2-13-48176/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-48176 1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2015 Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-48176 Tsiviilasi Intrum Justitia Debt Finance AG hagi E L vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (RK CH-020.3.020.910-7) Hageja lepinguline esindaja: Dagne Niit (IK XXX, e-post: dagne.niit@intrum.com) Kostja: E L (IK XXX, elukoht: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks

2.1. laenulepingust tulenev võlg 210,92 eurot (kakssada kümme eurot ja 92 senti), 19,18 eurot (üheksateist eurot ja 18 senti) sissenõudekulu,

2.2. hagiavalduse esitamise seisuga 14. märtsil 2014. a sissenõutavaks muutunud viivised 44,53 eurot (nelikümmend neli eurot ja 53 senti),

2.3. laenulepingu üldtingimuste p-st 8.2 tulenev viivis 127,82 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) alates 15. märtsist 2014. a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks

4.1. maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot,

4.2. 60 (kuuskümmend) eurot riigilõivuga maksmisega seotud kulutuste hüvitamiseks.

3.3. viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras.

KIRJALIK MENETLUS

2-13-48176 2(3)

Pooled olid kohtule saadetud menetlusdokumentides, hageja 14. märtsi 2014. a hagiavalduse p-s

3.1 ja kostja 1. juuli 2014. a hagiavalduse vastuses p-s VI) nõus kirjaliku menetlusega, seetõttu menetleb kohus asja kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Poolte vahel on vaidlus on 6. mai 2009. a laenulepingust tulenevas põhivõlas 127,82 eurot ja kõrvalnõuetes.

Kostja hagiavalduses esitatud arvestusi ei vaidlustanud, oli küll nõus lahendama asja kompromissiga, kuid kompromissiettepanekut ei esitanud. Kostja märkis hagi vastuses, et hageja nõutav viivis on ebamõistlikult suur, kuid ei märkinud, mis oleks kostja arvates viivise õiglane suurus. Hagejate kohtueelsetele meeldetuletustele kostja ei vastanud.

Kostja viidet hagi vastuses hagi aegumisele TsÜS § 146 lg 1 alusel ei saa võtta arvesse, kuna pooled on laenulepingu p-s 13.2 aegumistähtaega pikendanud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

2-13-48176 3(3)

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik