3-15-783/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 2.aprill 2015 Tallinn Haldusasja number 3-15-783

Haldusasi

Väinamere Liinid OÜ kaebus TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping õigusvastase tegevuse ja selle tulemusena sõlmitud parvlaevade projekteerimisja ehituslepingute tühisuse tuvastamiseks ja Majandusja Kommuniktsiooniministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks riigihankel nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-heltermaa ja Kyivastu-Virtsu parvalevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvalevad” osalenud ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping kõrvaldamata jätmisel.

Resolutsioon Tagastada Väinamere Liinid OÜ kaebus .

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 2 ).

Asjaolud 1.Väinamere Liinid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on esitatud järgmised taotlused: 1) tuvastada TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping (vastustaja I) poolt Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi läbiviidud riigihanke nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla_Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvlaevad” hankelepingu täitmise eesmärgil AS-i Tallinna Sadam ja LMG Marin, AS-i Tallinna Sadam ja Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San.Ve Tic. AS-I ning AS-i Tallinna Sadam ja Remontowa Shipbuilding S.A. vahel sõlmitud parvalevade projekteerimisja ehituslepingute tühisus ;

2) tuvastada Majandusja Kommuniktsiooniministeeriumi (vastustaja II) tegevuse õigusvastasus riigihankel nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvalevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvalevad” osalenud ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping kõrvaldamata jätmisel.

2.Kaebuse väitel on vastustaja I vastustaja II teadmisel jätnud õigusvastaselt läbi viimata riigihanke parvlaevade projekteerimisja ehitustööde tellimiseks, mis omakorda oli eelduseks vastustajaga II hankelepingu sõlmimiseks ja vastustaja II korraldatud riigihankel osalemiseks. Vastustaja II on õigusvastaselt jätnud vastutaja I hankemenetlusest kõrvaldamata, mille tulemusena sõlmis vastustaja II õigusvastaselt hankelepingu vastustajaga I ning kaebaja jäi ilma võimalusest sõlmida hankeleping. Kui vastustaja I ei oleks õigusvastaselt lepinguid sõlminud, ei oleks ta saanud vastustaja II korraldatud riigihankes osaleda, mille tulemusena oleks hankelepingu sõlmimise võimalus vastustajaga II olnud kaebajal. Kaebaja eesmärgiks on vastustaja I poolt hankemenetlust läbi viimata sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamine ja seejärel vastustaja II tegevuse õigusvastasuse tuvastamine eesmärgiga esitada hilisem kahju hüvitamise nõue tulenevalt riigivastutuse seadusest.Kaebuse väitel tuleneb kaebusega kaitstav subjektiivne õigus esmajoones riigihangete seaduse (RHS) §-dest

50 ja 69.

Vastustaja I puhul on kaebuse väitel tegemist hankijaga RHS-i tähenduses.Lisaks märgib kaebaja, et TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping hankijaks määratlemine on põhjendatud ka seetõttu, et tegemist on isikutega, mida põhiliselt rahastab SA Tallinna Sadam, kes on hankija RHS tähenduses. Vastustaja I koostöös emaettevõtjaga välistas sisuliselt teiste huvitatud isikute osalemise seadusega nõutavas avalikus hankemenetluses ja sõlmis õigusvastaselt otselepingud parvalevade projekteerinisja ehitustöö tellimiseks enda poolt sobivatel, kuid ilmselgelt läbipaistmatutel ja ebaselgetel asjaoludel. Kaebaja leiab, et vastustaja I koostöös emaettevõtjaga ei ole taganud avalike vahendite läbipaistvat ja kontrollitavat kasutamist ( RHS § 3 p 2) ning võimaliku parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamist (RHS § 3 p 1). Samuti on takistatud kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul. RHS mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas tegevus, kus isik, kes vastab tegelikult hankija määratlusele RHS-i tähenduses, otsustab ise vastavalt oma soovidele, kas korraldada riigihange või mitte. Vastustaja I ei ole riigihanget korraldanud, mistõttu ei ole esitatud ka registrile hanketeadet, kaebaja viitab sealjuures RHS § 69 lg1¹ p 1, mille järgi on sellisel juhul hankeleping tühine.

Vastustaja II on rikkunud RHS-i vastustaja I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamisel, ilmselgelt teades, et vastustaja I on rikkunud RHS-i. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping on vastustajaga II seotud isikud ning neil on selge eelis kaebaja ees, samuti on nende poolt sõlmitud laevade projekteerimisja ehituslepingud tühised,tulnuks nad RHS-i üldpõhimõtete järgmiseks riigihankelt kõrvaldada, vastustaja II on aga tunnistanud riigihankes edukaks temaga seotud äriühingute ühispakkumuse. Ühele ( endaga) seotud pakkujale selgete eeliste andmisel on hankija rikkunud RHS § 3 p 2, mille kohaselt peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.samuti on hankija kaebuse väitel rikkunud RHS § 3 p 3, § 3 p 4 ja § 3 p 5.

3.Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 sätestatud määras ning leiab, et käesoval juhul ei ole tegemist hankeasjaga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 28.peatüki tähenduses. Kaebuse väitel ei ole riigihangete vaidlustuskomisjonil pädevust esitatud nõude lahendamiseks , sest vastustajal II lasus kohustus vastustaja I poolt hankemenetlust läbi viimata otselepingute sõlmimise tõttu selline pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada RHS üldpõhimõtete rikkumise tõtttu. Esitades tuvastamisnõuded on kaebuses samas viidatud HKMS § 37 lg 2 p-le 2 , mille kohaselt võib kaebuse nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist

II Kohtu seisukoht

4.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Käesoleval juhul on liitkaebuses esitatud kaks tuvastamiskaebust, millest esimeses on esitatud nõue AS-i Tallinna Sadam ja LMG Marin, AS-i Tallinna Sadam ja Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San.Ve Tic. AS-i ning AS-i Tallinna Sadam ja Remontowa Shipbuilding S.A. vahel sõlmitud parvalevade projekteerimisja ehituslepingute tühisuse tuvastamiseks, kaebuse teise nõudega taotleb kaebuse esitaja Majandusja Kommuniktsiooniministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist riigihankel nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvalevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvalevad” osalenud ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping kõrvaldamata jätmisel.

Tulenevalt HKMS § 37 lg-st 3 kontrollib halduskohus liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.

5.Kohus leiab, et Väinamere Liinid OÜ kaebus TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping tegevuse tulemusel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuse väitel rikub TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping ( kaebuses nimetatud vastustaja I) kaebaja subjektiivseid õigusi, sõlmides seaduses sätestatud hankemenetlusi korraldamata lepingud parvlaevade projekteerimisja ehitustööde tellimiseks. Kaebuse esitaja märgib, et kaebusega kaitstav õigus tuleneb esmajoones RHS §-dest 50 ja 69. Vastustaja I poolt lepingute sõlmimisel reisiparvlaevade projekteerimiseks ja ehitamiseks hankemenetlust läbi viimata ei ole tegemist kaebuse esitajale kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega. RHS § 117 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et vastustaja I poolt riigihanke korraldamata jätmine riivas tema kui projekteerimisja ehituslepingute hankes hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku õigusi, samuti ei ole tuletatav kaebaja õiguste kaitse ühestki kaebuses esile toodud normist, mida kaebuse väitel on vastustaja I rikkunud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse isik pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse esitaja ei ole isikuks, kellel oleks antud õigus esitada kaebus teise isiku või avaliku huvi kaitseks.

6.Kaebuse esitaja ja TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping kui ühispakkujad osalesid mõlemad Majandusja Kommuniktsiooniministeeriumi (MKM) korraldatud riigihankel nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvalevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvalevad” .

HKMS § 266 lg 1 sätestab, et hankeasi on riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Riigihanke korraldamisena tuleb mõista hankelepingu sõlmimisele suunatud hankija tegevust .HKMS 28.peatükk reguleerib tühistamis- , kohustamis-, heastamisja tuvastamiskaebuse esitamist ning lahendamist hankeasjas. RHS §

117 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. RHS § 117 lg 2 on nimetatud hankija dokumendid ja otsused, mille peale võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Esiteks märgib kohus, et märgitud paragrahvi lg 2 pst 13 tulenevalt on tegemist lahtise loeteluga, teiseks aga on hankija poolt pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine menetlustoiminguks. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist on kohtupraktika kohaselt konkureerival pakkujal võimalik vaidlustada hankelepingu sõlmimisele suunatud otsuste vaidlustamise kaudu. Isiku õigus võrdsele kohtlemisele, ausale ja läbipaistavale hankemenetlusele ei ole RHS-i alusel kaitstav abstraktselt. Riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 117 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Seega on ekslik kaebuse väide, et tegemist ei ole hankeasjaga. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. Ühtlasi juhib kohus kaebaja tähelepanu, et hankemenetluses tehtud hankija otsuse TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele esitatud vaidlustuses ja ka kohtule esitatud kaebuses (Väinamere Liinid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.11.2014 otsusele nr 279-14/- ja majandusja taristuministri 13.10.2014 käskkirja nr 14-0319 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks, haldusasi 3-14-52874) on kaebaja muu hulgas väitnud ühispakkujatele eeliste andmist hankija poolt ning RHS § 3 p 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumist hankija poolt.

8. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuivõrd liitkaebuse ühe nõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik