1-14-2416/376 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2416 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. märtsi 2015 määrus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Evar Laatsi kaitsja Tarmo Pilv, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Maakohtu määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Evar Laats tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 02.07.2014 otsusega ja teda karistati vangistusega 3 aastat 7 kuud ja 15 päeva. Kohtuotsus jõustus 12.02.2015. 2. 05.03.2015 esitas E. Laats taotluse karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Süüdimõistetu soovib, et talle antakse võimalikult palju aega enne vanglasse minemist, kuna tal on vaja leida usaldusväärne isik või üüriline oma majapidamise hooldamiseks. 3. Tartu Maakohtu 12.03.2015 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata ja teda kohustati ilmuma karistuse kandmisele Tartu Vanglasse hiljemalt 16.03.2015. Maakohtu argumendid olid järgmised. 3.1 KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra ainult juhul, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnale. 3.2 Kohus leidis, et ühtegi rasket tagajärge E. Laatsi vanglasse karistuse kandmisele minemisega kellelegi ei järgne. Tal on ka vangistuses viibimise jooksul võimalik otsida ja leida usaldusväärne isik majapidamise eest hoolitsemiseks. Lisaks on tal lähedased, kes

saavad vajadusel abi osutada. Rahvastikuregistri järgselt on E. Laatsi ema elukoht sama, millele järelevaatajat otsitakse ning kinnistu omanikuna saaks ema hakkama talle kuuluva kinnistu üle järelevalve ja hoolduse korraldamisega. Vajadusel on emal võimalik selleks abi saada ka tütrelt, kes samuti elab Tartumaal. Karistuse kandmise ajal on E. Laatsil võimalik suhelda lähedaste ja teiste isikutega, korraldamaks vajadusel majapidamise hooldust, kui kinnistu omanik K. Laats on seisukohal, et just vanglas viibiv poeg peab sellega tegelema. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, milles kohus saaks järeldada, et ema ei soovi talle kuuluva kinnistu hooldamise korraldamisega hakkama saada ning vajab selleks vältimatult poja abi. 4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist. 4.1 Määruskaebuses märgitakse, et ehkki ema elukoht on rahvastikuregistri alusel sama, mis pojal, elab ta alaliselt tütre juures Tartus Ihaste linnaosas. Esineb oht, et süüdimõistetu üksikus kohas, teistest majapidamistest eemal asuv maja langeb rüüstamise, varguse, lõhkumise või süütamise objektiks. Samuti esineb oht kodu kaotuseks, milline olukord oleks vangistuse edasilükkamisega välditav. Ka ajal, mil süüdimõistetu viibis vahi all, murti tema elukohta sisse ja tekitati vargusega kahju. Majapidamine eeldab sellega tegelemist (kütmist, koristamist, suvel niitmist, talvel lume koristamist ja majapidamise parandamist). 4.2 Ema ei saa oma tervisliku seisundi tõttu registreeritud elukohas elada, kuna vajab ise kõrvalist abi (vt tõend) ning ei saa seetõttu korralda Kajaka 11 majapidamise järelevalvet. Ka õel ei ole võimalik majapidamisega tegeleda, kuna tal on oma pere, ülalpidamist vajav ema ja lapsed. 4.3 Süüdimõistetu kinnitusel on olemas potentsiaalne üürihuviline, kes vaataks majapidamise üle aprilli alguses. Vangistuse edasilükkamise eesmärk on põhjendatud, et teha enne pikaajalist vangistust elukoha säilimiseks vajalikud toimingud. 4.4 Oluline on märkida, et ka prokurör toetas taotlust. Tõendiks on ka selgitus ning kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta süüdimõistetu, tema kaitsja ega prokuröri seisukohtadega. Kohus on lähenenud ühekülgselt ja see on kaasa toonud ebaseadusliku lahendi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtadega, märkides vastuseks määruskaebusele järgnevat. 6. E. Laats on karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist soovinud põhjusel, et tal on vaja otsida oma majapidamisele hooldaja või üürnik, s.o apellatsioonikohtu hinnangul on vangistuse ajatamist taotletud KrMS § 415 lg-s 3 nimetatud alusel. 6.1 Esmalt märgib ringkonnakohus, et täitmisele pööramise edasilükkamine sättes toodud alustel on võimalik enne vangistuse täideviimisele asumist. Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu 30.03.2015 läinud vanglasse oma karistust kandma. 6.2 Sisulises mõttes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmises, sest ka vangistuses viibimise jooksul on võimalik otsida ja leida usaldusväärne isik majapidamise eest hoolitsemiseks. Kuigi maakohus on olulise osa määrusest pühendanud E. Laatsi lähedaste võimalustele kinnisasja eest hoolt kanda ja määruskaebusest nähtub, et see nii siiski ei ole (esitatud on ka 2 2

ema tervislikku seisundit kinnitavad tõendid), säilib ringkonnakohtu hinnangul E. Laatsil ikkagi võimalus ka kinnipidamisasutuses viibides oma majapidamise osas korraldusi anda või kokkuleppeid sõlmida. 7. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 3