1-15-2705/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-2705

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Meelis Juursoo kaitsja advokaat Rainer Objartel osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav U.A, IK XXX; sünniaeg: 31.mail 1973.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

U.A süüdistatakse selles, et tema 31.märtsil 2015.a kella 14.32 ajal Tartu linnas

Turu-Riia tänava ristmikul juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito 110CDI registreerimismärgiga XXXX olles alkoholijoobes, s.o alkoholisisaldus U.A väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,70 mg/l (-/+ 0,15 mg/l) kohta. Antud teoga U.A liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes.

Seega pani U.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab kohtus U.A süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist 11-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 31.märts 2015.a kuni 02.aprill 2015.a, s.o 3 päeva U.A karistusaja hulka. KarS § 74 alusel jätta vangistuskaristus U.A suhtes tingimisi kohaldamata ja mitte

pöörata täielikult täitmisele, kui U.A ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda U.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta U.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 18 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

U.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kokkuleppes taotles prokurör KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina

konfiskeerida liiklusregistri büroo andmeil Z.A. kuuluv, kuid U.A reaalses

kasutuses olev mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 110 CDI (VIN-kood: XXXX) registreerimismärgiga XXXX. Konfiskeerimise tagamiseks taotles prokurör KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel ka nimetatud sõiduki arestimist. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava,

süüdistatava, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kohtus on tõendamist leidnud U.A poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda samasuguse kuriteo

toimepanemise eest kolmel korral karistatud. Talle on mõistetud tingimisi katseajaga vangistust, vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ja osaliselt on tal tulnud vangistust ka reaalselt ära kanda, kuid see talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ei ole. Samuti ei ole talle vajalikku mõju avaldanud korduv lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse

äravõtmise näol, sest kõigist karistustest hoolimata on U.A mootorsõiduki

juhtimist joobeseisundis jätkanud. Käesoleval juhul juhtis ta joobeseisundis olles

mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito 110 CDI registreerimismärgiga XXXX. Maanteeameti liiklusregistris on nimetatud sõiduk registreeritud Z.A. nimele, kuid selle üheks kasutajaks on

märgitud U.A . Z.A. ütluste kohaselt on U.A ka sõiduki tegelik

omanik, kuid soovis selle üksnes tema nimele registreerida. Seega on kriminaaltoimiku materjalide põhjal alust arvata, et olenemata liiklusregistrisse kandud andmetest on sõiduki Mercedes-Benz tegelik omanik U.A.

Eeltoodust nähtub, et U.A on varem korduvalt pannud toime mootorsõiduki

juhtimisi joobeseisundis ning ka käesolevalt tuleb teda karistada samasuguse kuriteo eest. Kuriteo toimepanemisel kasutas U.A mootorsõiduki juhtimiseks temale endale

kuuluvat, kuid tema ema nimele registreeritud mootorsõidukit. Seega leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale

kuuluv sõiduk kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Tagamaks mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimiseni on põhjendatud ka nimetatud mootorsõiduki arestimine.

Menetluskuludena kuulub U.A-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist töötu isikuga, on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üksteist (11) kuud U.A vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 31.märts 2015.a U.A kuni 02.aprill 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kümme (10) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.A ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse U.A kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse U.A (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus kaheksateistkümneks (18) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa U.A Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks U.A-le kuuluv, kuid

Maanteeameti liiklusregistris Z.A. nimele registreeritud mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 110 CDI registreerimismärgiga XXXX (VIN-kood: XXXX).

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina U.A-le

kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris Z.A. nimele registreeritud

mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 110 CDI registreerimismärgiga XXXX (VIN-kood: XXXX).

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista

U.A-lt sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud U.A menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700024440. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule

kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum