3-14-51078/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51078

Haldusasi AS Ateka Resource kaebus hüvitise (intressi) väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja AS Ateka Resource esindaja Anton Ger vastustaja Politseija Piirivalveamet esindaja Aare Hõbe vastustaja Prokuratuur esindaja Dilaila Nahkur-Tammiksaar

RESOLUTSIOON 1. Jätta AS Ateka Resource kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 02.04.2015. a,

esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus

2 menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.10.2010 teostas Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo kriminaalasjas nr 09700000987 läbiotsimise, mille käigus võeti muu hulgas AS Ateka Resource kassast ära sularaha 43 600 eurot.

2. Riigikohtu 26.02.2014 otsusega jäeti riigiprokuröri kassatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kriminaalasjas nr 1-12-12477 menetlusse võtmata, tühistati kriminaalasja nr 09700000987 raames seatud kohtulikud arestid ning vabastati rahalised vahendid. 19.10.2010 läbiotsimise käigus ära võetud rahasumma 43 600 euro suhtes ei olnud Prokuratuur kriminaalmenetluse raames kohtule arestimistaotlust esitanud ning seda ei kajastatud ka süüdistuses.

3. AS Ateka Resource (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) pöördus antud asjaolude pinnalt 07.03.2014 PPA ning Riigiprokuratuuri poole taotlusega tagastada nimetatud summa koos kahju hüvitamisega ehk intressinõudega /tl 14-15/. PPA kriminaaltulu tuvastamise büroo teatas 14.03.2014 vastuseks, et 28.05.2012 edastati menetleja poolt PPA rahapesu andmebüroole täiendav taotlus ettepanekuga kaaluda nimetatud raha konfiskeerimise taotlemist halduskohtult ning paluti pöörduda antud küsimuses rahapesu andmebüroo poole /tl 20/.

4. Kaebaja esitas korduva nõude prokuratuurile, kriminaaltulu tuvastamise büroole ning rahapesu andmebüroole. Rahapesu andmebüroo juht 17.04.2014 vastuses teatas, et taotletud summa osas on korraldus väljamaksmiseks tehtud ning intressinõue edastati PPA õigusbüroole /tl 21-22/. PPA õigusbüroo 09.05.2014 vastusega nr 3.2-1/42585-6 teatas, et jätab AS Ateka Resource taotluse intressi tasumiseks summas 8858,33 rahuldamata /tl 23-24/.

5. 09.06.2014 sai Tallinna halduskohus AS Ateka Resource kahju hüvitamise kaebuse, milles kaebaja palub Riigiprokuratuurilt, PPA kriminaaltulu tuvastamise büroolt, PPA rahapesu andmebürool (edaspidi ka RAB) ja PPA õigusbüroolt solidaarselt välja mõista kahju hüvitis, so intress riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) §-de 22 ja 23 alusel või alternatiivselt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-de 94 ja 113 alusel /tl 1-4/.

6. 04.07.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta /tl 25-26/. 15.07.2014 vastuses kohtumäärusele kaebaja täpsustas, et asjas on vastustajateks PPA ja prokuratuur, ning palus jätkuvalt mõista vastustajatelt solidaarselt välja kahju hüvitis, s.o intress summas 8858,33 eurot RVastS §-de 22 ja 23 alusel või alternatiivselt VÕS §-de 94 ja 113 alusel /tl 30-33/.

7. 29.08.2014 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta /tl 35-36/. 04.09.2014 kõrvaldas kaebaja kaebuse puudused /tl 39-40/.

8. 12.09.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistades vastustajateks prokuratuuri (edaspidi ka vastustaja 1) ja PPA (edaspidi ka vastustaja 2) /tl 43-44/.

9. 24.10.2014 esitas prokuratuur vastuse kaebusele, milles muu hulgas palus jätta vastustajaks ainult PPA. Prokuratuur leidis, et tulenevalt kaebuse esemest ei saa ta käesolevas

3 menetluses vastustaja olla, kuna kaebus on esitatud sisuliselt PPA tegevuse peale. Alternatiivselt palus Riigiprokuratuur jätta kaebus rahuldamata, nõustudes asja kirjaliku menetlusega /tl 66-68/.

10. 29.10.2014 esitas oma vastuse kaebusele ka PPA, leides muu hulgas, et ka prokuratuur peaks olema vastustajaks käesolevas haldusasjas /tl 76-78/.

11. 07.11.2014 teatas kaebaja, et vastustajate ring peab jääma samaks /tl 83-85/.

12. 14.11.2014 määrusega kohus muu hulgas jättis rahuldamata Riigiprokuratuuri taotluse asjas vastustajate ringi muutmiseks ning määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus lähtus taotluse rahuldamata jätmisel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 30 lg-st 1, mille kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, ning asjaolust, et kaebaja oli enne kohtusse pöördumist esitanud korduvalt nõude prokuratuurile /tl 94-95/. 13. Pooled neile täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks antud tähtajal midagi täiendavat ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja AS Ateka Resource leiab, et tema rahalised vahendid paigutati õigusliku aluseta riigi deposiitkontole, raha tagastati peaaegu 4 aasta pärast, seega on tegemist alusetu rikastumisega RVastS § 22 mõttes ja kaebaja on õigustatud taotlema avaliku võimu kandjalt intressi RVastS § 23 p 1 alusel või alternatiivselt VÕS §-de 94 ja 113 järgi kahju hüvitamist. RVastS § 23 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest 6 % aastas. Alusetu rikastumise nõude eelduseks on avalik-õiguslikus suhtes asja või raha üleandmiseks õigusliku aluse puudumine või selle ära langemine (vt RVastS § 22 lg 1). Faktoloogiast lähtuvalt puudus prokuratuuril, kriminaaltulu tuvastamisbürool ega rahapesu andmebürool nimetatud rahasumma hoidmiseks õiguslik alus, st. puudus KrMS-s ettenähtud kohtu poolt väljaantav arestimismäärus või rahapesu andmebüroo ettekirjutus või kohtule edastatud taotlus käsutuskeelu kehtestamiseks. Juhul, kui vastustajad leiavad, et alusetut rikastumist ei toimu olukorras, kus raha on tagastatud peaaegu 4 aasta pärast, kaob sellisel juhul RVastS § 23 lg-l 1 igasugune mõte ära. Olukorras, kus isikult võetakse käsutusõigus ära, rahalised vahendid paigutatakse ilma õigusliku aluseta riigi deposiitkontole, millele arvutatakse teatavasti ka vastav pangaintress, siis, tuleks, kui RVastS sätted ei ole kohaldatavad, määratleda kahju alternatiivselt VÕS §-de 94 ja 113 järgi ning maksta see välja Ateka Resource AS arveldusarvele 9320022743 Tallinna Äripangas. Kaebaja rahalised vahendid olid ära võetud kriminaalasja nr 09700000987 raames 19.10.2010. a läbiviidud läbiotsimise käigu, millest võtsid osa nii kriminaaltulu tuvastamise büroo, kui ka rahapesu andmebüroo ning see oli läbi viidud Riigiprokuratuuri määruse alusel. Kaebaja rahaliste vahendite osas ei olnud arestimistaotlus esitatud vastavalt KrMS § 142 lg 2, mille kohaselt arestitakse vara prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Seega raha hoiustati riigi deposiitkontol ilma seadusliku aluseta (arestimismäärus). Kriminaaltulu tuvastamise büroo, kelle menetluse seaduslikkuse üle teostab järelvalvet prokuratuur vastavalt KrMS § 213 lg 1, on vastanud kaebajale, et on edastanud nimetatud summa osas ettepaneku kaaluda vara konfiskeerimise taotlemist halduskohtult. Antud toimingut ei ole võimalik kvalifitseerida või anda sellele hinnang KrMS järgi. Juhul, kui taoline toiming oli seaduspärane, siis ka RAB ei ole antud summa osas samuti eeskirju väljastanud ega käsutuskeelu kohtult taotlenud. Asjaolust, et rahalised vahendid olid tagastatud RAB

4 korraldusel, võib tuletada, et nimetatud vahendid olid RAB menetluses, kuigi selleks jäeti seaduslikud toimingud teostamata. RAB on üle andud kahju hüvitamise küsimuse lahendamise PPA õigusbüroole, kes jättis kaebaja taotlus rahuldamata. Ülaltoodu alusel leiab kaebaja, et need haldusorganid on ühiselt tekitanud temale kahju. Võttes arvesse, et rahalised vahendid olid ära võetud oktoobris 2010 ning olid hoitud ilma seadusliku aluseta Prokuratuuri poolt juhitava kohtueelse menetluse käigus vähemalt kuni kriminaaltulu tuvastamisbüroo ettepaneku tegemiseni RAB-le ehk siis peaaegu 2 aastat, tuleb ka prokuratuuri pidada vastustajaks. Kaebaja leiab, et olukorras, kus mitu avaliku võimu kandjat on kahju tekitanud tuleb kohaldada RVastS § 12 lg 4, mis sätestab, et kui kahju on kohustatud hüvitama mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt.

Vastustaja Prokuratuur leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja 1 leiab, et tulenevalt kaebuse esemest ei saa prokuratuur käesolevas halduskohtumenetluses vastustaja olla. Tulenevalt RVastS § 12 lg-st 1 on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. HKMS § 17 lg 1 kohaselt on vastustaja menetlusõigusliku staatuse tekkimise aluseks see, kui tema tegevuse peale on esitatud kaebus või asjaolu, et tegemist on HKMS § 17 lg-s 1 nimetatud haldusorganiga, kellega on kaebajal tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Käesoleval juhul on kaebus sisuliselt esitatud PPA tegevuse peale. Samuti võimaldaksid kaebuses esitatud asjaolud printsiibis rääkida vaid PPA poolt väidetavalt tekitatud kahjust. Kuigi KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, ei ole viidatud säte erinorm HKMS § 17 lg 1 ega RVastS § 12 lg 1 suhtes ning sellest ei tulene, et prokuratuur on vastustajaks iga kriminaalmenetluse käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise kaebuse korral. KrMS § 32 lg 1 kohaselt teeb uurimisasutus menetlustoiminguid iseseisvalt. Käesoleval juhul on kaebuse aluseks politseiametnike poolt läbiotsimistoimingul kaasa võetud ning hoiustatud rahasumma ning sellest tekkinud väidetav kahju intressi näol. Nimetatud kahju tekitamist võiks vaid siis prokuratuurile omistada, kui väidetava kahju on tekitanud menetlustoimingus osalenud prokurör või kui prokuratuur on muul viisil andnud juhiseid, mis tingisid ka nimetatud summa hoiustamist. Käesoleval juhul on prokurör andnud 17.10.2010 läbiotsimismäärusega loa äriühingute Ateka Resource AS /registrikood 10569675/ ning OÜ Instance /registrikood 11313630/ asukohast aadressil Tallinn, Kaupmehe 10-2 läbiotsimise toimetamiseks, et leida kuriteoga seotud ning muud kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid, asjad ning ebaseaduslikud esemed. Läbiotsimise teostasid PPA kriminaalpolitsei ametnikud. Prokurör ei ole taotlenud kõne all oleva rahasumma arestimist. Kaebaja ei ole menetlust juhtivale prokurörile menetluse ajal esitanud kaebust uurimisasutuse tegevuse peale käsitletava rahasumma osas. Vara hoiustamist teostasid kriminaalpolitseiametnikud ja seda hoiustati PPA initsiatiivil. Seetõttu ei täida prokuratuuri tegevus kahju hüvitamise üldisest põhimõttest tulenevat nõuet, et kahjustava tegevuse ning tekkinud kahju vahel peab esinema põhjuslik seos. RVastS neljas peatükk reguleerib olukordi, kus avalik-õiguslikus suhtes on toimunud isiku arvel alusetu rikastumine. RVastS § 22 lg 1 annab isikule õiguse nõuda temalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sealjuures peab kahju hüvitamine toimuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid järgides. Sama seaduse § 23 lg 1 kohaselt on isikul lisaks asja või raha tagastamisele õigus nõuda mh ka intressi 6 % aastas ning kasutamisest saadud kasu üleandmist. Alusetu rikastumise õiguslik määratlus tuleneb VÕS-st, mille alusetu rikastumise sätete süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib öelda, et alusetu rikastumise eelduseks on asjaolu, et saaja isik sai alusetu rikastumise tõttu teatud kasutuseelise, mis teisele isikule tõi kaasa samast hüvest ilmajäämise ning sellest tuleneva kahju. Kahju legaaldefinitsiooni ühegi seadusega sätestatud ei ole, kuid Tallinna

5 halduskohus on lahendis nr 3-05-503 leidnud, et kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Sealjuures on tekkinud varalise kahju tõendamine täielikult kahju kannatanud isiku ülesanne. Käesoleval juhul ei saanud riik AS Ateka Resource rahaliste vahendite omanikuks, vaid raha paigutati ajutiselt deposiitkontole, millelt see hiljem täies ulatuses tagastati. Seega, kuivõrd riigil puudus võimalus hoiustatud raha oma huvide kohaselt kasutada ja käsutada, ei ole võimalik rääkida ka alusetu rikastumise eelduseks oleva kasutuseelise tekkimisest ega rikastumisest avaldaja arvelt. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisnes temal tekkinud varaline kahju. Ainuüksi fakt, et arestimise objektiks oli rahasumma, ei tähenda automaatselt seda, et selle hoiustamisel tekib ka intress. Käesoleval juhul, mil raha arestiti kriminaalmenetluses läbiviidava uurimise käigus, rahasumma tagastati kaebajale täies ulatuses ning riik raha suhtes kasutuseeliseid ei saanud, ei ole intressi nõudmine põhjendatud ning tekkinud kahju on pelgalt hüpoteetiline. Igaühel on kohustus mõistlikus ja proportsionaalses ulatuses kriminaalmenetlusega kaasnevaid kitsendusi taluda ning käesoleval juhul on avaldaja endine varaline olukord taastatud. Siinkohal leiab vastustaja 1 ka, et menetlus ei ole kestnud ebamõistlikult kaua. Kuivõrd kriminaalmenetlus viidi läbi keerukuse tõttu mitme asutuse koostöös ning AS Ateka Resource majandustegevuse seaduspärasuse kindlakstegemiseks oli vaja läbitöötada ja analüüsida suurel hulgal dokumente, saab menetluse kulgemise kestust pidada asjaolusid arvestades tavapäraseks ning avaldaja õiguseid ülemääraselt mittekoormavaks. Seega alternatiivselt palub vastustaja 1 kaebus jätta rahuldamata.

Vastustaja Politseija Piirivalveamet kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses lähtudes alljärgnevast: Kriminaalasja nr 09700000987 raames oktoobris 2010.a. läbiviidud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära 43 660 eurot ja 13 USA dollarit, mis tagastati aprillis 2014. Kaebaja on käesolevas haldusasjas esitanud taotluse mõista vastustajatelt välja intress summas 8858.33 eurot või kahju hüvitis kuna temalt võeti ära sularaha ja paigutati see riigi deposiitkontole ilma õigusliku aluseta, mistõttu on tegemist alusetu rikastumisega RVasS § 22 mõttes. RVastS § 22 lg 1 ja § 23 reguleerivad olukorda, kus avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes alusetult rikastunud. Alusetu rikastumise mõiste on VÕS §-s 1027, mille kohaselt peab isik VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Alusetu rikastumine eeldab, et avaliku võimu kandjale on midagi üle antud tema omandisse, mida ta saab kasutada ja käsutada. Antud juhtumil võeti raha ära kriminaalasja raames ning hoiustati deposiitkontol. Raha ära võtmine toimus täiesti õiguspäraselt. Kõnealune summa ei ole kunagi saanud riigi omandiks. Riik ei ole nimetatud juhtumiga seoses alusetult rikastunud, seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus intressi väljamõistmiseks. Vastustaja 2 on seisukohal, et põhjendatud ei ole ka kaebaja kahju hüvitamise taotlus. Selleks, et kahju kuuluks hüvitamisele, tuleb nõude esitajal RVastS § 7 lg 1 tulenevalt tõendada kahju olemasolu, selle suurus ja seos vastustaja õigusvastase käitumisega. Seda kaebaja teinud ei ole. KrMS § 30 lg 1 sätestab, et prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. 17.10.2010 viidi läbi prokuröri läbiotsimismääruse alusel kaebaja asukohas aadressil Tallinn, Kaupmehe 10-2 läbiotsimine, et leida kuriteoga seotud ning muud kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid, asjad ning ebaseaduslikud esemed. Just nimetatud läbiotsimise käigus võeti ära eelnevalt nimetatud sularaha. Vastustaja 2 on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt peaks prokuratuur olema vastustajaks käesolevas haldusasjas.

6

Kaebaja 07.11.2014 täiendavad seisukohad Kaebaja, et on jätkuvalt seisukohalt et vastustajate ring peab jääma vähemalt samaks, st. Politsei ja Piirivalveamet (kui riigiasutus, sh. tema allüksused nagu kriminaalpolitseiosakonna kriminaaltulu tuvastamise büroo ning RAB) ja prokuratuur. Prokuratuur on väljandanud seisukoha, et kaebuses toodud asjaolude alusel on võimalik printsiibis rääkida vaid PPA poolt väidetavalt tekitatud kahjust. Samas viitas prokuratuur KrMS § 32 lg-le 1, mille kohaselt teeb uurimisasutus menetlustoiminguid iseseisvalt. Antud seisukohast on võimalik järeldada, et iga uurimisasutus, kes on toiminguid teostanud, vastutab ka allüksusena iseseisvalt. Juhul, kui kohus nõustub antud seisukohaga, siis tuleb vastustajate ringi määrata vastavalt esialgsele kaebusele, mille järgi oli siis vastustajatena märgitud samuti PPA Kriminaalpolitseiosakond (Kriminaalmenetlustulu büroo) ning RAB. Kaebaja on korduvalt pöördunud nende uurimisasutuste poole rahaliste vahendite tagastamise taotlusega: esimest korda 04.11.2010 /tl 86, 92/, mis oli jäetud vastuseta; korduvalt pöördus kaebaja järelepärimisega rahaliste vahendite osas 16.12.2010. a /tl 87/ ning alles peale korduvat suulist ning kirjalikku pöördumist vastas PPA kriminaalpolitsei osakond 21.06.2011. a, et rahalised vahendid tagastatakse esimesel võimalusel /tl 88-89/. Nimetatud dokumentaalsed tõendid asusid kriminaalasja toimikus, k. a kaebusele lisatud 19.10.2010. a läbiotsimise protokoll. Lisaks ülaltoodule juhib kaebaja kohtu tähelepanu Prokuratuuri vastusele, mille kohaselt ei ole prokurör läbiotsimise määruse väljaandmisel kõna all oleva raha summa arestimist taotlenud. Riigiprokuratuur, kelle juhtimise all antud menetlus läbi viidud oli, kes on sama kriminaalasja raames esitanud 21.12.2011. a taotluse teiste rahaliste vahendite osas taotluse riigi omandisse kandmise loa saamiseks, ning kes on eeldetavasti toimikuga põhjalikult tutvunud, pidi juba aastal 2011 märkima, et läbiotsimine ei olnud läbiviidud vastavalt läbiotsimismäärusele ning tagada menetluse seaduslikkust vastavalt KrMS § 30 lg-le 1. Üksnes selle faktiväite, et prokurör pole taotlenud raha arestimist (äravõtmist), alusel on võimalik tuvastada, et rahalised vahendid olid ära võetud ilma seadusliku aluseta. RVastS neljas peatükk reguleerib olukordi, kus avalik-õiguslikus suhtes on toimunud isiku arvel alusetu rikastumine. RVastS § 22 lg 1 annab isikule õiguse nõuda temalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sealjuures peab kahju hüvitamine toimuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid järgides. Sama seaduse § 23 lg 1 kohaselt on isikul lisaks asja või raha tagastamisele õigus nõuda mh ka intressi 6 % aastas ning kasutamisest saadud kasu üleandmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaieldav, et kriminaalasjas nr 09700000987 riigiprokuröri 17.10.2010 läbiotsimise määruse alusel 19.10.2010 teostatud läbiotsimise käigus võttis PPA kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo muu hulgas AS Ateka Resource kassast ära sularaha 43 600 eurot. Samuti ei ole vaieldav, et nimetatud summad tagastati kaebajale aprillis 2014. Kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas mõista vastustajatelt solidaarselt välja intress summas 8858.33 eurot või kahju hüvitis, kuna temalt võeti ära sularaha ja paigutati see riigi deposiitkontole ilma õigusliku aluseta, mistõttu on tegemist alusetu rikastumisega RVastS § 22 mõttes. Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. PPA ja prokuratuur on seisukohal, et raha ära võtmine toimus täiesti õiguspäraselt ning riik ei ole nimetatud juhtumiga seoses alusetult rikastunud (raha paigutati ajutiselt deposiitkontole, millelt see hiljem täies ulatuses tagastati), seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus intressi väljamõistmiseks.

7

2. Kohus, analüüsinud vaidlusalust asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et AS Ateka Resource kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele ei RVastS, VÕS ega põhiseaduse (edaspidi PS) alusel. Sealjuures kohus rõhutab järgmist.

3. Kohus teeb kõigepealt järgmised märkused. Esiteks, kuivõrd kohus 14.11.2014 määruses on juba lõplikult asunud seisukohale menetlusosaliste ringi (sh prokuratuuri kui vastustaja) suhtes, siis kohus ei pea vajalikuks sellel küsimusel rohkem pikemalt peatuda. Kohus on jätkuvalt, arvestades prokuratuuri rolli kriminaalmenetluses üldse ja konkreetses kriminaalasjas, seisukohal, et kui kaebajale on riigiprokuröri läbiotsimise määruse alusel teostatud läbiotsimise käigus raha äravõtmise ja selle aastate vältel mittetagastamisega kahju tekitatud, siis saab prokuratuur solidaarselt PPA- ga selle eest vastutada. Teiseks, kaebaja on iseenesest õigesti nentinud, et tulenevalt RVastS § 22 lg-st 1 on alusetu rikastumise nõude eelduseks avalik-õiguslikus suhtes asja või raha üleandmiseks õigusliku aluse puudumine või selle ära langemine (VÕS §-s 1027 on toodud alusetu rikastumise mõiste, mille kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu). Samas AS Ateka Resource väited riigi poolt alusetust rikastumisest ja kaebaja raha õigusvastasest äravõtmisest on täielikult tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule isegi mitte selle läbiotsimise protokolli, mille käigus AS Ateka Resource kontoris aadressil Kaupmehe 10-2 kassast just sularaha 43 600 eurot ära võeti (vt kaebaja 03.11.2010 taotlus rahaliste vahendite vabastamiseks; tl 92). Kaebusele lisatud läbiotsimisprotokoll /tl 11-13/ on asjasse puutumatu, kuna see puudutab hoopis aadressil Tööstuse 52 toimunud sõiduauto Honda CR-V, reg nr 965 TGB läbiotsimist. Kaebaja on küll korduvalt taotlenud raha tagasi saamist, kuid pole esitanud tõendeid, et ta oleks kõnealust läbiotsimist ja raha äravõtmist seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Rääkimata sellest, et pädeva isiku poolt oleks tunnistatud nimetatud menetlustoimingud õigusvastasteks. Samuti on tõendamata ja arusaamatu intressi arvestus olukorras, kus kriminaalasja nr 09700000987 menetlust alustati rahapesu tunnustel ja mille käigus tuli välja selgitada raha päritolu ja tegelik omanik. Seetõttu jääb arusaamatuks, mis ajast ja tulenevalt millistest õigusnormidest peab kaebaja raha kinnipidamist alusetuks/õigusvastaseks.

4. Seega käesolevas asjas on oluline, et väidetav kahju tekitati kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetlus teenib üldisi huvisid ning kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides kahju kandnud isik tegi seda avalikes huvides. Seetõttu üksikisikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust, samuti sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (Riigikohtu üldkogu, RKÜKo, 3-3-1-69-09, p 60). Kriminaalmenetlust tagava vahendi eesmärk on kriminaalmenetluse tagamine ja kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamine, mitte omandiõiguse piiramine. Omandipõhiõiguse riive üksnes kaasneb kriminaalmenetlusega. RKÜKo 30. augusti 2011 otsusest asjas nr 3-3-1-15-10 tuleneb muu hulgas järgmine: „Kohtueelses kriminaalmenetluses antud aktid ja toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud RVastS § 16 lg 1 tähenduses. /…/ Kriminaalmenetlus on riigivõimu spetsiifiline teostamine, mis on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest - haldustegevusest - eraldi. Kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtud.“ Samast lahendist tulenevad ka järeldused, et olukorras, kus halduskohtule pole kehtivas õiguses antud selget pädevust kahju hüvitamisel hinnata kohtueelse kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust, tuleb eeldada, et kahju tekitati

8 õiguspäraselt, samuti see, et RVastS ei ole niisugusel juhul kohaldatav, kuid PS §-st 32 tuleneb kohustus hüvitada omandipõhiõiguse erakordse riivega õiguspäraselt tekitatud kahju õiglases ulatuses. PS § 32 lg 2 järgi igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Käesoleval juhtumil on niisuguseks seaduseks KrMS. Õiglane hüvitis on aga tegeliku varalise kaotuse ja talumiskohustuse vahe. Riigikohtu otsustest 3-3-1-85-09, 3-3-1-69-09, 3-3-1-15-10 ja 3-3-1-35-10 tulenevad seega seisukohad, et riigi kohustus hüvitada õiglases ulatuses õiguspärase kriminaalmenetlust tagava vahendiga põhjustatud kahju ja saamata jäänud tulu tuleneb PS §-de 12 ja 32 koostoimest ning RVastS neil juhtudel ei rakendu. Seega, kui eeldada, et AS Ateka Resource kontoris aadressil Kaupmehe 10-2 kassast sularaha 43 600 eurot ära võtmine ja deposiidis hoidmine oli õiguspärane toiming, siis, kuna RVastS ei ole kohaldatav (järelikult muu hulgas ei rakendu ka RVastS-s sätestatud intressimäär) saaks kaebaja PS §-de 12 ja 32 koostoimes nõuda üksnes erakordse riivega tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu õiglases ulatuses hüvitamist. Kaebaja aga ei leia, et tegemist oli õiguspärase toiminguga.

5. PS § 25 kohaselt igaühel on õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Ka RKÜKo on 31. märtsi 2011 otsuses asjas nr 3-3-1-69-09 tõdenud: „Õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb PS §-st 25 juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt - rikutud on kahju kannatanud isiku mõnda seadusest, põhiseadusest või välislepingust tulenevat õigust. PS §-s 25 sätestatud põhiõiguse eesmärk on rikutud õiguste taastamine, mistõttu tuleb õigusvastaselt kahjustatud isik asetada kahju hüvitamisega olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud.“ RVastS § 22 lg 1 kohaselt isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalikõiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Ning RVastS § 23 näeb küll ette, et lisaks § 22 lg-s 1 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt: 1) intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas; 2) asja võõrandamisest ja asja kasutamisest saadud kasu üleandmist, kuid nagu öeldud, RVastS antud juhul ei kohaldu ning ka KrMS ei sätesta intressimäära.

6. Kohus on seisukohal, et intressinõue ei ole selline nõue, mille saaks lahendada/rahuldada pelgalt PS ja/või õiguse üldpõhimõtete alusel või seaduse analoogiat kohaldades. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt eelnevas sättes viidatud § 94 lg-le 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega eraõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt intress (viivitusintress, viivis jms) saab tuleneda kas seadusest või lepingust. Olukord ei ole teine ka avalikus õiguses ning selle üle otsustamine, kas üldse ja millises suuruses ühel või teisel juhul intressi saab nõuda/tuleb maksta, on seadusandja pädevuses. Seda kinnitab selgelt ka asjaolu, et nendes seadustes, millistes on üldse ette nähtud intressikohustus, on seadusandja näinud ette nimetatud määrad väga suurtes piirides kõikuvalt:

9 21,9% - 73% aastas. Antud juhul lisaks asjaolule, et AS Ateka Resource ei ole tõendanud vastustajate toimingu(te) õigusvastasust, on ilmne, et prokuratuuri ja/või PPA kohustus kriminaalmenetluses ära võetud raha hoidmiselt tasuda kaebajale intressi ei tulene ei lepingust ega ühestki kohaldamisele kuuluvast seadusest. Võimaluse teatud juhtudel lähtuda VÕS-st annab RVastS § 7 lg 4, mille kohaselt, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Et antud asjas ei kohaldu isegi RVastS, siis selles avalik-õiguslikus vaidluses ammugi ei kohaldu VÕS. Neil asjaoludel ei kaebaja intressinõue alusetu.

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb AS Ateka Resource kaebus rahuldamata ning PPA ja prokuratuur ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik