsumiseks (nagu teevad valvurid). Ta ise ei tegelenud tööülesandeid täites keelatud tegevusega – suhtlemisega ega asjade üleandmisega. Vahistatu nägi kambri 456 prügikastis musta pakki kirjaga 461. Esialgu kavatses paki edastada, kuid loobus sellest ja pani tagasi kambri 456 prügikasti ning otsustas teavitada valvurit. Ta on selliseid pakikesi ka edaspidi näinud, kuid pole neid puutunud. Vahistatu teavitas valvur R. Kodasmad prügikastides olevatest pakikestest ja osutas kambrite 422 ja 430 prügikastidele. Vahistatu on täitnud oma kohustust vanglateenistust julgeolekuohtudest teavitada.

1.6. Distsiplinaarasja käskkirjast nähtuvalt teostas Greete Karras teise üksuse valvur inspektorkontaktisiku ülesannetes 04.09.2014 E2 hoone teise korruse valvekaamerate videosalvestiste vaatlust. Salvestistelt nähtus, et 01.08.2014 kell 20.12 paiku vahetas A.L. majandustöid tehes kambrite prügikotte. Kell 20.12 paiku vaatab ta valvuriruumi poole ja koputab kambri 456 uksele. Olles vahetanud kambri 463 prügikoti, liigub vahetama kambri 456 prügikotti, ise seejuures rääkides. Pärast paki edasitoimetamist liigub teise kambri juurde. Salvestiselt nähtub kõik, mis kirja pandud ettekandes nr 2026 .

1.7. Valvur R. Kodasma on 04.09.2014 G. Karrasele e-posti teel selgitanud, et ei näinud oma silmaga, kas A.L. viis midagi kuskile või mitte. Tema mäletamist mööda oli kambri 456 prügikotis pakk lehtedega ja sama kambri number peal. Valvur on arutlenud, miks on pakil, mida tahetakse saata, peal oma kambri number. A.L. ei lähenenud valvuri sõnul talle esimesena, vaid alles siis, kui valvur oli küsinud prügikotis olevate kirjade kohta. Valvur leidis kirju veel mitmest prügikastist peale nende, mida talle näitas A.L. (tl 11).

1.8. Käskkirja kohaselt on distsipliinirikkumine tõendatud järgmiste tõenditega kogumis: Rael Laageri ettekanne, mis sisaldab rikkumise kirjeldust; vahistatu selgitus, videokaamera salvestis.

3(7) Karistuse määramisel on vastustaja lähtunud järgmistest kaalutlustest. Esemete ja ainete teistele kinnipeetavatele edasi andmine ning vahendamine on vangla sisekorda ning julgeolekut ohustav rikkumine ning kahtlemata taunitav. Erinevatest prügikastidest esemete toimetamine teistesse prügikastidesse on keelatud esemete ning informatsiooni eesmärgipärane edastamine. Raskele distsipliinirikkumisele peab järgnema ka range karistus ning vahistatu peab kohaldatavast tagajärjest mõistma, et sellist tegevust ei tolereerita.

Arvestades rikkumise raskust ja asjaolu, et muud karistused (noomitus ja lisatoitlustamise keelamine) oleks liiga leebed, leidis Tallinna Vangla, et mõjus karistus suunamaks vahistatut õiguskuulekamale käitumisele ja vanglas kehtivat korda järgima, on kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks. Arvestades rikkumise raskust ja eesmärgi olulisust ei ole karistus sellises määras vahistatu õigustesse liiga ulatuslik ega intensiivne sekkumine.

2. A.L. esitas 23.09.2014 Tallinna Vanglale vaide, millega taotles käskkirja nr 1200 kehtetuks tunnistamist. Vaide kohaselt on kaalumisviga viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Vaide esitaja leidis ka, et karistus on määratud tähtaega rikkudes, kuna esimene menetlustoiming sooritati üksuse juhi Remo Tänava 04.08.2014 korraldusega (R. Kodasma 01.08.2014 ettekandel). See toiming oli aluseks distsiplinaarmenetluse algatamisele ja tähtaja alguseks.

Tallinna Vangla 09.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/25852-2 jäeti A.L. vaie rahuldamata. Vangla leidis, et käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, vastab vorminõuetele ning ei esine tühisuse tunnuseid. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning tõendatud on vaide esitaja teo õigusvastasus ning süü teo toimepanemises.

3. 06.11.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.L. kaebus Tallinna Vangla 17.09.2014 käskkirja nr 1200 tühistamiseks.

Kohus võttis 01.12.2014 määrusega kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks Tallinna Vangla. Tallinna Vangla esitas 06.01. 015 kaebusele kirjaliku vastuse, milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kohus määras 14.01.2015 määrusega asja arutamiseks kohtuistungil ning Tallinna Vangla valvur Rain Kodasma tunnistajana ülekuulamise kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja ei pea tema poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist tõendatuks ning on seisukohal, et karistus on määratud tähtaega rikkudes ning esitab järgmised väited.

4.1. Väidetavalt 01.08.2014 leitud ja ära võetud esemete kohta puudub akt.

4.2. Menetlustoimingu protokolli (05.09.2014) sisu väidetavast e-posti vestlusest ei lange kokku 01.08.2014 koostatud ettekandega. Väidetakse, et „valvuri mäletamist mööda oli kambri nr 456 prügikotis pakk lehtedega ja sama kambri number oli peal“.

4.3. Vastustaja on rikkunud karistuse määramise tähtaega.

4.4. Täiendavas seisukohas (21.01.2015) märgib kaebaja, et süüteokoosseis on täitmata. Kaebaja on vanglateenistust kahtlastest esemetest teavitades täitnud VangS § 67 punkti 3. Kaebaja ülesandeks oli prügikastide tühjendamine ja uute prügikottide asetamine prügikasti. Samuti prügi sorteerimine, kuna kambrites seda ei tehta. Karistatavat tegu ei ole - kamber nr 461 juures olevast prügikastist võetud uus ülearune prügikott asetati kamber nr 456 juures olevasse prügikasti. Kaebaja ei nõustu väitega, et

4(7) ta pole varem vaidlustanud tõenditega seonduvat. Vastupidine nähtub selgelt vaide punktist 4 ja 27.08.2014 seletuskirjast.

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda, esitades järgmised seisukohad.

5.1. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud menetluse käigus kogutud tõenditega.

5.2. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ja distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt ning vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine haldusakti tühisuse tunnuseid.

5.3. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tallinna Vangla on A.L. poolt võimalikust toime pandud distsipliinirikkumisest teada saanud 18.08.2014 teise üksuse inspektor-üksuse juhi abi Rael Laageri ettekandest nr 2026. Seega tuli distsiplinaarmenetlus läbi viia ja distsipliinirikkumise toimepanemise tõendamise korral distsiplinaarkaristus määrata alates 18.08.2014 ühe kuu jooksul. Seega tuli distsiplinaarkaristus määrata hiljemalt 18.09.2014. A.L.le on distsiplinaarkaristus määratud 17.09.2014.

5.4. Vangla sai informatsiooni, et keegi võib olla toime pannud distsipliinirikkumise, 01.08.2014 R. Kodasma ettekandest, kuid A.L. poolt toime pandud distsipliinirikkumisest sai vangla teada 18.08.2014 R. Laageri ettekandest nr 2026. R. Tänava korraldust uurida videosalvestiselt asjaolusid ei saa käsitleda A.L. suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse esmase menetlustoiminguna.

5.5. A.L. on tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga ja selles esitatud tõendite loeteluga. 09.09.2014 vastuväidetes protokollile käsitleb ta üksnes menetluse tähtaegsuse küsimust. Vastuväiteid tõenditele ja neis kajastuvale informatsioonile ei ole esitatud protokolliga tutvumisel ega ka vaidemenetluses.

5.6. Esemete leidmise või äravõtmise kajastamine aktis ei oma tähendust, kuna vaidluse esemeks ei ole esemete äravõtmine, vaid keelatud tegevus. Kaebaja on kirjalikus seletuses ise kinnitanud, et kambri nr 456 prügikastis oli pakk.

5.7. Vastustaja ei näe R. Kodasma 01.08.2014 ettekandes ja 05.09.2014 menetlustoimingu protokollis sisalduva informatsiooni vahel vastuolu.

6. Kohtuistungil (05.03.2015) jäid pooled oma seniste seisukohtade juurde. Kohus määras HKMS §

62 lg-le 1 ja § 51 lg-le 4 tuginedes kohtuistungil võtta täiendavalt asja juurde 18.08.2014 ettekande aluseks olev videosalvestis. Kuna kohtuistungil ei olnud tehniliselt võimalik salvestise vaatamist korraldada, tegi kohus ettepaneku, et vastustaja tutvustab salvestist kaebajale pärast istungit ning kaebajal on võimalik esitada oma seisukoht salvestise osas. Menetlusosalised olid sellega nõus. Kohus kohustas vastustajat seda videosalvestist ühe nädala jooksul kohtuistungist kaebajale näitama ning andis kaebajale ühenädalase tähtaja videosalvestisega tutvumisest oma vastuväidete esitamiseks.

Kaebaja seisukoht laekus kohtule 09.03.2015 ning see on AET-is vastustajale kättesaadavaks tehtud. Vastustaja ei ole omapoolseid vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

7. Asjas on vaidlus kaebajale Tallinna Vangla 17.09.2014 käskkirjaga nr 1200 distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse üle. Kaebaja on peaasjalikult väitnud käskkirja õigusvastasust tähtaja rikkumise tõttu, kuid leiab ka, et talle ette heidetav süütegu on tõendamata. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus ega vaidemenetluses seadnud kahtluse alla kogutud tõendeid ega teo tõendatust, vaid on väitnud käskkirja õigusvastasust üksnes tähtaja rikkumise tõttu. Tõendamisega seonduvaid väiteid ei nähtu ei kaebaja poolt mainitud 09.09.2014 vastuväitest (tl 41), vaidest (tl 42) ega selle lisaks olevast seisukohast (tl 43). Vaide p-s 4 mainis kaebaja küll kaalumisviga, seejuures täpsustamata, milles viga seisneb.

8. Vaidlust pole selles, et kaebaja viibis kõnealusel ajal Tallinna Vanglas vahistatuna. VangS § 100 lg 1 kohaselt võib vahistatule vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi (noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni

30 ööpäevaks). Vahistatu suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse VangS § 64 sätteid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punkti 8.6.2 kohaselt on keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit, kuulata tema raadiot või kasutada veekeedukannu); samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. Seega on distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks alus juhul, kui leiab tõendamist esemete edasiandmine või vahendamine.

9. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates.

10. Erialakirjanduse kohaselt toob nende tähtaegade rikkumine kaasa distsiplinaarkaristuse määramise otsuse õigusvastasuse muudest asjaoludest sõltumata (Madise, Pikamäe, Sootak: Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1-109, Juura 2014, lk 155). Ka kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus süütegu on küll tõendatud, kuid karistus määratud tähtaja möödumisega, on käskkirja tühistamine vältimatu, sest aegunud süüteo eest isiku karistamine on materiaalselt õigusvastane (nt Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht 31.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-1369).

11. Pooled on erineval seisukohal selles, mida mõista „rikkumisest teadasaamise päeva“ all ning millisest hetkest hakkas distsiplinaarmenetluse ühekuuline tähtaeg kulgema.

VangS § 64 lg-ga 41 täiendati vangistusseadust 13.12.2006 vastu võetud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse § 1 punkti 40 alusel. Seaduse seletuskiri ei täpsusta, mida mõista rikkumisest teadasaamise all, st kas piisab väidetava süüteo faktist teadasaamisest või peetakse silmas, et teada oleks saadud ka rikkuja isikust. Seletuskirjas põhjendatakse selle sätte lisamist vaid järgnevaga: “Seni on seaduses olnud reguleerimata, millise aja jooksul võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata. See ei saa olla vangla suvaotsus. Konkreetse tähtajaga välistatakse põhjendamatu viivitamine vangla poolt ja ühtlustatakse vanglate praktika.“

12. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes on VangS § 64 kohta leitud, et aegumistähtaja kulgemahakkamiseks piisab, kui rikkumisest saab teada vanglaametnik, kellel on VangS §-st 133 tulenevalt kohustus selles sättes nimetatud ametiisikuid rikkumisest informeerida (eelnevalt viidatud, lk 155).

6(7) VangS § 133 esimese lause järgi on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Vanglaametnikuks selle sätte tähenduses on ka valvur (VangS § 112, §

111 lg 1).

13. Distsiplinaarmenetluse eesmärgiks on rikkumisest teadasaamisest alates välja selgitada rikkumise koosseisulised asjaolud, sh ka, kas isik, kellega rikkumist seostatakse, on teo tegelik toimepanija. Rikkumisest teadasaamise hetkel teadaolev informatsioon ei tähenda veel, et selge oleks teo vastavus selle koosseisulistele tunnustele ning et rikkumisega seonduv isik oleks distsiplinaarsüüteo toimepanija. Rikkumisest teadasaamise hetkel ei pea olema kindlustunnet rikkuja isiku suhtes. Ka vastustaja esindaja möönis kohtuistungil, et distsiplinaarmenetlusi alustatakse vahel ka juhtumite või asjaolude suhtes ning need ei seondu alati konkreetsete isikutega.

14. Praegusel juhul on rikkumisest teadasaamise päevaks kohtu hinnangul 01.08.2014, mil valvur R. Kodasma avastas prügikastidest esemed, mida ta on nimetanud oma 01.08.2014 ettekandes (tl 8). Vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et valvur R. Kodasma ettekanne oli informatiivse tähendusega ning kui ta oleks tegu seostanud A.L.ga, oleks ta seda ka ettekandes märkinud.

Asjaolu, et valvur ei märkinud ettekandes nimeliselt isikut, kes tema leitud esemetega seondus, ei tee olematuks asjaolu, et rikkumisest teadasaamise ajal oli vähemalt vastav kahtlus vanglaametnikule teada.

Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes selgitas valvur R. Kodasma, et olles prügikastidest esemeid leidnud, pöördus ta osakonnas koristajana töötanud A.L. poole selgituste saamiseks. Nii tunnistaja kui ka kaebaja kinnitavad, et vestlus toimus, kuigi nende ütlused lahknevad selles, kumb vestlust alustas. Kuigi samaaegselt töötas karistuse määramise käskkirjast nähtuvalt koristustöödel ka teine vahistatu (K. T., tl 4 pöördel) on tunnistaja kinnitanud, et pöördus selguse saamiseks just A.L. poole.

Vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et 01.08.2014 ettekande koostamise ajal oli teada võimalike isikute ring ning oli kahtlus, et teo toimepanijaks võis olla koristaja. Vaidlust ei ole, et A.L. kõnealusel ajal ja osakonnas koristajana tööd tegi. Seda kinnitavad nii kaebaja, vastustaja esindaja kui ka tunnistaja. Vastustaja esindaja möönis kohtuistungil, et seetõttu võis kaebaja kuuluda võimalike rikkujate hulka.

15. 01.08.2014 ettekandel on üksus juht R. Tänav märkinud, et videosalvestiselt tuleb uurida, kas isik tegeleb keelatud esemete vahendamisega (tl 8). Vastustaja väitel ei saa sellest ühelauselisest korraldusest ettekandel teha ulatuslikke järeldusi ning teksti sõnastus võib olla juhuslik. Kuigi isiku nime ei ole märgitud, võimaldab korralduse sõnastus kohtu hinnangul siiski järeldust, et silmas peetakse juba konkreetse isiku tegevuse, mitte sündmuse uurimist.

Vanglaametnik R. Laager on videosalvestist eelkirjeldatud juhtumi uurimiseks vaadanud ja selle kohta ettekande koostanud 18.08.2014 (tl 9). Vastustaja on selle hetkega sidunud karistuse määramise tähtaja kulgemahakkamise. Kohtuistungil leidis vastustaja esindaja, et peab sellist tähtaja algushetke määratlemist põhjendatuks, kuna sellest ajast selgus, et rikkumise pani toime A.L..

Kohtu hinnangul annab selline lähenemine vanglale võimaluse menetlustähtaja kujundamiseks sõltuvalt sellest, millisel hetkel teeb vangla menetlustoimingud, millest piisava selgusega järeldub teo võimalik toimepanija. Praegusel juhul jäi väidetava rikkumise (esemete keelatud edastamine) kohta ettekande koostamise ja selle videosalvestiselt ülekontrollimise vahele 17 päeva, videosalvestise kontrollimiseks korralduse andmise ja salvestuse vaatamise vahele 14 päeva. Vanglaametnik R.

7(7) Laageri ettekandest (tl 18.08.2014) toimus salvestise vaatamine just nimelt A.L. tegevuse kontrollimiseks. Seega pole põhjendatud järeldus, et Tallinna Vanglale sai A.L. rikkumine teatavaks alles 18.08.2014 tutvumisel videosalvestisega ning et varem polnud põhjust temaga seoses menetlustoiminguid teha (nt seletust võtta).

16. Rikkumisest teadasaamise hetkel VangS § 64 lg 41 esimese lause tähenduses saadaksegi teada vaid väidetavast või oletatavast rikkumisest ning rikkumise vastavus süüteokoosseisule ning selle omistamine konkreetsele isikule saab toimuda tõsikindlalt alles seaduses ettenähtud tähtaja jooksul erinevate menetlustoimingute tulemusena. Videosalvestise kui ühe distsiplinaarmenetluse tõendi uurimine on üks toiming selles menetluses. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjust, miks juba vahetult pärast rikkumise avastamist ja isikute, kes võinuks seda rikkumist toime panna, piiratud ringi puhule poleks saadud A.L.lt juba varasemalt selgitusi võtta või videosalvestust varem vaadata.

Kohus on seisukohal, et vastustaja käsitlus distsiplinaaarkaristuse määramise tähtaja kulgemahakkamise ajast viib selleni, et vastustaja saab menetlusaega ise talle sobivalt kujundada. Kui vastustaja valib, millal ta hakkab mõnd olemasolevat tõendit (praegusel juhul videosalvestust) uurima, valib ta sisuliselt rikkumisest teadasaamise hetke ja ühekuulise tähtaja kulgemahakkamise hetke.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et distsiplinaarkaristus on praegusel juhul määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega rikkudes. Nagu tuleneb ka juba eelnevalt otsuse p-s 10 viidatud allikatest, on tähtaja rikkumine iseenesest piisav alus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks, mistõttu puudub vajadus analüüsida kaebaja väiteid teo toimepanemise tõendatusse osas.

18. Praegusel juhul ei saa karistuse määramisel lähtuda ka VangS § 64 lg-s 41 sätestatud kuukuulisest tähtajast. Kuuekuulise tähtaja mõte on selles, et kui rikkumisest teadasaamisest ühe kuu jooksul on küll distsiplinaarmenetlus läbi viidud ja karistamist peetakse vajalikuks, ei saa seda ometigi teha juhul, kui tegu, millest alles hiljem teada saadi, on tegelikult toime pandud rohkem kui kuus kuud tagasi. Kuuekuuline tähtaeg ei tähenda, et vangla võib valida selle aja jooksul talle sobiva hetke, mida võib pidada rikkumisest teada saamiseks ja millest hakkab kulgema ühekuuline tähtaeg.

19. Eelnevast lähtudes tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud käskkiri tühistada.

20. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Nimetatud kulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe