1-04-148/165 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-04-148

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. märtsi 2015

määrus süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsevi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 16. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsevi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 04.09.2008 kohtuotsusega mõisteti Konstantin Kudrjavtsev süüdi KrK §

101 p 1 järgi ja karistati 13 aastase vangistusega. Sama kohtuotsusega mõisteti K. Kudrjavtsev

süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja määrati K. Kudrjavtsevile liitkaristuseks 13

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Kudrjavtsevi vahistamine

KrMS § 217 korras alates 10.08.1999 kuni 12.08.1999, s.o 3 päeva, ja alates 03.08.2001 kuni

03.10.2001, s.o 2 kuud 1 päev. Lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 9 kuud 26 päeva

vangistust. Karistusaega arvestati alates 04.09.2008.a.

Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2009 otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus mõistetud

karistuste osas ja tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti K. Kudrjavtsevile KrK § 101

p 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust ja KrK § 144 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti K. Kudrjavtsevile

liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K.

Kudrjavtsevi eelvangistuses viibitud ajad, s.o kokku 2 kuud 4 päeva, ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks

loeti 04.09.2008.

Riigikohus K. Kudrjavtsevi kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud ja ringkonnakohtu

lahend jõustus 22.04.2009.

1.1. 16.01.2015 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel K. Kudrjavtsevi

andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.

1.2. Viru Maakohtu 11.02.2015 määrusega jäeti Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 04.09.2008

kohtuotsusega nr 1-04-148 K. Kudrjavtsevile mõistetud karistus muutmata. Kohtumäärus

jõustus 24.02.2015.

1.3. K. Kudrjavtsevi karistusaja algus on 04.09.2008 ja karistusaja lõpp 29.06.2016.

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 16.03.2015 määrusega jäeti K. Kudrjavtsev vangistusest tingimisi

ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus tõi välja, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnale on

olemas. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, materiaalse kahju tekitamises. Oht on

suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi, on tekkinud majanduslikud raskused. Mittevägivaldse

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 11%, vägivaldse korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Vangla materjalidest nähtub, et

K-Raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 1 439,18 eurot ning vabanemisfondis

728,30 eurot. Isikul on vabaduses garanteeritud töökoht ning isa on valmis teda materiaalselt

toetama. Samas on süüdimõistetu toime pannud varavastaseid kuritegusid. Maakohus leidis, et

kuigi isikul on vabanedes töökoht ja isa on valmis teda toetama, võib ta siiski sattuda

majanduslikult keerulisse olukorda, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.

2.2. Maakohus märgib, et süüdimõistetu tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud,

kellega kinnipeetav suhtleb. Isiku käitumine on impulsiivne. Isik võib provokatiivsetes

olukordades käituda agressiivselt. Kuigi isik tunnistab oma probleeme, ei hinda ta neid

objektiivselt. Maakohus leidis, et kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega,

võib ta sattuda taas kuritegelikule teele.

2.3. Samuti on isikul probleemid alkoholi liigtarvitamisega ning isik tunnistab ka ise seda.

Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise tagajärjel purunesid ka isiku

peresuhted. K. Kudrjavtsev usub, et suudab vabanedes järgida karsket eluviisi. Maakohtul

seejuures aga puudub veendumus, et isik suudab vabaduses täielikult loobuda alkoholi

tarvitamisest ega pane seetõttu toime uut kuritegu. Alkoholi tarvitamist tuleb antud isiku

puhul pidada suureks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu hinnangul on isiku

poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et isiku vabastamine ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud

enne talle määratud karistusaja lõppu on ennatlik.

2.4. K. Kudrjavtsevil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus leidis, et isiku suutmatusest

alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle

tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks

kinnipeetava vabastamine ennatlik. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita

nõuetekohaselt.

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 16.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

K. Kudrjavtsev, kes palub tühistada maakohtu määrus, kuna see on ebaõiglane ja ekslik.

Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Viru Maakohus ei ole võtnud arvesse kõiki süüdistava elus ja käitumises toimunud

muudatusi ning ei ole põhjendanud, kuidas tema käitumine vabaduses näitas, et ta ei ole

võimeline hoiduma uute rikkumiste ja kuritegude toimepanemisest. Samuti on jäetud

põhjendamata, miks ei suuda K. Kudrjavtsev alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ja miks

ei ole kriminaalhooldus osutanud talle piisavat mõju. Kaebuse esitaja viibis uurimistoimingute

ja kohtumenetluse keskel vabaduses, mis näitab, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud

reeglitele ja kriminaalhooldus avaldaks talle piisavalt mõju ühiskonda resotsialiseerumiseks,

mis jäeti kohtuistungil arvestamata. Süüdimõistetu toob positiivsena välja, et ta on täitnud

kõik individuaalse täitmiskava eesmärgid, läbinud kõik sotsiaalprogrammid, omandanud

vangistuses keevitaja eriala, omandanud eesti keele B1, B2, C1 tasemed. Maakohtu väide

nagu tal oleks vangistuses distsipliininõuete rikkumine, on ekslik, kuna tegemist ei olnud

raske rikkumisega ja karistuseks oli noomitus. Süüdimõistetu on paigutatud avavangla

osakonda, ta on osalenud aktiivselt erinevates tegevustes ning pagariäris.

3.2. K. Kudrjavtsev toob välja, et ta on vangistuses astunud samme, et tegeleda nende

probleemidega, mis teda kuritegelikule teele viisid. Kuna ennetähtaegne vabastamine on

erandlik, siis just sellised asjaolud nagu probleemide tunnistamine ja vangistuses abi otsimine,

on need, mis näitavad isiku tõelist soovi ennast muuta ja edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kuna järgmine võimalus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamist tekib alles 2016. aasta

alguses, mil karistusest jääb kanda ilmselt vähem kui 2 kuud, siis on praegune võimalus ainus,

et vabaneda vangistuses varem. Süüdimõistetu leiab, et kriminaalhooldus aitab teda ühiskonda

resotsialiseeruda ja alustada õiguskuulekat elu.

3.3. Kaebuse esitaja toob veel välja, et, tal on vabanedes kindel elukoht, toetav perekond ja

garanteeritud töökoht. Tulenevalt eelnevast leiab K. Kudrjavtsev, et maakohtu määruses

puuduvad põhjendused, miks maakohus asus seisukohale, et ärakantud karistusaeg ei ole

piisav ning kuidas võib pikem karistusaeg paremini mõjuda. Kaebuse esitaja leiab, et

võrreldes teo toimepanemise aja seisuga on ta hoopis teine inimene ning ühiskond on

tunduvalt 10 aasta jooksul muutunud. Enne vangistust elas ta õiguskuulekalt, omas perekonda

ning kaitseajal täitis kõiki kontrollnõudeid. Lisaks on K. Kudrjavtsev veendunud, et

ühiskonna silmis on temale mõistetud karistus oma eesmärgid saavutanud. Ta on noor

inimene, vangistuses viibib esimest korda ning on oma süüst täielikult aru saanud, kahetseb ja

on sellest õppinud. K. Kudrjavtsev lisas määruskaebusele avavangla osakonda paigutamise

käskkirja, lühiajalisele väljasõidule lubamise käskkirja ja K-Raha väljavõtte seisuga

21.03.2015.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

K. Kudrjavtsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning

lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Kudrjavtsevi määruskaebus ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Kudrjavtsevi ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Kudrjavtsev enne

tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule,

mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult

analüüsitud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Kudrjavtsevil on vabanedes kindel

elukoht, garanteeritud töökoht, toetav perekond, vabanemisfondis kogunenud raha ning et

süüdimõistetu on täitnud vangistuse jooksul individuaalse täitmiskava, omandanud riigikeele

ja keevitaja eriala. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis,

mistõttu ringkonnakohus leiab, et K. Kudrjavtsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et K.

Kudrjavtsevi vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et

käesoleval ajal suudaks K. Kudrjavtsev vabaduses käituda õiguskuulekalt. K. Kudrjavtsevit

on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab reaalset vangistust esimest korda.

Vaatamata sellele on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ja käesoleval hetkel kannab

K. Kudrjavtsev karistus raske eluvastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades, et

K. Kudrjavtsevi kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning süüdistatava käitumine

on impulsiivne, siis siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et isik on

ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Seetõttu puudub ka veendumus, et

nimetatud riske oleks võimalik maandada kriminaalhooldusega.

Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne

tähtaega vabastamise eelduseks. K. Kudrjavtsevit on distsiplinaarkorras karistatud. Isik, kes

on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning

vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui

süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab

vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu on

toonud välja, et distsiplinaarkaristus oli talle määratud distsiplinaarrikkumise eest, mis ei

olnud olemuslikult raskete hulka kuuluv ja kohaldatud karistus oli noomitus. Ta valdas

kambris keelatud eset – isetehtud märkmikku. Kohtukolleegium leiab, et K. Kudrjavtsevi

väljatoodud põhjendused on ennastõigustavad ning viitavad sellele, et isik ei ole aru saanud

kehtestatud reeglitest ning ei oska oma käitumist õigusnormidega kooskõlla viia. Tuues välja

ennastõigustavaid asjaolusid, ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu oleks teinud

mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Kudrjavtsevi puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige

kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes

individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse

individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub

asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest.

Vastupidiselt süüdimõistetule asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul riivaks

K. Kudrjavtsevi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu

on toime pannud raske eluvastase kuriteo ning tingimisi enne tähtaega vabastamine ei

rahuldaks ühiskonna arusaamu õiglusest.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 16. märtsi 2015 määrus muutmata ja K. Kudrjavtsev vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas