2-14-21681/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-14-21681

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

02.aprill 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

J. R. hagi Pärnu linna (Lasteaed „Xxxxxxx“ kaudu)

vastu töövaidluasjas

Tsiviilasja hind

4075,40 €€

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xx-

xx, xxxx xxxxx)

Hageja

lepinguline

esindaja

advokaat

Jelizaveta

Rastorgujeva (e-post: jelizaveta.rastorgujeva@ee.mags.com)

Kostja: Pärnu linn (Lasteaed „Xxxxxxx“ kaudu)

(registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxx xx x, Pärnu xxxxx, e-

post:x), esindajad M. M. ja K. M.

Kohtuistung

23.veebruar 2015

Kohtuistungil osalesid

Hageja J. R., adv Rastorgujeva, kostja esindajad M. M. ja K.

M. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J. R. hagi Pärnu linna (Lasteaed „Xxxxxxx“ kaudu) vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

töölepingu

ülesütlemise

tühistamiseks hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, töölepingu lõpetamiseks ning hageja 7

kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 09.06.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Pärnu lasteaed „Xxxxxxx“ vastu

töövaidlusasjas. 04.08.2014 kohtumäärusega kohus jättis hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. 13.08.2014 hageja kõrvaldas puudused tähtaegselt ja esitas parandatud

hagiavalduse terviktekstina. 14.08.2014 määrusega kohus võttis hagiavalduse menetlusse

13.08.2014 redaktsioonis ja toimetas kostjale kätte. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

362 lg 1 alusel loetakse hagi esitatuks 09.06.2014.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt hageja töötas Lasteaias Xxxxxxx (edaspidi: Lasteaed) alates 21.07.2003

õpetaja ametikohal venekeelses lasteaiarühmas (alates 2010 sõimerühmas). Hagiavalduse

koostamise päeva seisuga moodustas hageja tööstaaž Lasteaias ligikaudu 11 aastat. Hageja

eelmine töökoht oli xxxx xxxxxx Lasteaias, kus hageja töötas õpetajana venekeelses

lasteaiarühmas aastatel 1987 kuni 2002 (15 aastat). Seega summaarselt on hageja töötanud Pärnu

linna lasteaedades 26 aastat.

23.09.2013 esitas kostja hagejale kirjaliku teate (hoiatuse), milles viitas õigusaktides

pedagoogidele kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, milleks on eesti keele oskus B2-tasemel.

Nimetatud dokumendis kostja palus hagejal esitada eesti keele tasemetunnistus hiljemalt

27.02.2014 ning hoiatas hagejat, et juhul, kui ta tunnistust selleks kuupäevaks ei esita, kaalub

kostja töölepingu ülesütlemist töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel (töövõime

vähenemine).

12.05.2014 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel,

s.o töölepingu ülesütlemine töötaja töövõime vähenemise tõttu. Töölepingu ülesütlemise

põhjuseks ülesütlemisavalduse järgi on B2-tasemel keeleoskust tõendava tunnistuse

mitteesitamine hoiatuses märgitud kuupäevaks. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõpeb tööleping

31.08.2014. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 12.05.2014, seega on hagi 09.06.2014 esitatud

tähtaegselt.

Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine või, alternatiivselt, vastuolus hea usu

põhimõttega järgmistel põhjendustel.

1) Hageja oli teadlik sellest, et tulenevalt keeleseadusest ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2011

määrusest nr 84 nõutakse pedagoogilt B2-tasemele vastavat eesti keele oskust.

Lasteaeda tööle asumisel oli hagejal 1993. aastal väljastatud C-kategooria tunnistus, mis tõendas

hageja eesti keele oskust algtasemel tol ajal kehtinud keeletaseme süsteemi järgi ning mis ei

vastanud ka siis õigusaktiga pedagoogidele kehtestatud tasemele. Hageja 2003 aastal tööle

asumise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 „Kohustusliku eesti keele

oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti

keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ kohaselt pidi pedagoogidel olema eesti keele oskus

vähemalt kesktasemel (III jagu, punkt 6, alapunkt 3). Seega hagejaga töölepingu sõlmimisel ei

pidanud kostja ebapiisavat eesti keele oskust (keele mõttes puudulikku töövõimet) Lasteaias

töötamist takistavaks asjaoluks. Kostja võttis hagejat tööle madalama keeleoskusega kui oli

nõutud t töölepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktides, kuid pole täitnud oma TLS § 28 lg 2

punktis 5 sätestatud tööandja kohustust tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste

arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus, kandes koolituse kulusid ning

säilitades koolituse ajaks keskmist töötasu. Kuna hageja on eesti keelt õppinud, on tema

keeleoskus/töövõime, võrreldes sellega, milline see oli töölepingu sõlmimisel, paranenud, mida

on tuvastanud ka Keeleinspektsioon 15.05.2014 kontrollaktis nr J08419.

Alates aastast 2008 toimus Eestis üleminek Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskuse

tasemetele. Selle järgi on madalam tase A1 ning tasemed tõusevad järgmiselt: A2, B1, B2, C1 ja

C2. Nõutava B2 taseme eksami sooritamiseks käis hageja aastate jooksul erinevatel eesti keele

kursustel ja õppis keelt iseseisvalt kodus. Ka töölepingu ülesütlemise ajal õppis hageja eesti keelt

xxxx xxxxx xxxxxxxxx, koolituskulud kandis hageja ise.

15.05.2014 koostas Keeleinspektsioon kontrollakti nr J08419 ja tegi hagejale ettekirjutuse.

Kontrollakti kohaselt käis hageja B1-taseme eksamil (tulemus 34 punkti) ja 01.03.2014 B2-

taseme eksamil (24 punkti), õppis xxxx xxxxx xxxxxxxxx (50 tundi) ja sihtasutuses Pärnu

Vabahariduskeskus SA. Akti kohaselt ei vasta hageja keeleoskus keeleseaduse nõuetele, kuid

samas on fikseeritud asjaolu, et keeleoskus on parem. Hagejale on tehtud ettekirjutus eesti keele

B2-taseme eksami sooritamiseks 15. jaanuariks 2015 (antud ligikaudu 8 kuud) ning on tehtud

hoiatus sunniraha määramise kohta.

2) Hageja kutseoskustega oli kostja rahul. 1983 aastal lõpetas hageja Tallinna Pedagoogilise

Kooli. Hageja arendas ja täiendas ametialast kvalifikatsiooni, mida tõendavad hagejale

väljastatud tunnistused. Hageja ei ole kunagi saanud kostjalt hoiatusi töökohustuste rikkumise

või mittekohase täitmise kohta (välja arvatud hoiatus seoses B2 keeleoskustaseme puudumisega).

Kostja on tööandjana hageja kutseoskusi erinevate tänukirjadega tunnustanud.

3) B2-tasemel eesti keele oskus ei takistanud hagejal tööülesannete täitmist ega vähendanud

tema ametialast pädevust Lasteaed „Xxxxxxx“ on venekeelne lasteaed, kus põhikirja kohaselt

toimub õppe- ja kasvatustöö vene keeles. Sellest tulenevalt koostas hageja oma lasteaiarühma

õppe- ja kasvatustegevust puudutava dokumentatsiooni (õpetaja iga-aastane eneseanalüüs, rühma

tegevus- ja päevakava, iga-aastane õppekasvatustegevuse analüüs, lapse arengu diagnostika,

lapse vabategevuse jälgimine, rühma tegevuseplaan, konspektid õpingute läbiviimise kohta jms)

vene keeles. Lisaks sellele on Lasteaia õppeprogramm peale eesti keele olemas vene keeles.

Kostja ei nõudnud nimetatud dokumentide koostamist eesti keeles. Suhtlemine lastega ja

lastevanematega toimus hageja rühmas vene keeles. Töökoosolekud (sealhulgas pedagoogilise

nõukogu ja hoolekogu koosolekud) viidi läbi samuti vene keeles. Vene keel on Lasteaias üheks

töökeeleks ka põhjusel, et valdav osa personalist on vene keelt kõnelevad isikud.

4) Kostja ei pakkunud hagejale teist töökohta. Alates 2.01.2014 oli lasteaias vabanemas õpetaja

abi (J.D.) ametikoht rühmas „xxxxxxx“. Selle ametikoha täitmiseks avaldati 2013.a detsembris

töökuulutus, kus nõuti kandidaatidelt eesti keelt emakeelena. Hagejale vabanenud õpetaja abi

ametikohta ei pakutud, kuigi hageja töövõime oli kostja hinnangul vähenenud. Kostja võttis

sellele ametikohale eesti keelt emakeelena kõneleva K.Š. Alates 01.03.2014 oli lasteaias

vabanemas õpetaja abi (V.G.) ametikoht. Kuna hageja kahtles, et jõuab parandada oma

keeleoskust B2 tasemeni kostja hoiatuses märgitud ajaks, palus hageja 2014.a veebruari

keskpaigas kostjal viia ennast üle õpetaja abi ametikohale, kus piisab eesti keele oskusest A2

tasemel. Kostja keeldus hagejat üle viimast, põhjendades oma otsust sellega, et sellele

ametikohale on juba kandidaadiks valitud 2013.a konkursil osalenud, kuid siis valituks

mitteosutunud eestlanna Rita Tasane. Hagejale teadaolevalt on õpetaja abi ametikohtadele

võetud isikute ametialane kvalifikatsioon hageja omast madalam. Kostja on omavahelistes

suulistes vestlustes korduvalt maininud, et edaspidi võetakse lasteaeda tööle ainult eesti keelt

emakeelena kõnelevaid isikuid, andes mõista, et hageja ei kvalifitseeru enam isegi õpetajaid

abistava töötaja kohale. 21.05.2014 hageja pöördus kostja poole e-kirja teel küsimusega, kas on

võimalik säilitada töösuhteid, viies teda üle õpetaja abi ametikohale, kuid ei ole mingit vastust

saanud.

Hageja leiab, et töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel erakorraliselt ülesütlemiseks ei piisa töötaja

mittevastavusest töökohale kehtestatud formaalsetele kriteeriumitele, vaid lisaks peab

eksisteerima olukord, kus ebapiisava tööoskuse (antud juhul keeleoskus) tõttu ei tule töötaja oma

tööga toime pikaajaliselt. Ülesütlemisavalduses ei osutanud kostja ühelegi konkreetsele

juhtumile, kus hageja ei saanud B2-tasemel eesti keele oskuse puudumise tõttu oma

töökohustustega hakkama või on töökohustusi rikkunud. Ülesütlemisavalduse kohaselt on

peamiseks töölepingu lõpetamise põhjuseks B2 taseme eksami mittesooritamine kostja poolt

tehtud hoiatuses märgitud tähtajaks. Kuna kostja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 punktist 5 tulenevat

kohustust korraldada hagejale piisavat ja tasuta keeleõpet, ei ole kostjal õigust hagejaga

töölepingu ülesütlemiseks ebapiisava tööoskuse või töökohale sobimatuse alusel.

Hageja saab aru, et tema ametikoha suhtes kehtivad keelenõuded ja et kostja B2-taseme

keeleoskuse nõue on põhjendatud, kuna rajaneb kehtivatele õigusaktidele. Kuid B2

eksamitunnistuse mitteesitamine hoiatuses märgitud kuupäevaks ei olnud töösuhte jätkamist

välistavaks asjaoluks, sest hageja sai tööülesannetega hakkama ning tegeles eesti keele

õppimisega. Töölepingu ülesütlemise aja seisuga olid hagejal läbitud järgmised eesti keele

kursused:

- 2013 aastal: Sütevaka Koolituskeskus, 50-tunnine „Eesti keel A2“ kursus;

- 2012 aastal: Sütevaka Koolituskeskus, 32-tunnine „Eesti keel B1“ kursus;

- 2011 aastal: Sütevaka Koolituskeskus, 32-tunnine kursus „Eesti keele nõrgem kesktase“.

Kursus käsitles Euroopa Nõukogu keeleoskustaset A2;

- 2011 aastal: Nooruse Maja Mittetulundusühing, 50-tunnine eesti keele kursus, mis vastab

Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele A1;

- 2010 aastal: RVK Koolituskeskus, 106-tunnine eesti keele kursus A2-tasemele;

- 2007 aastal: Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi Täiskasvanute Keeltekool, 60-tunnine eesti

keele algkursus ja arvestuse sooritamine;

- 2003 aastal: Erakool MTÜ HarKo Koolituskeskus, 100-tunnine eesti keele kursus ja keeletesti

sooritamine.

Ainukeseks kostja poolt pakutud keeleõppeks kogu hageja Lasteaias töötamise aja jooksul oli: 1)

Euroopa Sotsiaalfondi programmi raames rahastatavad kursused tasemele A2 (kursuse läbimise

kohta on väljastatud tunnistus) ja 2) tasulised eesti keele tunnid, mida viis läbi Lasteaias lastele

eesti keelt õpetav töötaja (4t aastal 2014 ja umbes 10t aastal 2013). Kõik ülejäänud eesti keele

õppimise võimalused otsis hageja iseseisvalt ja käis õppimas omal kulul.

Hageja on seisukohal, et keelenõudeid kui ka mistahes muid kutsealadel kehtivaid nõudeid ei saa

kasutada vastuolus hea usu põhimõttega. Keelenõuete eesmärk ei seisne selles, et tööandja saaks

vähemusrahvusesse kuuluvate isikutega lihtsamalt ja kiiremini lõpetada töösuhteid, vaid et need

inimesed omandaksid eesti keelt ja jätkaksid tööd oma ametikohtadel. Hageja leiab, et

rangemaks muutuvate keelenõuetega (sealhulgas eksami sisu) kohanemiseks tööandja poolt

antav aeg peab olema mõistlik. Seejuures ei saa kehtestada kõikide töötajate jaoks ühiseid

reegleid, sest õppevõime on kõikidel inimestel erinev. Mõiste „mõistlik aeg“ tuleb sisustada

juhtumipõhiselt, kusjuures arvestada tuleb töötaja isikuga seostud asjaolusid nagu vanust ja

jõupingutusi nõutava keeleoskustaseme saavutamiseks ning keeleõppe kättesaadavust.

Keeleinspektsiooni viimases ettekirjutuses on hagejat hoiatatud sunniraha määramise eest juhul,

kui ta ei soorita B2-taseme eksamit 15. jaanuariks 2015, kuid ka see asjaolu ei ole mõjuvaks

põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (arvestades muu hulgas kostja poolse

koolituskohutuse täitmata jätmist). Asendustäitmise ja sunniraha seadus § 7 lg 4 kohaselt on

sunniraha kohaldamise eesmärgiks mõjutada adressaati sooritama vajalikku tegu, antud juhul –

täiendavalt motiveerida hagejat ettekirjutuse täitmiseks. Seega vaatamata B2-eksami

mittesooritamisele on töölepingu ülesütlemine ebaproportsionaalne ja TLS § 104 lg 1 alusel

tühine.

Lisaks eelpool toodule on töölepingu ülesütlemine hagejaga tühine TLS § 106 alusel. Töölepingu

seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega saab

vaidlustada juhul, kui ülesütlemine on kehtiv, s.t. töösuhte ülesütlemiseks olid olemas

ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused, kuid ülesütlemine viib ebaõiglase tulemini.

Hea usu põhimõtte rakendamise eesmärgiks on töötajale ülesütlemisega kaasneva ebaõiglase

tagajärje ärahoidmine. Isegi kui lugeda hageja töölepingu ülesütlemist kehtivaks (millega hageja

mingil juhul ei nõustu), on see hea usu põhimõtte vastane, kuna kostja on tööandjana rikkunud

oma kohustusi (koolituse tagamise kohustust, teise töökoha pakkumise kohustust, tööandja

lojaalsuskohustust) ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning on põhjendamatult jätnud arvestamata

hageja käitumist ja õigusi. Kostja on töölepingu ülesütlemisega kuritarvitanud oma positsiooni ja

rikkunud hageja põhiõigusi: võrdsuspõhiõigust (PS § 12), õigust vabalt valida tegevusala ja

elukutset (PS § 29) ja õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Lõpetades hagejaga töösuhted

kirjeldatud asjaoludel, riivas kostja hageja õigust tööle kutsealal, milleks hageja on õppinud ja

pühendanud terve elu.

Kuna hagejaga öeldi tööleping üles vastuolus töölepingu seadusega, nõuab hageja TLS § 109 lg

1 ettenähtud hüvitist. Kolme kuu keskmine töötasu ei ole hagejale piisav hüvitis selle eest, et

kostja on töölepingu üles öelnud ebaseaduslikult. Hageja taotleb hüvitise suurendamist kuni

hageja seitsme kuu keskmise töötasu suuruse summani, s.o 4075,4 eurot (bruto). Kuna hageja on

kõik 26 aastat töötanud lasteaia õpetajana, siis on see ainuke eriala ja töö, mida ta oskab.

Samaväärse töökoha leidmine Pärnus on väga raske, kuna lasteaedades on kohtade arv piiratud

ning kui tekib vaba koht, tuleb soovitud koha saamiseks konkureerida suure hulga

kandidaatidega. Sellest tulenevalt on vähetõenäoline (kui üldse), et hageja saab samaväärset tööd

lähema aasta jooksul. Teises valdkonnas töökoha saamiseks aga tuleb hagejal ümber õppida, mis

võtab aega ja toob kaasa kulud. Hageja ei jõua omandada uut kutset/eriala nii kiiresti, et juba

alates töölepingu 31.08.2014 lõppemisel alustada tööd teisel alal (hageja töötab Lasteaias

täiskohaga ja hetkel puuduvad tal ka vabad rahalised vahendid, et minna õppima uut eriala).

Seega kompenseerib hüvitis hagejale sissetuleku kaotust, mis tekkib tal ümberõppe ja

tööotsimise ajal. Hagejal on võimalus minna madalamat kvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni

mittenõudvale töökohale (näiteks koristajaks), kuid sellega kaasneb sissetuleku langus. Seega

kompenseeriks hüvitis ka hageja sissetuleku languse seoses töötamisega madalama

kvalifikatsiooniga töökohal.

Nõutav hüvitis on osaliselt ka hagejale tekkinud mittevaralise kahju kompensatsiooniks.

Mittevaraline kahju seisneb hingelises valus ja üleelamistes, mis tekkisid hagejal seoses

ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega. Arvestades hageja pikaajalist tööstaaži Lasteaias ja

asjaolu, et hageja armastas oma töökohta ja lapsi, oli töökoha kaotamine hageja jaoks väga valus

uudis. Samuti oli tal äärmiselt ebamugav lastevanemate eest, kui lastevanemate koosolekul ütles

kostja, et hagejaga on tööleping lõpetatud. See tekitas hagejas, kellel oli vanemate usaldus ja

keda on peetud professionaaliks, kurnatuse ja häbitunnet.

Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, või alternatiivselt tühistada töölepingu

ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, lõpetada tööleping TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel

ja mõista kostjalt välja hüvitis. 23.02.2015 kohtuistungil hageja täpsustas hüvitise nõuet ja palus

hüvitise välja mõista summas, mis kataks hageja töötasu kaotuse kuni töölepingu kohtuotsusega

lõpetamiseni.

KOSTJA VASTUS

05.09.2014 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses.

Hageja töötas Pärnu Lasteaias Xxxxxxx õpetajana alates 21.07.2003. Tööleping hageja ja kostja

Vahel oli sõlmitud 04.07.2003. 12. mail 2014 esitas kostja hagejale töölepingu

ülesütlemisavalduse, mille kohaselt otsustas tööandja hageja töölepingu üles öelda põhjusel, et

hageja keeleoskuse tase ei võimalda tal jätkata lööd õpetajana. Tööleping lõppes

ülesütlemisavalduse kohaselt 31. augustil 2014.

Kostja ei nõustu hagejaga, et ei ole täidetud TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2

sätestatud alusel põhjusel, et hageja keeleoskuse tase ei võimalda tal jätkata tööd õpetajana. TLS

§ 88 lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige

kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale

sobimatuse või kohanematuse tõttu. mis ei võimalda töösuhet jätkata. Kostja on seisukohal, et TLS § 88

lg 1 p 2 toodud põhjendus hõlmab töökohale seatud keeleoskuse puudumist pikema aja vältel.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest

isikust ettevõtja eesti keeleoskuse ja kasutamise nõuded" § 8 punktist 6 nõutakse pedagoogidelt

(v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad) vähemalt B2-tasemel eesti keele

oskust. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja suhtes kehtis eesti keele oskuse nõue ning et hageja

eesti keele oskus ei vastanud pedagoogile esitatud nõuetele. Pedagoogidele Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud keeleoskusnõuet ei saa pidada pelgalt formaalseks nõudeks. Tulenevalt

keeleseaduse §-st 23 lähtutakse töötaja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete kehtestamisel töö

iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Seega on Vabariigi Valitsuse poolt

enne

keeleoskusnõuete

kehtestamist

hinnatud

nii

pedagoogi

töö

iseloomu

kui

keelekasutusolukorda ning peetud vajalikuks ja põhjendatuks. et pedagoog peab oskama eesti

keelt vähemalt B2-tasemel.

Keeleinspektsioon teostas esmakordselt lasteaias kontrolli 22.05.2012 ning hagejale tehti siis

ettekirjutus sooritada B2-taseme eesti keele eksam hiljemalt 01.05.2013. Direktor tuletas

hagejale korduvalt meelde, et tuleb minna eksamit sooritama ja ennast õigeaegselt registreerida.

Hageja registreeris ennast 05.05.2013 toimuvale B1-taseme eesti keele eksamile. Direktor

aktsepteeris töötaja otsust minna sooritama madalama taseme eksamit ja soovi valmistuda

pikemalt eksamiks. Seda eksamit hagejal sooritada ei õnnestunud, tema tulemuseks oli 34%

võimalikust punktisummast. Keeleinspektsiooni järelkontrollis 14.05.2013 tuvastati. et hagejale

tehtud varasem ettekirjutus on täitmata ja tehti uus ettekirjutus sooritada B2-taseme eksam

hiljemalt 01.03.2014. Direktor viibis järelkontrolli juures ega näinud. et töötaja eesti keele oskus

oleks paranenud oluliselt võrreldes eelmise aastaga.

Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" § 2 lõige 3 paneb tööandjale kohustuse

tagada, et töötajad, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele

oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. 14.05.2013 on Keeleinspektsioon teinud lasteaia

direktorile M. M.le ettekirjutuse tagada lasteaias Xxxxxxx keeleseaduse nõuete täitmine.

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks müürati 01.03.2014. Seega ei saanud tööandja jätta tähelepanuta

asjaolu, et hageja eesti keele oskus ei vasta nõuetele.

23.09.2013 edastas direktor hagejale teate, kus juhtis töötaja tähelepanu pedagoogile

õigusaktides kehtestatud keeleoskusnõuetele ning kohustas sooritama B2-taseme eksami ja

esitama vastav tunnistus hiljemalt 27.02.2014. Teate sisu tõlgiti hageja soovil talle vene keelde.

Hageja andis teada. et ta ei saa minna eksamile enne, kui on möödunud 6 kuud eelmisest

eksamist, kuna tema eksamitulemus oli madal ja sellise tulemusega enne poolt aastat uuesti

eksamile ei lubata. Esimene võimalus eksamit sooritama minna oli hagejal 01.03.2014. Direktor,

olles teadlik sellest, ei nõudnud enne tulemuse teada saamist tunnistust eesti keele tasemeeksami

sooritamise kohta.

Hageja esitas oma B2-taseme eksami tulemused 03.04.2014. Hageja oli saanud 24% võimalikust

punktisummast, mis on madal tulemus ning eksam loeti mittesooritatuks. Direktor, võttes aega

otsustamiseks ja kaaludes hageja töö ja eesti keele oskusega seotud asjaolusid, otsustas lõpetada

hagejaga töösuhte 31.08.2014. Hagejale esitati 12.05.2014 ülesütlemisavaldus, mis tõlgiti töötaja

soovil vene keelde.

Kostja oli hageja ebapiisava eesti keele oskuse tõttu sunnitud muutma lasteaia töökorraldust.

Lasteaias oli väljakujunenud süsteem, kus õpetajad töötasid lastega sõimest kuni kooli minekuni.

See süsteem toimis kuni 2010/2011 õppeaastani. Alates 01.09.2010 on hageja töötanud üksnes

sõimerühmas, kuna hagejat ei saanud rakendada aiarühmas. Sõimerühma õppekasvatustegevuse töö

planeerimine on lihtsam, eelkõige on seal tähelepanu laste kohanemisel lasteaiaga, sotsiaalsete oskuste

arendamisel ja eneseteenindamise oskuste kujundamisel.

Seoses vene emakeelega laste arvu vähenemisega võtab lasteaed vastu ka eesti emakeelega lapsi. Õpetaja

peab olema suuteline nende laste ja lastevanematega suhtlema eesti keeles. 2013/2014 õ.-a. tuli

sõimerühma üks eesti emakeelega laps. Lapse ema vene keelt ei kõnele ega saa ka aru vene keelest. Kuna

suhtlemine emaga oli takistatud nii hageja kui ka sama rühma teise õpetaja L.P. eesti keele halva oskuse

tõttu. ei suhelnud rühmaõpetajad lapsevanemaga. Selle perega ei tehtud samaväärset tööd kui vene keelt

kõnelevate lastevanemate puhul, lapsele ei ole koostatud individuaalset arengukava. mis on kohustuslik

keelelise erivajadusega laste puhul. Takistuseks on olnud hageja vähene eesti keele oskus.

Lapsevanemaga suhtles direktor, kes pidevalt vahendas lapsevanemat õpetajatele. See ei ole direktori

kohustus, vaid rühmaõpetajate otsene tööülesanne.

Hagejat ei ole olnud võimalik saata kõikidele pakutavatele erialastele ja organisatsiooni eesmärkide

täitmisega seotud koolitustele. kuna enamus neid koolitusi olid eestikeelsed. Hageja on osalenud ainult

venekeelsetel koolitustel ja nende tundide maht on oluliselt väiksem võrreldes lasteaia pedagoogide

keskmise koolitustundide arvuga. Hagejaga läbiviidud arenguvestlused tõid esile, et hageja ei kasuta

enese täiendamiseks Eesti alushariduse materjale ega veebisaite. vaid ainult Venemaa pedagoogide

metoodikaid ja veebisaite. See on takistuseks eesti hariduses toimuva mõistmisel, mida on õpetajal vaja

igapäevases töös sõltumata sellest, kas ta töötab eestikeelses või venekeelses rühmas.

Lisaks olid hagejal probleemiks ka arvutialased oskused, pakutavad arvutialased koolitused olid aga

eestikeelsed. Hagejal puudus huvi arendada oma arvutialaseid oskusi iseseisvalt. Samas tuli nii tööplaanid

kui kogu dokumentatsioon koostada arvutil. See tõi kaasa selle. et hageja kaastöötajad pidi kohati ära

tegema hageja kohustuseks oleva töö.

Pärnu Lasteaias Xxxxxxx on eesti keelt emakeelena kõnelevaid töötajaid olnud läbi aastate. Lasteaia

direktor on eesti keelt emakeelena kõnelev isik, kuid hagejaga ei ole tal olnud võimalik kasutada eesti

keelt, vaid ta on olnud sunnitud kogu aeg rääkima vene keeles. Kõik töökorraldused on tulnud hagejale

anda vene keeles. Samuti on teised eesti keelt kõnelevad kolleegid olnud sunnitud hagejaga rääkima vene

keeles. Asutusesisestel tööalastel koosolekutel (pedagoogiline nõukogu, infotunnid jms) on paralleelselt

kasutatud nii eesti kui vene keelt. Asutusesisesed dokumendid on koostatud eesti keeles, dokumentide

tutvustamisel on direktor olnud sunnitud tõlkima nende sisu vene keelde, et see oleks arusaadav hagejale

ja veel kahele kolleegile.

Pärnu linnas toimub aktiivne lasteaedade vaheline koostöö, millest võtab osa ka Pärnu Lasteaed

Xxxxxxx: jagatakse oma kogemusi, korraldatakse õppepäevi jms. Iga kuu toimub Pärnu Linnavalitsuse

haridus- ja kultuuriosakonna juhtimisel planeeritud lasteaedade vaheline koostöö. Koostöö töökeeleks on

eesti keel. Hagejat ei ole olnud võimalik puuduliku keeleoskuse tõttu saata erinevatele koostöö üritustele.

Samuti ei ole hagejal olnud võimalik madala eesti keele oskuse tõttu osaleda mitte ühegi Pärnu linna

aineühenduse töös, mille töökeeleks on jällegi eesti keel. Kuigi lasteaias on õppekeeleks vene keel, on

asjaajamiskeeleks vastavalt keeleseadusele eesti keel. Õpetaja töö on seotud dokumentatsiooniga, mille

vormistamisel on oluline teada ning tunda erinevaid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse õigusakte ning

lasteaia sisedokumente. Oluliseks eelduseks nende õigusaktide, dokumentide sisu ja terviku mõistmisel

on jällegi eesti keele oskus, sest nii õigusaktid kui ka muud dokumendid on eestikeelsed. Eelnevat

arvestades on kostja veendunud, et eesti keele heal tasemel oskus oli hageja tööülesannete täitmiseks

vajalik ning puuduliku eesti keele oskuse tõttu ei suutnud ta täita oma töökohustusi nõuetekohaselt.

’Kostjale teadaolevalt oli hageja enne lasteaeda Xxxxxxx tööle asumist koondatud xxxxx

xxxxxxxLasteaiast vene õppekeelega rühma sulgemise tõttu. 2003. aastal lõpetati xxxxx xxxxxxx

Lasteaias venekeelne õpe ning hageja eesti keele oskus ei võimaldanud tal jätkata tööd eesti õppekeelega

lasteaias.

Hageja võeti tööle lasteaeda Xxxxxxx õpetajana heas usus, et ta oma eesti keele oskust parandab. Hagejat

teavitati juba tööle asudes, et ta peab omama ja valdama piisaval tasemel eesti keelt. Vajadusele sooritada

B2-tasemel keele eksam juhiti hageja tähelepanu korduvalt. Alates 2010/2011. õppeaastast on eesti keele

arengu ja kasutusvõimalustega seotud küsimused hagejaga läbi arutatud arenguvestlustel.

Kostja on igakülgselt toetanud kõigi oma töötajate sh hageja, eesti keele õpet. Lasteaias on 2002.

aastast alustatud personali eesti keele õppe toetamist ja personal oli teadlik eesti keele oskuse

tõstmise kohustusest. Lasteaed on järjepidevalt otsinud pedagoogidele võimalusi eesti keele

oskuse arendamiseks ka kohapeal. 2003/2004. ja 2006/2007. aastal viis keeleõpet pedagoogidele

läbi lasteaia direktor M. M.. See õpe oli pedagoogidele kohustuslik ja tasuta. 2003/2004. aastal

hagejat juhendati ja õpetati õpiku “E nagu Eesti"' järgi, mis on mõeldud algtasemele. 2006/2007.

aastal oli programm, mis sisaldas E. Niidu „Triinu ja Taavi lood" tekstidest arusaamist ning

rääkimisoskust. Lisaks tutvustati Eesti rahvakalendrit. 2007-2008. aastal õpetas soovijatele eesti

keelt eesti keele õpetaja R.S.. 2010. aastal organiseeris lasteaed pedagoogidele tasuta 106-tunnise

eesti keele A2 taseme kursuse, kus osales ka hageja. Kursuse viis läbi RVK Koolituskeskus.

2011. aastal pakkusid tasuta eesti keele koolitust Sütevaka Koolituskeskus, kuhu lasteaia direktor

hageja registreeris, ning Nooruse Maja Pärnu Rahvaülikool. 2012. ja 2013. aastal käis hageja

eesti keele koolitustel Sütevaka Koolituskeskuses. Nendel koolitustel osalesid ka teised lasteaia

pedagoogid. Kuna koolitused algasid ajal, mis kattus osaliselt lasteaia tööajaga, leidis kostja

võimaluse lasta töötajad, sealhulgas ka hageja, neile koolitustele tööajast. Selle aja eest maksti

töötasu ja tagasi neid tunde tegema ei pidanud. 2012-2014. aastal organiseeriti eesti keele õpe

lasteaias, mida viis läbi lasteaia eesti keele õpetaja M.K., kes on pädev ette valmistama õpetajaid

eesti keele B2 tasemele. Töötajatel oli võimalik saada eesti keele õpet nii palju, kui nad ise

soovisid, samuti said nad ise valida õpitava sisu. 2012/2013. aastal kasutas hageja seda võimalust

mõnel korral. Kostja lõi hagejale pikaajaliselt võimalused nõutav keeleoskus omandada ning on

pööranud korduvalt ja järjepidevalt hageja tähelepanu vajadusele saavutada eesti keele B2-tase.

Kostja ei nõustu hagejaga, et täälepingu ülesütlemine on ebaproportsionaalne ning et eesti keele

B2-taseme eksami mittesooritamine ei ole mõjuvaks põhjuseks töölepingu ülesütlemiseks.

Kostja ei ole rikkunud TLS § 88 lg 2 sätestatud kohustust pakkuda teist tööd. Tööandja esitas

hagejale ülesütlemisavalduse 12. mail 2014. Ülesütlemisavalduse esitamise ajal ei olnud

lasteaias ühtegi vaba töökohta, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Hageja poolt hagis viidatud

õpetaja abi töökohad olid täidetud 20.01.2014 ja 01.03.2014. Kostja selgitab, et hagile lisatud

töökuulutuses otsiti õpetaja abi osalise keelekümbluse rühma. Osaline keelekümblusrühm oli

lasteaias moodustatud 01.09.2013 lastevanemate soovil. See oli ka põhjus. miks õpetaja abile oli

kehtestatud nõue osata eesti keelt emakeelena. Samal ajal oli tead,. et 28.02.2014 vabaneb veel

üks õpetaja abi töökoht rühmas. kuhu lastevanemate soovil oli uuest õppeaastast planeeritud

osaline keelekümblus. Otsustati, et kui on sobivaid kandidaate, siis valitakse õpetaja abi ära ka

teisele vabanevale kohale. Selles ajavahemikus ei olnud hageja kordagi pöördunud direktori

poole sooviga lahkuda õpetaja ametikohalt. Direktor teadis, et hageja valmistub sooritama eesti

keele B2-taseme eksamit.

Kostja töölepingu ülesütlemise ajal ühtegi vaba või vabanevat töökohta ei olnud. Hiljem

vabanenud kohta on hagejale pakutud, ent hageja ei soovinud seda vastu võtta.

Kostja ei nõustu hagejaga, et töölepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja

on käitunud hagejaga heauskselt ega ole rikkunud oma kohustusi. Heas usus on kostja andnud

hagejale piisavalt pikalt aega, et oma eesti keele oskus nõuetega vastavusse viia. Hageja, teades

oma ametikohale kehtestatud keeleoskuse nõudest ning soovides lasteaias õpetajana töötamist

jätkata, oleks pidanud ise näitama üles soovi ja tahet oma oskusi arendada. Hageja teadis pikalt,

et keeleoskuse tõttu võib ta kaotada töökoha. Vaatamata keelekursustel osalemistele ei märganud

tööandja hageja eesti keele oskuses arengut. Hageja on ise kinnitanud. et tema jaoks ei ole

reaalne sooritada B2-taseme eksamit ka tulevikus. Sellises olukorras ei saa hageja eeldada. et

temaga töösuhet jätkatakse.

Kostja ei ole mingil viisil kuritarvitanud oma positsiooni ega rikkunud hageja põhiõigusi. Kostja

on seisukohal, et puudub igasugune alus hüvitise suurendamiseks. Hageja on aastaid olnud

teadlik, et oma ametikohal töötamiseks peab ta oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Kostja

on omalt poolt teinud kõik temast sõltuv,. et hageja eesti keele õpet toetada, samal ajal kui hageja

ei ole ise näidanud üles piisavat soovi ja motivatsiooni oma eesti keele oskust arendada. Seega ei

saanud töölepingu ülesütlemine tulla hagejale ootamatult. Kostja juhib ka tähelepanu, et

töölepingu ülesütlemisest teatati hagejale ette u 3,5 kuud, mis on rohkem kui TLS nõutud. Seega

näitab kostja heatahtlikku suhtumist hagejasse.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud kirjalikke tõendeid ning

kuulanud ära pooled vande all ja tunnistaja Pa. ütlused, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

2. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle

pooltel vaidlust ei ole:

- Hageja töötas lasteaias „Xxxxxxx“ alates 01.07.2003 õpetaja ametikohal venekeelses rühmas.

Enne seda, aastatel 1987 – 2002 töötas hageja õpetajana samuti venekeelses rühmas xxxxx

xxxxxx lasteaias.

- tööle asumisel vastas hageja eesti keele oskus algtasemele (tolleaegse keeletaseme süsteemi

järgi kategooria C, eksam sooritatud 29.12.1993 (tunnistus I kd, lk 132);

- 22.05.2012 tegi Keeleinspektsioon hagejale ettekirjutuse sooritada B2 - taseme eesti keele

eksam 05.maiks 2013, kuna hageja eesti keele oskus ei vasta õpetajatele kehtestatud nõuetele ja

rikutud on keeleseaduse § 23 lg 1 nõuet (kontrollakt nr 06158, II kd, lk 32).

- Hageja osales 05.05.2013 eesti keele B1-taseme eksamil negatiivse tulemus 34% ei olnud

eksami sooritamiseks piisav (II kd, lk 35);

- 14.05.2013 Keeleinspektsiooni järelkontrollaktiga nr 06862 (II kd, lk 33) tehti hagejale teine

ettekirjutus sooritada B2 – taseme eksam 01.03.2014.

- 14.05.2013 tegi Keeleinspektsioon kontrollaktiga nr 06767 (II kd, lk 34) ka Pärnu Lasteaed

Xxxxxxx direktorile M. M.le ettekirjutuse tagada keeleseaduse nõuete täitmine Lasteaias

Xxxxxxx tähtajaga 01.03.2014.

- 23.09.2013, viidates Keeleinspektsiooni järelkontrolliaktis nr 06862 hagejale tehtud

ettekirjutusele sooritada B2-taseme eesti keele eksam 1.märtsiks 2014, esitas kostja hagejale

kirjalikult kohustuse esitada eesti keele tasemetunnistus hiljemalt 27.02.2014 ning hoiatas

tunnistuse esitamata jätmise korral töölepingu lõpetamise eest.

- hageja osales 01.03.2014 B2-taseme eksamil, tulemus 24% ei olnud eksami sooritamiseks

piisav (II kd, lk 35);

- 12.05.2014 kostja esitas hagejale kirjaliku ülesütlemisteate (I kd, lk 131) töölepingu lõpetamise

kohta töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 2 alusel alates 31.08.2014, kuna hageja eesti keele tase ei

vasta pedagoogidele kehtestatud nõuetele. Tööandja teatab samuti, et teist tööd hagejale pakkuda

ei ole.

- 15.05.2014 Keeleinspektsiooni järelkontrolliaktiga nr J08419 pikendati hagejale B2-taseme

keeleeksami sooritamiseks tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaega 15.jaanuarini 2015 koos

ettekirjutus-hoiatusega sunniraha 200 € määramise kohta (I kd, lk 133);

- 09.06.2014 hageja esitas kohtule hagiavalduse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ning

31.08.2014 hageja vabastati töölt.

3. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud: hageja

on kätte saanud kostja kirjaliku ülesütlemisavalduse, avalduses on ülesütlemise alus ja põhjendus

ära näidatud.

Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest materiaalõiguslikud eeldused töölepingu

TLS § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetamiseks ei ole täidetud, kuna nõutaval tasemel eesti keele oskuse

puudumine ei takistanud hagejal tööülesannete täitmist. Hageja palub juhul, kui kohus asub

seisukohale, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, alternatiivslt tühistada ülesütlemine hea

usu põhimõtte vastasuse tõttu. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on õiguspärane.

4. Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 sätesatb, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete

täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda

töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).

01.07.2011 jõustunud keeleseaduse (KeeleS) § 23 lg 1 sätestab, et ametnik, riigiasutuse ja

kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse

töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo

töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või

tööülesannete täitmiseks. KeeleS § 23 lg 4 kohaselt ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Määruses reguleeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse

ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.

Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi Määrus) § 8 p 6 kohaselt nõutakse

pedagoogidelt vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust.

5. Määruse § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt lähtutakse keeleoskuse nõude määramisel töö iseloomust ja

töö- või ametikoha keelekasutusolukordadest, sh kutsestandardites esitatud keeleoskusnõuetest.

Keeleoskuse nõude määramisel võetakse aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis

määratletud

keeleoskustasemed,

mille

kirjeldus

on

esitatud

„Keeleseaduse”

lisas 1.

Keeleoskustasemete kirjeldustes loetletud oskustele ja pädevustele lisandub töö- ja ametialase

sõnavara valdamise nõue.

Määruse § 4 lg 2 kirjeldab B-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordasid järgmiselt:

vähemalt B-tasemel keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded

on mitmekesised ning võivad olla seotud asjaajamise, allüksuse juhtimise või koostööga, samuti

tööks vajalike (etteantud sisuga) dokumentide koostamisega.

Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et Lasteaias Xxxxxxx tuli tööks vajalikke

dokumente koostada eesti keeles. Hageja väidetud asjaolu, et mõned dokumendid (arengukava,

põhikiri) olid olemas ka vene keeles ning, et hageja täitis dokumente vene keeles, ei tähenda, et

vajalikul tasemel eesti keele oskuse puudumine ei takistanud hagejal tööülesannete täitmist.

Tõendid kogumis lükkavad ümber hageja väited, et tema dokumentide koostamise kohta kunagi

pretensioone ei olnud ning dokumentide eesti keeles koostamist ei nõutud. Näiteks hageja rühma

Õppe-kasvatustöö analüüs 2013/2014 (I kd lk 70 – 74) on eestikeelsele blanketile täidetud vene

keeles. Direktor M. vande all andis ütlusi (III kd, lk 73) selle kohta, et ei ole õige, et hagejale

dokumentide koostamise kohta pretensioone ei olnud. Direktor M. ütluste kohaselt tegid nad igal

aastal arenguvestlusel arenguanalüüse koos ümber, kuna need ei vastanud nõuetele. See, et

rühma arenguanalüüsi vormistamiseks on välja töötatud eestikeelne blankett, kinnitab direktor

M. ütlusi. Eelnev lükkab ümber hageja väited, et kuna tegemist on venekeelse lasteaiaga, siis

kõik dokumendid vormistati vene keeles.

Samuti on tõenditest nähtuvalt eesti keeles koostatud lasteaia pedagoogilise nõukogu protokollid

(II kd, lk 153 - 156; 199 - 200), lasteaia tegevuskava 2013/2014 (II kd, lk 157 – 174). Ka lasteaia

arengukavad on vähemalt alates 2008.aastast eestikeelsed (Pärnu Lasteaed Xxxxxxx arengukava

2014

–

2025,

II

kd,

lk

–

197;

arengukava

2008

–

2015

kättesaadav

http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/haridus/lasteaedade_arengukavad/2011/Xxxxxxx_la

steaed_arengukava_2008-2015.pdf). Eeltoodust järelduvalt koostati eesti keeles olulised lasteaia

tööga seotud vajalikud dokumendid. Seega on Lasteaias Xxxxxxx õpetaja ametikohal tegemist

Määruse § -s 4 kirjeldatud keelekasutusolukorraga ning B2-tasemel keeleoskuse nõue ei ole

pelgalt formaalne, vaid tööülesannete täitmiseks oli vajalik B2-tasemel eesti keele oskus sellele

vaatamata, et tegemist on venekeelse lasteaiaga. Kohus leiab, et sõltumata õpetaja erialaste

kutseoskuste tasemest saab õpetajal nõutaval tasemel keeleoskuse puudumisest järeldada tööga

toimetulematust töökohale sobimatuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 tähenduses.

Arvestades, et hageja oli kohustuslikust keelenõudest teadlik juba keeleseaduse 01.07.2011.a

jõustumisest alates (hageja on seda istungitel ja hagiavalduses kinnitanud), võib keeleoskuse

puudumise tõttu tööga toimetulematust lugeda pikaajaliseks.

6. Määruse rakendussätetest järelduvalt on Määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine

TLS § 88 lõikes 1 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks. Nii on Määruse §-is 10

isikutele, kelle keeleoskus määruse jõustumise ajal vastab oma töö- või ametikohal töötamiseks

kehtestatud keeleoskustasemele, määratud oma keeleoskuse määrusega vastavusse viimiseks

tähtaeg ning sätestatakse, et kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel

keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõikes 1 nimetatud põhjusel töölepingu

ülesütlemise aluseks. Sarnaselt reguleerib Määruse § 10 lg 2 vanglaametnikele kehtestatud

erisust. Eelnevast järeldub, et nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine annab rakendussätetes

nimetamata isikute suhtes (ja pärast Määruse § 10 lg-tes 1 ja 2 tähtaja möödumist ka nendes

lõigetes nimetatud isikute suhtes) aluse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lõikes 1 nimetatud

põhjusel (s.o töötajast tuleneval mõjuval põhjusel). Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka asjaolu,

et KeeleS § 31 lg 1 p 2 sätestab inspektsiooni õiguse teha riikliku ja haldusjärelevalve

teostamisel tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistuja

ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt,

kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel.

7. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et töölepingu ülesütlemine on muu hulgas hea usu

põhimõttega vastuolus seetõttu, et kostja rikkus TLS § 28 lg 1 punktis 5 sätestatud kohustust,

sest tööandaja ei korraldanud piisavalt keeleõpet. TLS § 28 lg 1 p 5 järgi tööandja on kohustatud

tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva

koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Kohus leiab, et

selle all peetakse eelkõige silmas ameti- ja erialast koolitust, mitte keeleseaduse nõuete

täitmiseks töötajale vajalikku keelekoolitust. Ka lasteaia arengukavas on selgelt eristatud

ametialast täiendkoolitust ja eesti keele õpet. Lisaks KeeleS § 28 lg 3 teisest lausest tulenevalt

juhul, kui isik on sooritanud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul nõutaval tasemel eesti keele

eksami, siis on tal õigus taotleda eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamist kuni

100 protsendi ulatuses. Ka see kinnitab, et eesti keele õpe ei ole TLS § 28 lg 2 punktis 5

nimetatud tööalane koolitus, mida tööandja peab töötajale oma kulul tagama.

Siiski on kostja kohtu hinnangul taganud hagejale piisavalt võimalusi keeleõppeks, korraldades

muu hulgas eesti keele õpet ka lasteaia eesti keele õpetaja poolt ning võimaldades hagejale

keelekoolitusel osaleda tööajast. Hageja ei ole kostja neid väiteid ümber lükanud.

8. Kohus ei nõustu hagejaga, et tööandja poolt 2013.a augusti lõpus määratud 6-kuuline tähtaeg

keeletunnistuse

esitamiseks

oli

ebamõistlik.

Tööandja

lähtus

tähtaja

määramisel

Keeleinspektsiooni korduvas ettekirjutuses hagejale määratud B2-taseme eksami sooritamise

tähtajast. Sisuliselt oli hagejal tööandja hoiatuse ajaks olnud aega keelt omandada ja eksamiks

valmistuda rohkem kui aasta (alates 2012.a mais tehtud ettekirjutusest). Samuti täitis tööandja

omakorda inspektsiooni ettekirjutust tagada keeleseaduse nõuete täitmine lasteaias Xxxxxxx.

Keeletunnistuse esitamise nõue ei ole formaalselt dokumendi esitamise nõue, vaid tunnistuse

esitamisega hageja tõendab, et ta on omandanud õpetaja tööks vajaliku, seadusega nõutaval

tasemel eesti keele oskuse. Asjaolu, et kostja määras tunnistuse esitamiseks 2 päeva varasema

tähtaja, kui oli Keeleinspektsiooni ettekirjutuse täitmise tähtaeg, ei mõjuta töölepingu

ülesütlemise kehtivust, kuivõrd tegelikkuses kostja arvestas, et hageja läks B2 eksamile

01.03.2014 ning otsustas töölepingu ülesütlemise pärast eksamitulemuste selgumist.

9. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei andnud hagejale täiendavat tähtaega eksami

tegemiseks, kuigi inspektsioon pikendas eksami tegemise aega 15.jaanuarini 2015. Kohus leiab,

et hageja etteheide ei ole põhjendatud. Kostja tegi töölepingu ülesütlemise teate enne, kui

inspektsioon pikendas hageja ettekirjutuse täitmise tähtaega. 12.05.2014 ülesütlemisteate

tegemise ajal kostja ei saanud teada ega pidanud teadma, et 15.05.2014 Keeleinspektsioon

hagejale tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendab. Lisaks on tänaseks selgunud, et hageja

ei ole siiani suutnud B2 –taseme eksamit sooritada, 2014 novembris on hageja sooritanud A2-

taseme eksami. Hagiavalduses loetletud keelekursuste läbimisele vaatamata ei väljendanud

hageja ka kohtuistungitel elementaarsetest eesti keeles esitatud küsimustest arusaamist, samuti

on töölepingu ülesütlemiseteatel märge selle hagejale vene keelde tõlkimise kohta.

10. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud kohustust pakkuda hagejale teist töökohta

ning töölepingu ülesütlemine ei ole seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. 2014.a veebruaris

hageja poolt õpetaja abi koha küsimine ei ole leidnud asjas tõsikindlat tõendamist. Seda, et

direktor M. hagejaga peetud vestlusest õpetaja abi kohale asumise soovi välja ei lugenud,

tõendab lisaks M. M. vande all antud ütlustele ka M. M. 2014.a juunikuine vastus hageja

21.05.2014 e-kirjale (II kd, lk 51). Kohtu hinnangul on kostja väited poolte vahel 2014.a

veebruaris toimunud vestluse sisu osas hageja väidetest veenvamad. Vastavalt tsiviilasja

menetluses tuvastatule ei olnud hageja enda keeleoskus 21.05.2014 eestikeelset e-kirja

koostamiseks piisav ning võib järeldada, et seda kirja ei koostanud hageja ise. Samuti hageja

21.05.2014 e-kirja sõnastus (veebruarikuise väidetava õpetaja abi töökoha küsimise ja sellele

eitava vastuse saamise kirjeldamine) ja palve vastata hagejale e-kirja teel, viitavad soovile saada

kostjalt kirjalik tõend teise töökoha pakkumisest keeldumise kohta. Hageja enda seisukohad teise

töö küsimise osas on vastuolulised: ühelt poolt hageja väidab, et palus ennast 2014.a veebruaris

konkreetselt õpetaja abi kohale üle viia, samas hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud ilma

hagejapoolse küsimiseta pakkuma hagejale vabanenud õpetaja abi kohta, kuna direktor M. pidi

aru saama, et hageja keeleoskus ei ole paranenud ja et kostjal tekib ilmselt alust hageja tööleping

üles öelda.

Tunnistaja L. P. 23.02.2015 kohtuistungil antud ütlused hageja ja kostja esindaja 2014.a

veebruarikuise vestluse sisu kohta ei veena kohut, et hageja konkreetselt avaldas kostjale soovi

asuda õpetaja abi ametikoha ning et kostja keeldus sellest. Tunnistaja P. ei kuulnud vestlust

isiklikult pealt, vaid vahendab väidetavalt hagejalt kuuldut.

Hinnates kogumis kõiki tõendeid ja asjaolusid (2014.a veebruaris hageja töötas õpetaja

ametikohal, valmistus õpetajalt nõutava B2-taseme keeleeksamiks ning 01.03.2014 osales sellel

eksamil) on eluliselt usutavam kostja esindaja M. M. selgitus, mille kohaselt hageja 2014.a

veebruaris ei palunud ennast õpetaja abi ametikohale üle viia, vaid põgusa vestluse käigus küsis

M. M.lt üldiselt infot vaba õpetaja abi ametikoha täitmise kohta, vestlus lõppes kohe, kui M. M.

ütles, et ametikoht täidetakse 2013.a detsembris väljakuulutatud konkursil osalenud isikuga.

11. 2013.a detsembris välja kuulutatud õpetaja abi konkursi tingimustes esitatud emakeelena

eesti keele nõue ei puutu käesolevasse vaidlusesse, kuigi kohus leiab, et keelekümblusrühmas

võib olla põhjendatud ka õpetaja abi valikukriteeriumina eesti keele oskus emakeele tasemel.

Selline nõue ei saanud hagejat diskrimineerida, kuna hageja ei osalenud sellel konkursil. Hageja

töötas sellel ajal õpetajana, valmistus B2-taseme keeleeksamile minema ning kostja ei kaalunud

ega pidanud kaaluma 2014.a veebruaris hagejat võimaliku kandidaadina õpetaja abi kohale.

Hageja töölepingut ei lõpetatud seetõttu, et tema emakeel ei ole eesti keel. Samuti ei ole kostja

keeldunud hagejat õpetaja abi kohale üle viimast tema emakeele tõttu, vaid hageja töölepingu

2014.a mais ülesütlemise ajal ei olnud kostjal vaba õpetaja abi kohta, mida hagejale pakkuda.

Hageja ei ole väitnud, et ka 2014.a mais oli õpetaja abi ametikoht vaba, kuid kostja seda hagejale

ei pakkunud.

Asjas ei ole vaidlust, et kostja pakkus hagejale juunis 2014 vabanenud 0,5 koristaja kohta, kuid

hageja ei olnud nõus seda vastu võtma. Koristajakoha pakkumist kajastab ka kostja 20.06.2014

e-kiri hagejale (II kd, lk 51).

12. Kõige eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu

12.05.2014 ülesütlemine hagejal pedagoogile kohustusliku B2-taseme eesti keele oskuse

puudumise tõttu ei ole tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus jätab rahuldamata

hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus või tühistada tööleping vastuolu tõttu hea

usu põhimõttega.

Töölepingu ülesütlemise tühisuse või tühistamise nõude rahuldamata jätmise tõttu puudub alus

rahuldada hageja nõue TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise väljamõistmiseks, mistõttu kohus

hageja hüvitise nõuet ega hüvitise suurusega seotud poolte seisukohti ei analüüsi.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses

kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad

menetluskulud hageja kanda. Kostja teatas, et tal ei ole tekkinud menetluskulusid, mille

hüvitamist hagejalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust otsuses kindlaks ei

määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015 kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-14-21681:

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Pärnu Maakohtu 02.04.2015 otsuse resolutsiooni ja jätta J. R. nõuded

Pärnu linna (Lasteaed „xxxxxxx“ kaudu) vastu saamata jäänud töötasu hüvitise ja

moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 02.04.2015 otsus muutmata.

3. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta J.R. kanda.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Määrata hagi hinnaks maakohtus ja ringkonnakohtus 24 459,20 eurot.

6. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1

Jätta rahuldamata J.R. hagi Pärnu linna

(Lasteaed „xxxxxxx“ kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt töölepingu ülesütlemise tühistamiseks hea usu põhimõttega

vastuolu tõttu, töölepingu lõpetamiseks, saamata jäänud töötasu hüvitise ja

moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks.

6.2

Poolte

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus jätta J.R. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavakstegemisest.