3-13-70179/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-70179 Haldusasi LS kaebus Eesti Haigekassa 29.07.2013 korralduse nr 1- 14/1723102 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – LS, volitatud esindaja advokaat Indrek Kukk Vastustaja – Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 06.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus LS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta LS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70179 muutmata. 2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta- misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas- tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi- kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-70179 2(10) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Haigekassa Harju osakonna (Haigekassa) 29.07.2013 korraldusega nr 1-14/1723102 otsustas Haigekassa kinni pidada LS-le töövõimetuslehe nr 00404520 alusel alusetult enam- makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summas 7252,04 eurot (neto) tema järgnevate töövõime- tuslehtede alusel määratavatest ajutise töövõimetuse hüvitise summadest. Haigekassa poolt läbi viidud ravikindlustushüvitise õigsuse ja põhjendatuse kontrolli tulemu- sena selgus, et töövõimetuslehel 00404520 (perioodiga 02.01.-21.05.2013), mis on Haigekassa poolt 2013. a hüvitatud, oli hüvitise arvestamise aluseks keskmine päevatulu 88,02 eurot. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on tööandja (A OÜ) parandanud 2012. a deklareeritud sotsiaalmaksu summat, millega seoses on 2012. a sotsiaalmaksu alusel arvestatud kalendripäeva keskmine tulu 22,45 eurot. Haigekassa poolt teostatud ümberarvestuse tulemusena selgus, et LS-ile on töövõimetuslehe nr 00404520 alusel makstud alusetult ajutise töövõimetuse hüvitist summas 7252,04 eurot (neto). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 3 kohaselt võib haige- kassa nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pi- dada selle kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. 2. LS esitas Haigekassa 29.07.2013 korraldusele 05.09.2013 vaide. Haigekassa jättis 07.11.2013 vaideotsusega vaide rahuldamata. 1) LS selgitused on vastuolulised. LS väitis vaides, et talle reaalselt makstud keskmine päeva- tulu oli 88,02 eurot ning lubas oma seisukohtade kinnituseks esitada enda pangakonto välja- võtte. 08.10.2013 esitas LS pangakonto väljavõtte asemel residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendi, mille oli allkirjastanud A OÜ endine juhatuse liige. Tõendi kaaskirja selgituse kohaselt maksti palka hoopis sularahas.

2) Lähtuvalt Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetest algas LS-i töösuhe A OÜ-s 01.11.2012. Samal päeval oli tööandja poolt tehtud kindlustuskaitse lõpetamise ehk töösuhte lõppemise kanne, mille kohaselt lõppes LS-i töösuhe 31.01.2013. Seega oli LS-il väidetavalt sõlmitud 3-kuuline tähtajaline tööleping, mis LS-i sõnade kohaselt oli suuline. Samal ajal ei ole A OÜ, lähtudes täna kehtivast parandusdeklaratsioonist, LS-i eest sotsiaalmaksu deklareerinud ega tasunud. Kuna LS-i selgitused olid vastuolulised, tegi Haigekassa 17.10.2013 päringu MTA-le, et kontrollida, kas LS-i A OÜ-st saadud tulude pealt on kinni peetud ja tasutud tulu- maks. Päringu vastusest selgus, et tulumaksu väidetavate töötasude pealt kinni peetud ega tasu- tud ei ole. Seega on Haigekassal tekkinud põhjendatud kahtlus LS-ile palgamaksete toimumi- ses.

3) Töötasu suurus on ebaproportsionaalne tööülesannete ja töötatud ajaga. LS-i poolt Haige- kassale edastatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendis on LS-i 2012. a tuluks märgitud 23 933,64 eurot, seega oli tema ühe kuu tulu 11 966,82 eurot (töötas 2 kuud). Haigekassa juristi ja LS-i vahel toimus 06.11.2013 telefonivestlus, selgi- tamaks välja, milles seisnesid LS-i tööülesanded A OÜ-s ning vastavalt esitatud selgitustele töötas LS tõlgina (kuna oskab hästi rootsi keelt) ning tegeles telefoni kaudu Rootsist koostöö- partnerite otsimisega. Statistikaameti andmebaasi järgi oli viimati (2010. a) avaldatud andmete alusel tõlkijate ja teiste keeleteadlaste keskmine brutotunnitasu 5,57 eurot. Kui võtta arvesse LS-i väidetav ühe kuu töötasu, siis teeks see tunnitasuks 71,23 eurot, mis on LS-i tööülesandeid arvestades ebarealistlik. Lisaks eelnevale on LS alates 28.11.2011 töötanud täistööajaga I OÜ- s Rootsi regiooni müügiesindajana. Kahel kohal täistööajaga töötamine ei ole kooskõlas tööle- pingu seaduse § 43 lg-ga 1.

3-13-70179 3(10) 4) Lähtudes eeltoodust ja hinnates tõendeid kogumis, ei ole LS ajutise töövõimetuse hüvitise saamisel toiminud heas usus ega saa sellest tulenevalt tugineda usalduse kaitse põhimõttele. Vaidemenetluses väljaselgitatud asjaolude tõttu on alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvi- tise kindlustatud isikult tagasinõudmine põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga (hal- dusasi nr 3-11-844). 3. LS esitas 11.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Haigekassa 29.07.2013 korralduse tühistamist. 1) Haigekassa korralduses sisalduva otsustuse alusena on viidatud MTA edastatud informat- sioonile, mille kohaselt on tööandja muutnud andmeid kaebaja 2012. a sotsiaalmaksu deklarat- sioonis. Kaebaja ei saa kanda negatiivset tagajärge seoses deklaratsioonide andmete muutmi- sega. 2) Kaebajal oli A OÜ-ga sõlmitud suuline tööleping. Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendiga ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.12.2012 on leidnud kinnitust asjaolu, et kaebajale on A OÜ poolt töötasud makstud. Nimetatud tõendist nähtuvalt on ajavahemikul 01.01.2012 -31.12.2012 kaebaja eest deklareeritud 23 933,64 eurot (palk ja muud tasud) ning selle pealt on kinni peetud tulumaksu 4784,82 eurot. Kaebajal puudub informatsioon, miks A OÜ uus juhatuse liige otsustas parandada deklaratsioonid selliselt, nagu poleks kaebaja pealt palka ja teisi sotsiaalseid tagatisi deklareeritud. 3) Vastustaja on otsuses olulisel määral lähtunud MTA kontrollaktist, jättes ise aktis toodud väited kontrollimata. Rõhuasetus asjaolule, kas kaebajal oli kirjalik või suuline tööleping, on meelevaldne ning ei oma tähendust. Pooled (kaebaja ja tööandja esindajana juhatuse liige AS) on kinnitanud, et poolte vahel oli töösuhe. Parandusdeklaratsiooni esitanud isikul (A OÜ uus juhatuse liige TK) puudus igasugune informatsioon tegelike asjaolude osas ja ta allus MTA poolsele survestamisele või ajendas teda soov tekitada ettevõttele maksude ettemaks. TK osas teostatud päring kohtulahendite andmebaasi annab tulemuseks 22 kohtulahendit erinevate süü- tegude kohta, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Viide maksuhalduri järeldusele on kohatu, sest tegemist on maksuhalduri subjektiivse arvamusega. 4) Seisukohad, et sularahas palga maksmine on ebausutav ning ettevõttel puudus sularaha palga maksmiseks, on meelevaldsed, sest kontrollaktis öeldakse selgelt, et sularahas maksti palka ka teistele isikutele. Sularahas töötasu maksmine ei ole keelatud ja ei anna alust isikute ebavõrdseks kohtlemiseks. Tähelepanuta on jäetud, et ettevõttele laekunud summasid kanti üle laenu tagasimaksetena OÜ-le E. See võis olla ka sularahalaen. Töö ja selle väärtustamise osas lepivad kokku lepingupooled. 5) Kaebaja töö seisnes kontaktide leidmises. Tööandja pidas kaebaja poolt leitud kummagi kontakti väärtuseks just 9000 eurot. Oluline on vaid töö tulemus, mitte ajakulu ja millal isik tööd tegi. Töö eesmärgiks ei olnud tõlkimine. MTA kontrollakt ei ole asjakohaseks tõendiks, sest sisaldab kallutatud informatsiooni, tulenevalt MTA ja kaebaja tööandja endise juhatuse liikme pikaajalisest vastuseisust, mis lõppes MTA jaoks ebasoodsa kohtulahendiga. Analoog- setel tingimustel kaebajaga sõlmitud töölepingu osas on Haigekassa oma 05.11.2013 vaideot- susega nõustunud, et TK on parandanud MTA survele alludes maksudeklaratsioonid valeks. Kohtule esitatud põhistused ei kattu vaidlustatud korralduses toodud põhistustega. 6) Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3, § 5 lg 2 ning § 56 lg-te 1- 3 nõuetele. Arvestamata ja kaalumata on lapse huvid, samuti ei ole arvestatud ja kaalutud kae- baja huve ning järgitud ei ole haldusmenetluse eesmärgipärase, efektiivse ja kiire läbiviimise põhimõtet. Otsusest ei selgu, millistele asjaoludele ja informatsioonile tuginevalt on otsused vastu võetud, rikutud on ärakuulamisõigust ja ei ole rakendatud uurimisprintsiipi.

3-13-70179 4(10) 4. Haigekassa palus 03.02.2014 vastuses jätta LS-i kaebus rahuldamata. 1) Kaebajal oli A OÜ-ga fiktiivne töösuhe eesmärgiga saada alusetult ravikindlustushüvitist ning kaebaja tegelikult kõnealuses äriühingus tööd ei teinud ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei teeninud. Kaebaja väited nii vaidemenetluses kui ka sellele eelnenud maksumenetluses on olnud vastuolulised ning kaebaja on mõlemas menetluses oma ütlusi muutnud. Kaebaja poolt A OÜ-s väidetavalt teenitud töötasu on ebaproportsionaalne töötatud ajaga ning kaebaja väide- tavate tööülesannetega. Vastustaja jääb vaideotsuse põhjenduste juurde. 2) MTA 12.09.2013 kontrollaktist nr 12.2-3/14564-10 nähtuvalt on kaebaja ka maksumenet- luses andnud vastuolulisi tunnistusi ning muutnud oma ütlusi. Kaebaja väitis maksumenetluses algselt korduvalt, et tema tööleping A OÜ-ga oli sõlmitud kirjalikult, hiljem väitis, et tööleping oli siiski sõlmitud suuliselt. Lisaks on nii kaebaja kui AS selgitused olnud vastuolulised. Kae- baja rääkis 2–3 kuulisest töölepingust, kuigi tegi tööd reaalselt ainult kuni 2 nädalat, samas AS rääkis, et sisuliselt oli 2 töövõtulepingut kahe kontakti leidmiseks. Kontrollaktist nähtuvalt on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et A OÜ esitas maksustamisperioodidel november ja detsem- ber 2012 maksudeklaratsioonid ebaõigete andmetega, sest reaalseid töötasu väljamakseid ei ole LS-ile tehtud. 3) MTA poolt läbiviidud kontrollimenetluses on kaebaja andnud ütlusi, et tema palk A OÜ-s oli 18 000 eurot. Samas ei mäleta kaebaja, millal talle raha maksti. Raha anti talle väidetavalt üle bensiinitanklas. Vormistatud ei ole ühtegi dokumenti ning kaebaja pole andnud allkirja ühe- legi dokumendile, mis tõendaks, et selline summa oleks talle sularahas töötasuna välja makstud. Samuti ei mäleta AS, millistes kupüürides raha kaebajale välja maksti. MTA kontrollis ka A OÜ pangakontosid ning tehti kindlaks, et A OÜ kassas puudusid rahalised vahendid, et sulara- has teha töötasu väljamakseid 2012. a novembris ja detsembris. 4) MTA poolt läbiviidud kontrollimenetluses on kaebaja andunud selgitusi, et tema töö A OÜ- s seisnes Rootsist ärikontaktide leidmises. Kaebaja väidete kohaselt tasuti talle ühe kontakti leidmise eest 9000 eurot, kokku leidis ta kaks kontakti ning selle eest maksis A OÜ tolleaegne juhatuse liige talle 18 000 eurot. Samas ei mäletanud kaebaja maksuhalduriga vesteldes enam kummagi kontakti nime ega telefoninumbrit. MTA on kontrollaktis asunud seisukohale, et kae- baja selgitused tema tööülesannete kohta on eluliselt ebausutavad ning tasu, mis kaebaja sai väidetavalt kahe telefoninumbri eest, ebaproportsionaalselt suur. Samal seisukohal on ka vas- tustaja. 5) Kaebaja ei ole ajutise töövõimetuse hüvitise saamisel toiminud heas usus ega saa sellest tulenevalt tugineda usalduse kaitse põhimõttele.

5. Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2014 otsusega LS-i kaebuse rahuldamata. 1) Eesti Haigekassa seaduse §-st 2 ja § 4 lg-st 1 ning RakS § 62 lg-st 3 tulenevalt oli Haige- kassal, arvestades MTA-lt saadud andmeid, pädevus ja kohustus viia läbi haldusmenetlus, kont- rollimaks kaebajale ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise põhjendatust. 2) Kui vaidlustatud korralduse kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine tõendatud sellega, et kaebaja tööandja praegune juhatuse liige esitas MTA-le parandusdeklarat- siooni, millega tühistas 2012. a kaebaja eest deklareeritud sotsiaalmaksu, siis vaideotsusest näh- tuvalt on Haigekassa vaide lahendamiseks pidanud vajalikuks asjaolusid täiendavalt uurida.

3-13-70179 5(10) 3) Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel on rikutud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti motiveerimise nõudeid ning ei ole kajastatud ka kõiki kontrollimise käigus tuvastatud faktilisi asjaolusid. Osaliselt on nimetatud puudused kõrvaldatud vaidemenetluses. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtu- menetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Samuti on Riigikohus selgitanud, et põhjendus võis sisalduda ka haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmi- sel (3-3-1-29-12, p 20). 4) Haigekassa järeldused, mille kohaselt oli kaebajal A OÜ-ga fiktiivne töösuhe, on põhjen- datud ja vastavad tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kaebaja vastuväited Haigekassa järelduste õigsust kummutanud ei ole. 5) Kuigi iseenesest ei tähenda suulise töölepingu sõlmimine töösuhte puudumist, kinnitavad tuvastatud asjaolud kogumis Haigekassa järelduste õigsust. Üksnes kaebaja ja AS poolt töö- suhte olemasolu väitmine järeldusi tegeliku töösuhte puudumisest ei kummuta. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väidet, mille kohaselt tõendab töötasu sularahas maksmist kontrollaktis fikseeritu: “Seletuse andmise ajal AS demonstratiivselt lisas allkirja väljamaksulehtedele enda nime taha.” Kaebaja on asja arutamisel selgitanud, et temale toimus tasu maksmine bensiinijaamas sularahas, kuna maal elades on oluliselt lihtsam toime- tada sularahas. Samas nähtub kaebaja arvelduskonto väljavõttest, et kaebaja on perioodil 01.11.2012-31.01.2013 teinud igapäevaselt kaardimakseid, samuti on arvele kandnud raha kae- baja lähisugulane, milleks töö eest tasu saamisel oleks ilmselt vajadus puudunud. 6) Kaebaja väide uurimispõhimõttest lähtuvalt kõigi vajalike tõendite kogumata jätmise kohta rajaneb sellele, et kaebaja arvates puudub kontrollaktis osundatud väljamaksuleht, millele andis allkirja AS. Arvestades, et allkirja andmine ei tõenda kaebajale sularaha maksmist, peab kohus kaebaja käsitletud väidet põhjendamatuks. 7) Mis puutub ärakuulamispõhimõtte rikkumisse, siis on kaebaja väited pigem otsitud. Kae- bajal on olnud võimalus anda Haigekassale selgitusi tööülesannete ja töö sisu kohta vaideme- netluses, lisaks on kaebajal olnud võimalus vastavaid selgitusi anda maksumenetluses ning kontrollaktist nähtuvalt kaebaja selliseid andmeid ei mäletanud. Kaebaja väited maksuametisse ettevalmistamata sattumisest on põhjendamatud ja vastuolus kontrollaktis kajastatuga. 8) Ebavõrdset kohtlemist on alust väita juhul, kui kahte isikut on samasugustel asjaoludel ko- heldud erinevalt. Kaebaja poolt esitatud 05.11.2013 vaideotsusest nähtuvalt on vastustaja läh- tuvalt usalduse kaitse põhimõttest pidanud põhjendamatuks pidada kinni isikule alusetult mää- ratud hüvitist olukorras, kus isik on reaalselt saanud tema pangakontole makstud töötasu. Kae- baja puhul ei ole tulu teenimine leidnud kinnitust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. LS palub 28.05.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahul- dada. 1) Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla Haigekassa õigust teostada kontrolli ja viia läbi vaja- likku haldusmenetlust. Kaebaja etteheide haldusorganile seisneb selles, et haldusorgan ei ole kaebaja osas läbi viinud sisulist haldusmenetlust. Haldusorgan on juhindunud vaid MTA 12.09.2013 kontrollaktist, jättes ise nimetatud aktis toodud väited täielikult kontrollimata.

3-13-70179 6(10) 2) MTA kontrollaktis kajastuvad järeldused on meelevaldsed ning väärad. Kaebaja ning töö- andja esindaja AS on kinnitanud, et poolte vahel oli töösuhe. Samuti on tööandja väljamaksetelt makse deklareerinud ja maksud on olnud osaliselt ka tasutud. Tööandja esindajana on AS kin- nitanud, et ta on sooritanud äriühingu kassast LS-ile väljamakseid ja LS on kinnitanud, et ta on vastavad summad kätte saanud. Väljamaksete teostamise kohta saavad olla tõenditeks ka asjaosaliste ütlused, mitte ainult kassa väljaminekuorderid. 3) Kaebaja palus halduskohtul kaasata MTA menetlusse kolmanda isikuna, millest kohus keeldus, märkides, et seda on võimalik teha ka hiljem. Kaebaja on 26.03.2014 palunud kohtul kaaluda AS tunnistajana ülekuulamist juhul, kui kohtul on kahtlusi töösuhte olemasolu osas. Kohus on ka nimetatud palvet eiranud. Kuna kohus eelviidatud taotlusi ei rahuldanud, sai kae- baja jaoks olla üheselt mõistetav, et kohtul ei ole kahtlust töösuhte olemasolu ja palga välja- maksete osas. Arusaamatult on kohus jätnud uurimata vahetud tõendid ja lähtunud vaid MTA poolt esitatud ebaõigetest andmetest. Lepingute sõlmimist ja lepingute tõlgendamist reguleerib võlaõigusseadus, mitte MTA kontrollakt. 4) Kontrollakt sisaldab ebaõiged andmeid mh TK ütluste osas, kes väitis, et AS soovis ette- võtet talle müüa. Tegelikkuses müüdi A OÜ AS pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt. Sa- muti nähtub kontrollaktist, et TK on maksuhalduri nõudel soostunud muutma deklaratsioone ilma sisulist informatsiooni omamata ning selle vastu huvi tundmata. Analoogsetel tingimustel sõlmitud töölepingu osas on vastustaja oma 05.11.2013 vaideotsusega nõustunud, et TK on MTA survele alludes parandanud maksudeklaratsioonid valeks. 5) Äriühingul oli ajatatud maksuvõlg 20 000 eurot. Nähtuvalt kontrollaktis kajastatud dekla- ratsiooniparandustest, on ettevõtte maksukohustus vähenenud 24 334,44 euro võrra, mistõttu tekkis ettevõttele maksude ettemaks 4334,44 eurot. Halduskohus ei ole andnud hinnangut kae- baja poolt esitatud väidetele ja tõenditele, mis puudutavad maksude deklareerimist, TK isikut ja MTA kontrollakti usaldusväärsust. 6) Kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 on koostatud ka eriarvamus. Seega ei ole kohtulahendis pakutud võimalus antud juhul kohaldatav ning puuduvad ka igasugused sisulised võimalused eeldada, et üldse oleks võimalik vaidlustatud haldusakti tagantjärgi sisustamisel lähtuda väärat infot si- saldavast MTA kontrollaktist. 7) Riigikohus on lugenud suurtes summades sularahaga arveldamise äriühingute puhul luba- tavaks ja normaalseks (3-4-1-1-02). Seega ei saa keelata ka isikutele sularahas palga maksmist. Oluline ei ole konkreetne kuupäev, millal palka maksti, ega asjaolu, kas kaebaja seda mäletab. Vastavad dokumendid on olemas äriühingu raamatupidamises. Oluline on, et nii tööandja kui ka kaebaja on kinnitanud töösuhte olemasolu ning ka töö tulemi olemasolu. Oluline ei ole, kas kaebaja arvele on kandnud summasid kolmandad isikud ja kas kaebaja on teostanud tasumisi pangakontolt. Oluline on fakt, et kaebaja on olnud tööandjaga töises suhtes, saanud selle eest palka, palgalt tasumisele kuuluvad maksud on deklareeritud ja ka osaliselt tasutud. 8) Rootsi keele oskus või selle puudumine ei evi antud vaidluses olulisust, kuna kaebaja üles- andeks oli leida koostööpartnereid ja Rootsi suunal töötades oleks olnud rootsi keele oskusest kasu. Kohus ei ole nõudnud MTA-lt välja ühtegi algdokumenti, mis kinnitaks, et kontrollakti kantud andmed on tõesed. Kuivõrd kohtu hinnangul ei kinnita AS poolt väljamaksulehele all- kirja andmine kaebajale sularaha maksmist, oleks kohus pidanud tunnistajana üle kuulama AS kui tõendi allika. 9) Vaidlustatud korraldus ei vasta HMS § 3, § 4 lg 2, § 5 lg 2, § 6, § 40 lg-te 1 ja 2 ning § 56 lg-te 1-3 nõuetele. Halduskohus on eiranud HKMS § 2 lg 6 ning § 157 lg-te 1 ja 2 nõudeid.

3-13-70179 7(10) 10) Kaebaja palub võtta toimikusse uute tõenditena MTA-le 02.03.2015 esitatud taotlus MTA poolt peetavates registrites paranduste sisseviimiseks A OÜ 2012. a novembri ja detsembri TSD ja TSD Lisa 1 vormides. Taotluse aluseks on Harju Maakohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-55756, millega kohustati A OÜ-d deklareerima maksudeklaratsioonidel (vorm TSD, vorm TSD lisa 1) LS-ile tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 2012. a novembris ja detsembris kokku 23 933,64 eurot. Võttes arvesse Harju Maakohtu lahendi tegemise aega, ei olnud kaebajal nimetatud lahendit ja 02.03.2015 taotlust võimalik kohtule tõenditena varase- malt esitada. Nimetatud dokumentidega soovib kaebaja tõendada, et temale teostatud väljamak- sed olid reaalselt teostatud, neilt olid maksud ka deklareeritud, mille taastamise kohustus regist- ris on ka A OÜ-le kohtulahendiga pandud, ning osaliselt olid maksud väljamaksetelt ka tasutud. 7. Haigekassa palub 03.07.2014 vastuses jätta LS-i apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) MTA kontrollakt on asjakohane tõend, et tõendada apellandi pahausksust. Eripädevusega maksuhalduri poolt koostatud akti õigsuses ei ole põhjust kahelda. Kontrollaktis leiavad peaas- jalikult kajastamist menetlusosaliste poolt maksumenetluses antud ütlused ning A OÜ arveldus- kontode uurimise tulemused. Maksuhaldur on oma järeldustes, samuti nagu Haigekassagi, tu- ginenud isikute ütluste vastuolule, sellele, et menetlusosaliste väited ei ole eluliselt usutavad, ning asjaolule, et menetlusosalistel ei olnud esitada mitte ühtegi tõendit, mis nende väiteid võik- sid tõendada. Asjakohane ei ole apellandi väide selle kohta, et kontrollakt ei ole antud asjas asjakohaseks tõendiks, kuna sisaldab ebaõigeid andmed TK ütluste osas ning tõsiseltvõetavad ei ole apellandi väited selle kohta, et kontrollakt sisaldab ebaõiget, kallutatud ning kaudset in- formatsiooni, kuna MTA ja AS vahel on pikaajaline vastasseis. Sellisest apellandi seisukohast lähtudes ei tohiks MTA üldse kontrollida neid isikuid, kellega on neil olnud kohtuvaidlusi. Kontrollaktist selgub üheselt, et apellandi väited on olnud vastuolulised ning sellest tulenevalt ei saa neid lugeda usaldusväärseteks. 2) Apellandi töösuhe A OÜ-ga ja töötasu teenimine ei ole tõendatud. Haigekassa nõustub apellandiga, et õiguslikus mõttes ei olegi vahet, kas kaebajal oli A OÜ-ga suuline või kirjalik tööleping, töövõtuleping või käsundusleping. Samas ei ole aktsepteeritav olukord, kus apellant aja möödudes muudab oma seisukohta. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja unustab ära, mis vormis oli tema tööleping sõlmitud ning annab sellega seoses absoluutselt vastuolulisi ütlusi. 3) Eluliselt ebausutavad on ka apellandi väidetavad tööülesanded A OÜ-s. Ebareaalne on, et äriühingu (A OÜ) juhatuse liige pöördub oma tuttava (kaebaja) poole, kes ei ole tegev metalli- ega kütuseäris (vaid töötab saunatarvete müümisega tegelevas ettevõttes) ja küsib temalt selles valdkonnas tegelevate firmade juhtide kontaktandmeid ning on nõus ühe telefoninumbri edas- tamise eest maksma erakordselt suurt tasu. Lisaks ei mäletanud apellant maksumenetluses leitud kontaktide telefoninumbreid ega nimesid, seda enam, et üks kontaktidest oli väidetavalt apel- landi pikaaegne tuttav. Ühtlasi selgub kontrollaktist, et kuigi kontaktide otsimiseks peeti häda- vajalikuks pidada telefonikõnesid rootsi keeles, siis pärast väidetavate kontaktide leidmist rää- kis AS ühe kontaktiga vene keeles ja teisega inglise keeles. Arusaamatuks jääb, miks on vaja siis väidetavalt tööle võtta rootsi keelt oskav isik, kui edasisel suhtlemisel see mingit tähtsust ei oma. 4) Töötasu maksmist ei saa tõendada vaid suuliste ütlustega. Töötasu sularahas väljamaks- mine peab toimuma vastavalt raamatupidamise seadusele korrektselt koostatud ettevõtte kassa väljamineku orderiga. Kontrollaktist on näha, et apellandi kohta koostatud kassa väljamineku orderil puudusid algselt nii tööandja kui apellandi allkirjad ning AS lisas väljamaksulehtedele demonstratiivselt enda nime taha allkirja alles maksumenetluses ütluste andmise ajal. Haige- kassa poolt läbi viidud vaidemenetluses olid apellandi väited ka töötasu maksmise viisi osas

3-13-70179 8(10) vastuolulised. Arusaamatuks jääb apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-1-02. Haige- kassa ei keela sularahas arveldamist, kuid sularahas töötasude maksmisel peab arvestama, et oleks järgitud raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid ja makstud töötasude pealt peavad olema nõutud ulatuses ning ajal tasutud riiklikud maksud. 5) Olenemata sellest, et apellandi väidetavate töötasude pealt on maksud olnud algselt osali- selt tasutud, on maksudeklaratsioonid käesolevaks hetkeks tühistatud, kuna juhatuse liikme va- hetumisega ettevõttes tuli päevavalgele, et fiktiivsete töötasude pealt on deklareeritud ja osali- selt makstud maksud. Seda seisukohta toetab ka MTA kontrollakt. Kui ettevõttel puuduvad kas- sas vahendid sellistes summades töötasude maksmiseks, siis järelikult töötasu makstud ei ole. 6) AS halduskohtus ülekuulamiseks puudus vajadus, kuna isik on juba maksumenetluses and- nud MTA-le ütlusi, mis on dokumenteeritud ametlikus kontrollaktis ning need ütlused ei saa olla muutunud. 7) Haigekassa ei ole rikkunud HMS-st tulenevaid menetlusreegleid. Korraldus sisaldas kõiki peamisi faktilisi asjaolusid (isiku maksudeklaratsioonide tühistamine, keskmise päevatulu muu- tumine jne) ning korrektset õiguslikku alust. Kuna antud juhul on Haigekassa maksnud alusetult suures summas hüvitist, siis annaks Haigekassa kindlasti ka vaidlustatud korralduse tühistami- sel välja uue haldusakti hüvitise tagasinõudmiseks. 8) Asjakohatu on apellandi argument, et kuna kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 on kaks riigikoh- tunikku jäänud eriarvamusele, siis ei ole antud kohtuasjas toodud erisus käesolevas asjas kohal- datav. Kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 tehtud otsus on jõustunud kohtulahend, milles väljendub Rii- gikohtu kolleegiumi enamuse seisukoht. 9) Vastustaja võttis apellandiga vaidemenetluse ajal telefoni teel kahel korral ühendust, küsi- des lisaandmeid tema töösuhte ning pangakonto väljavõtte kohta. Seega oli kaebajale antud võimalus enda arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, apellant lihtsalt ei soovinud seda võima- lust kasutada. 10) Vastustaja palub mitte arvestada uute tõenditena LS-i poolt MTA-le esitatud taotlust koos lisadega. Kohtulahendis tsiviilasajas nr 2-14-55756 on kohus teinud tagaseljaotsuse, millega on rahuldanud ES ja LS-i hagi A OÜ vastu kohustamaks teostama parandused MTA poolt peeta- vates registrites. Käesoleva vaidluse ese on halduskohtu otsuse õiguspärasus. Halduskohus ot- sustas jätta LS-i kaebuse Eesti Haigekassa 29.07.2013 korralduse nr 1-14/1723102 tühistami- seks rahuldamata. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-55756 ei ole MTA-le siduv. Haigekassale teadaolevalt ei ole MTA veel avaldusele vastanud. MTA-l on õigus keelduda esitatud avalduse täitmisest, kuna kohtulahend nr 2-14-55756 on viivitamata täitmiseks A OÜ-le, mitte MTA-le. Kohtulahendit nr 2-14-55756 ei saa arvestada enne selle täitmist A OÜ poolt. MTA andmebaasi alusel ei ole kaebaja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 24.03.2015 seisuga muutunud. MTA andmetel on kaebaja 2012. a kalendripäeva keskmine tulu endiselt 22,45 eurot. MTA-le esitatud avalduse lisadena toodud vorme TSD ja TSD lisa 1 ei saa arvestada haldusasja nr 3-13-70179 lahendamisel, kuna nimetatud vormid ei ole allkirjaga kinnitatud A OÜ juhatuse liikme poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tü- histamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldustega. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas otseselt asjakohased halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohad kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 (eelkõige p 20). Nimelt on MTA 12.09.2013 kontrollakt koostatud pärast vaidlustatud korralduse andmist ja seetõttu ei saanud

3-13-70179 9(10) vastustaja MTA kontrollaktist ja seal kajastatud asjaoludest korralduse andmisel lähtuda (vas- tustaja ei ole ka väitnud, et kontrollaktis kajastatud teave oli tal enne kontrollakti koostamist olemas). MTA kontrollakti hindas vastustaja vaidemenetluse käigus. Seega on käesoleva vaid- luse seisukohast oluline küsimus, kas vastustajal oli õigus vaidemenetluses tugineda asjaolu- dele, mida ei olnud vaidlustatud korralduse andmisel aluseks võetud. Ringkonnakohtu hinnan- gul tuleb sellele vastata jaatavalt. Kuigi haldusakti või toimingu õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise või toimingu soo- ritamise aja õiguslikus ja faktilises raamistikus, saab HMS §-st 83 järeldada, et vaide rahulda- mise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada ka seda õiguslikku regulatsiooni ja neid faktilisi asjaolusid, mis on olemas vaideotsuse tegemise ajal. See nõue tuleneb vaidemenetluse olemu- sest – ka vaideorgan on haldusorgan, kelle põhiülesandeks on kehtiva õiguse alusel täitevvõimu teostamine. Seega ei saa lugeda nõutavaks vaideotsuse tegemise ajal kehtiva õigusega ja fakti- liste asjaoludega kooskõlas oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist (isegi kui haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane), et anda uus samasugune haldusakt. Järelikult tuleb vaidlustatud Haigekassa korralduse põhjendatust hinnata koostoimes vaidemenetluses tuvastatud faktiliste asjaoludega ja vaideotsuses toodud täiendavate põhjendustega. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et Haigekassa järeldused, mille kohaselt oli kaebajal A OÜ-ga fiktiivne töösuhe, on põhjendatud ja vastavad tuvastatud faktilistele asjaolu- dele. Selliseks järelduseks annab piisava aluse Haigekassa poolt vaidemenetluses tuvastatu, sh MTA poolt Haigekassale edastatud kokkuvõte A OÜ maksumenetlusest (MTA 12.09.2013 kontrollakt). 11. Kaebaja leiab, et vastustaja on juhindunud vaid MTA 12.09.2013 kontrollaktist, jättes sa- mas nimetatud aktis toodud väited kontrollimata. Ringkonnakohtu hinnangul on antud küsimu- ses esmalt oluline, et Haigekassa ei ole piirdunud vaidemenetluses üksnes MTA-lt teabe hanki- misega, vaid on rakendanud ka täiendavalt uurimisprintsiipi, kontakteerudes kaebajaga ning püüdes kontrollida väidetavalt aset leidnud töösuhte faktilist sisu. Mis puudutab seejuures MTA kontrollaktile tuginemist, siis ei ole kaebaja selgitanud, kuidas võis antud asjaolu viia ebaõige otsuse tegemiseni. Kontrollakti näol on tegemist ühe dokumentaalse tõendiga. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et MTA kajastas maksumenetluses kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kontrollaktis õigesti. Vastupidist ei ole tegelikkuses väitnud ka kaebaja, vaid kaebaja seisukohaks on, et tema ja A OÜ endise juhatuse liikme AS ütlusi töösuhte olemasolu kohta tuleb lugeda kaalukamateks muudest tõenditest. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Kaebaja ja AS poolt edastatud teave on vastuolus muude tõenditega, mis ei anna alust lugeda neid ütlusi usaldusväärseteks. Kaebaja poolt väidetavalt osutatud tööpanus ei ole kontrollitav ning selle eest väidetavalt makstud tasu on ebaproportsionaalselt suur, arvestades asjaosaliste poolt kirjeldatud töö iseloomu ja mahtu. Seejuures on A OÜ raamatupidamise analüüsimisel MTA poolt tuvastatud, et äriühingul puudusid sellised rahalised vahendid, mille arvel kaebajale kassast väljamakseid teha. Kogutud teave kogumis viitab veenvalt sellele, et kaebaja töösuhe A OÜ-ga oli fiktiivne, eesmärgiga saada alusetult ravikindlustushüvitist, ning kaebaja oli sellest teadlik. 12. AS tunnistajana ülekuulamist ei ole kaebaja sõnaselgelt taotlenud. Kaebaja palus 26.03.2014 kirjaliku seisukoha põhjendavas osas halduskohtul kaaluda AS ülekuulamist, kajas- tamata seda taotlusena. 03.04.2014 kohtuistungil vastas kaebaja esindaja korduvalt kohtu vas- tavale küsimusele, et taotlusi ja täiendusi ei ole ning asja sisulise arutelu võib lõpetada. Tunnis- taja ülekuulamise taotlust ei esitanud kaebaja ka ringkonnakohtule. AS ülekuulamiseks käesolevas asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus. AS poolt mak- sumenetluses antud ütlused on kaebajat toetavad ning kohus on neid ütlusi hinnanud. Kaebaja

3-13-70179 10(10) ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et AS ütlused käesolevas asjas eri- neksid maksumenetluses esitatud seisukohtadest. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja õigusi rikuks MTA kaasamata jätmine käesolevasse menetlusse. 13. Ringkonnakohus võtab asja juurde kaebaja poolt MTA-le 02.03.2015 esitatud taotluse koos lisadega (Harju Maakohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-55756, 2012. a novembri ja det- sembri TSD-d ning TSD-de lisad). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Harju Maakohtu la- hendi tegemise aega arvestades ei olnud neid võimalik esitada varasemas menetlusfaasis. Ringkonnakohus leiab siiski, et nimetatud tõendid ei mõjuta ringkonnakohtu eeltoodud seisu- kohti halduskohtu otsuse põhjendatuse osas. Puudub info, et MTA oleks parandusdeklarat- sioone aktsepteerinud (parandusdeklaratsioonidega saab maksukohustust muuta juhul, kui mak- suhaldur ei ole deklaratsioonis deklareeritavat maksukohustust siduvalt kindlaks määranud – Riigikohtu lahend nr 3-3-1-91-08, p 12). Seega ei ole õiguslik olukord halduskohtu otsuse te- gemise ajaga võrreldes muutunud. 14. LS-i apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2014 otsus muut- mata. 15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets