3-11-2186/147 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-11-2186 Haldusasi EE ja KK kaebused Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 45 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad – EE (ik XXXXXXXXXX) ja KK (ik XXXXXXXXXX), volitatud esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja – Saue Vallavolikogu, volitatud esindaja Sandra Marran Kolmas isik – Pilliroo Investeeringud OÜ (registrikood 12130937), volitatud esindaja v.adv Taavi Pihlakas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus EE ja KK apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta EE ja KK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus haldusasjas nr 3-11-2186 muutmata. 2. Mõista EE-lt ja KK-lt kummaltki välja menetluskulude katteks 400 (nelisada) eurot Pilliroo Investeeringud OÜ kasuks. 3. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.05.2015 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

3-11-2186 2(12) (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Saue Vallavolikogu algatas 26.10.2006 otsusega nr 091 Harju maakonnas Saue vallas Alliku külas asuvate Pilliroo tn 26 (katastritunnusega 72701:005:2480) ja Pilliroo tn 28 (katastritunnusega 72701:005:0522) kinnistute detailplaneeringu. 2. Saue Vallavolikogu kehtestas 30.06.2011 otsusega nr 45 Alliku külas Pilliroo tn 26 ja Pilliroo tn 28 detailplaneeringu (koostaja K-Projekt Aktsiaselts, töö nr 06091), millega muudeti osaliselt Saue valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute kruntimine, sihtotstarbe osaline muutmine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine kolme 3-korruselise korterelamu ning lasteaia rajamiseks. 3. EE ja KK esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 45 tühistamiseks (haldusasjad nr 3-11-2186 ja nr 3-11-2189). Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-11-2186. EE ja KK esitasid kaebused nii avalikes huvides kui ka oma subjektiivsete õiguste kaitseks. 1) Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusega nr 148 algatati Pilliroo tn 26 ja Pilliroo tn 28 detailplaneering ning korralduse p 3 kohaselt otsustati sõlmida asjast huvitatud isikutega (Benito Holdings OÜ ja Üllar Heinsoo) leping detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks. Lisaks nimetatud korraldusele andis Saue Vallavolikogu samasisulise otsuse (26.10.2006 otsus nr 091), milles puudub viide kokkuleppele detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohustuse üleandmise kohta Benito Holdings OÜ- le. See aga ei kõrvalda ega vähenda planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 6 rikkumist, kuna Saue Vallavalitsus ei ole sõlminud Alliku külas asuvate Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu koostanud K-Projekt Aktsiaseltsiga kirjalikku lepingut ega maksnud nimetatud töö eest tasu ja Saue Vallavalitsuse käsutuses pole dokumente, millest nähtuks, kes detailplaneeringu koostamise eest tasu maksab. Eestis üldlevinud planeerimispraktika kohaselt teeb seda enamasti huvitatud isik ning ka käesoleval juhul tuleb järeldada, et Saue vald tegelikkuses ei korraldanud ega rahastanud detailplaneeringu koostamist, vaid selline õigus ja kohustus oli täielikult üle antud detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule Benito Holdings OÜ-le. Nimetatud rikkumine vähendab kohaliku omavalitsuse võimalust planeeringulahendust kujundada (RKHK otsuse nr 3-3-1-12-07 p 18). PlanS § 10 lg-st 6 tuleneva keelu eesmärk on tagada, et üldplaneeringut muutev detailplaneering koostatakse vaid kohaliku omavalitsuse poolt, tagades erinevate huvide arvestamise ja kaitse. 2) Detailplaneering kehtestati rohkem kui kolm aastat pärast avaliku arutelu toimumist (11.03.2008). Harju maavanemale esitati detailplaneering järelevalve läbiviimiseks esmakordselt 16.11.2009, s.o 1 aasta ja 8 kuud pärast avaliku arutelu toimumist, ilma et vahepeal oleks toimunud menetlustoiminguid. Järelevalve käigus leiti, et planeering vajab täiendamist, mistõttu esitati detailplaneering maavanemale uuesti alles 27.04.2011, s.o rohkem kui 1 aasta ja 4 kuud pärast sellisest vajadusest teadasaamisest. Kuna maavanem ei andnud planeeringule heakskiitu ning planeeringu maavanemale uuesti esitamisele eelnes sedavõrd

3-11-2186 3(12) pikk ajavahemik, tuleb järeldada, et need asjaolud tulenesid vajadusest planeeringut olulisel määral muuta. Seetõttu tulnuks läbi viia uus planeerimismenetlus või vähemalt uus avalik väljapanek. 3) Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma erandlikuks võimaluseks. PlanS § 9 lg 7 alusel detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine eeldab, et üldplaneeringu kehtestamise järel on tekkinud ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi üldplaneeringu muutmiseks, mis kaalub üles seni kehtinud üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi. Otsuses ei ole toodud üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendavaid kaalutlusi, samuti pole põhjendatud seda, miks kavandatakse korterelamute piirkond just detailplaneeringuga määratletud alasse, mitte kuhugi mujale. Üldplaneeringu muutmine selliselt, et planeeringuala sihtotstarve muudetakse väikeelamumaast korterelamumaaks, on vaid arendaja erahuvides. 4) Detailplaneeringuga ette nähtud korterelamu ja lasteaia rajamine toob endaga kaasa senisest märgatavalt suurema liikluskoormuse, kuna üksnes kortermajade jaoks rajatavast 152 parkimiskohast nähtub, et arvestatakse 152 auto alalise lisandumisega sellesse piirkonda, millele lisanduvad veel rajatavat lasteaeda regulaarselt külastavad autod ning jäätmeveokid. Senisest märkimisväärselt suurem liikluskoormus tähendab müraja saastetaseme tõusu selles ümbruskonnas. Need negatiivsed mõjud rikuvad kaebajate põhiõigust tervise kaitsele (põhiseaduse § 28). Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et planeeringu mõjuala piirkonnas jääks müratase taotlustaseme piiridesse. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 (määrus nr 42) „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 4 lg 1 kohane taotlustase ei puuduta üksnes detailplaneeringu alusel rajatavaid uusi elamuid, vaid ka sama planeeringu mõjualasse jäävatel kinnistutel asuvaid elamuid. Detailplaneeringu seletuskirjas toodud müratase oleks öösel 55dBA, mis tähendab, et isegi kui kaebajate elamute suhtes ei kohalduks määruse § 5 lg 4 p 1 kohane uue planeeritava ala taotlustase, siis kohalduks igal juhul sama paragrahvi 4. lõike punkti 5 kohane olemasoleva ala taotlustase, mis peab elamu puhul jääma öösel alla 50dBA. Detailplaneeringu seletuskirja kohane tulevane müratase ületaks ka seda määra. Kaebajate arvestuse kohaselt kasvab piirkonna autode arv 202 auto võrra, mis tähendab autoliikluse arvestuslikku kasvu 404 autot päevas. 4. Saue Vallavolikogu palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Detailplaneeringu koostamise aluseks on üksnes Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsus nr 091, mitte Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldus nr 148. Pärast vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgus, et tegemist on Saue valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisega, mille algatamise otsustamine ei kuulu vallavalitsuse pädevusse. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel on pädevust ületades antud Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldus nr 148 tühine algusest peale. Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu tellijaks ei olnud eraõiguslik isik, vaid Saue Vallavalitsus, mis nähtub ka detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt. Vastustaja ei ole sõlminud ühegi eraõigusliku isikuga ühtegi lepingut, millega vald oleks volitanud eraõiguslikku isikut tellima vaidlusaluse detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringu puhul, mille tellijaks ei saa olla eraõiguslik isik, katab planeeringu koostamise kulud poolte kokkuleppel siiski asjast huvitatud isik. Selline praktika on tavapärane ja seadusega kooskõlas. Detailplaneeringu kaustas olevatest menetlusdokumentidest nähtub selgelt, et kõik otsused on teinud ja suunised vaidlusaluse detailplaneeringu koostamiseks on andnud vald ning seega ei ole detailplaneeringu koostamise korraldamist kellelegi üle antud. Saue Vallavalitsus sai detailplaneeringu koostajalt teenust kokkuleppe (suulise tellimuse) alusel. Kogu detailplaneeringu protsessi on juhtinud selle tellija Saue vald ning arvestatud on erinevate huvidega, mida kinnitab ka läbitud maavanema järelevalve menetlus.

3-11-2186 4(12) 2) Kuivõrd üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetletakse sarnaste planeerimisseaduse sätete ja põhimõtete alusel nagu üldplaneeringuid, peaks ka menetlusele kuluva aja puhul kasutama võrdluseks üldplaneeringuid või siis üldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid. Käesoleval juhul toimus pidevalt sisuline planeerimismenetlus ja ka haldusakt (kehtestamise otsus) anti kohe pärast viimase nõutava dokumendi (maavanema kooskõlastuse) saamist. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemisel ei tekkinud menetlustoimingute vahel pikka tegevusetusest tingitud pausi, mille põhjal võiks väita, et planeerimismenetlusest on möödunud liiga pikk ajavahemik ning planeerimismenetluse jätkamiseks ja planeeringu kehtestamiseks tuleks vallal läbi viia uus planeerimismenetlus. Avaliku arutelu toimumisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni suheldi ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutega ning korrigeeriti planeeringulahendust vastavalt toimunud arutelude tulemusele. Detailplaneeringu põhilahendust kooskõlastuste tulemusel ei muudetud, mistõttu ei olnud tegemist PlanS § 21 lg-s 5 sätestatud olukorraga, kus tuleb korraldada uus planeeringu väljapanek. 3) Planeeringualale määrati kruntide sihtotstarbeks lisaks korterelamumaale ka sotsiaalmaa, vastavale krundile ehitatakse lasteaed. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1 on esitatud üldplaneeringu muutmise kohta põhjalikud kaalutlused ja põhjendused, mis muu hulgas käsitlevad ka eraja avalike huvide vahekorda nii planeeritaval alal, selle lähialal kui ka laiemalt kogu Veskimöldre elurajoonis. Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsuses nr 04 „Alliku küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringute strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ on esitatud põhjendused keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta, mis on ka planeeringulahenduse põhjendamise oluliseks osaks. 4) Kaebajate välja toodud liiklusmüra ekvivalenttasemed on taotlustasemete ekvivalenttasemed, mis kehtivad uutele planeeritavatele aladele/ehitistele. Olemasolevatele ehitistele kehtib müra piirtase, mis II kategooria aladel on määruse nr 42 § 5 lg 6 p 1 kohaselt päeval 60 dBA ja öösel 55 dBA. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud piirtase päeval 65 dBA ja öösel 60 dBA. Planeeringus sisalduva mürataseme hinnangu kohaselt eeltoodud müra piirtasemeid ei ületata, mistõttu pole ka olnud vajadust kavandada meetmeid müra vähendamiseks olemasolevate elamute alal. Kaebajate väited, et müra hakkab ületama ettenähtud piirtaset, on oletuslikud, alusetud ja põhjendamata. 5) EE elukoht Uus-Pilliroo 4 asub planeeritavatest korterelamutest linnulennult ca 165 m kaugusel, vahele jääb terve väikeelamukvartal. On ebamõistlik eeldada, et planeeritavate korterelamute elanikud hakkaksid oma elamutele juurdepääsuks kasutama Uus-Pilliroo (sise)tänavat. KK-le kuuluv Pilliroo tn 41 asub planeeritavatest korterelamutest linnulennult ca 125 m kaugusel ning ka tema ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. 5. Kolmas isik Pilliroo Investeeringud OÜ palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Asjas puuduvad igasugused tõendid ja põhjendused selle kohta, mismoodi rikub planeering kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate väidete põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu saab esitatud kaebuseid käsitada ainult populaarkaebusena. Kaebajad ei ole põhjendanud, millist avalikku huvi on rikutud. 2) Kaebajad ei ole välja toonud selliseid vormivõi menetlusvigasid, mis oleksid võinud muuta asja otsustamist. Haldusakti kaalutlused ei pea sisalduma haldusaktis endas, vaid võivad sisalduda haldusaktiga lahutamatult seotud dokumentides, milleks detailplaneeringu kehtestamise puhul on detailplaneering ise, sh ka selle seletuskiri. Kõik kaalutlused on planeeringu dokumentidega tutvudes jälgitavad.

3-11-2186 5(12) 3) Kolmeaastane ajavahemik avaliku väljapaneku ja detailplaneeringu kehtestamise vahel ei ole aluseks planeeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks, kui sel ajal toimus planeeringu koostamine ja menetlemine (RKHK otsuse nr 3-3-1-47-12 p-d 25-27). 4) Detailplaneeringu koostamise korraldas vald. Vastavalt vallaga sõlmitud kokkuleppele peab arendaja võtma üle valla kohustused ja rajama omal kulul lasteaia, ehitama välja avalikult kasutatavad teed, rekonstrueerima puurkaevu pumbajaamaks ja ehitama reovete pumpla. Seetõttu on kohatud kaebajate väited erinevate huvidega mittearvestamise kohta. Detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et kellegi huvid oleks õigusvastaselt jäetud kaalumata ning arvestamata. 6. Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2014 otsusega kaebused rahuldamata. 1) Kaebajatel oli võimalik detailplaneeringu menetluse toimumisest teada saada ja selles osaleda. Kuna kaebajad oma seisukohti planeeringumenetluses ei avaldanud, ei olnud vastustajal võimalik neid ka kaaluda. 2) Kaebajad ei ole vaidlusaluse planeeringuala vahetud naabrid. EE Uus-Pilliroo 4 kinnistu ja planeeringuala vahele jääb tiheasustusalas terve väikeelamukvartal. Uus-Pilliroo tänav asub Veskimöldre elamurajoonis sisekvartalis ning puudub otseühendus planeeringualaga. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt ei ole Uus-Pilliroo tänavat kavandatud planeeritavale alale pääsemiseks. Ka KK Pilliroo 41 kinnistu ja vaidlusaluse planeeringuala vahele jääb tiheasustusalas mitmeid hoonestatud kinnistuid. 3) Kaebajate elamud asuvad aladel, kus määruse nr 42 § 4 lg 2 kohaselt ei tohi müra ületada piirtaset, mis II kategooria aladel on sama määruse § 5 lg 6 p 1 kohaselt päeval 60 dBA ja öösel 55 dBA. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud piirtase päeval 65 dBA ja öösel 60 dBA. Planeeringus sisalduva mürataseme hinnangu kohaselt viidatud piirtasemeid ei ületata. Kaebajad ei ole esitanud konkreetseid arvutusi ega ühtegi tõendit detailplaneeringu realiseerimisega väidetavalt kaasnevate mõjutuste tekkimise kohta kaebajate kinnistutel ja ehitistes ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et vaidlustatud detailplaneering toob kaasa selliseid mõjutusi, mida võib pidada kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumiseks, puudub alus kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. 4) 2006. aastal kehtinud PlanS § 10 lg 6 redaktsiooni kohaselt võis kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Alates 01.07.2009 kehtiva PlanS § 10 lg 61 p 2 järgi ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist anda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Vaidlusaluse detailplaneeringuga soovitakse muuta Saue valla üldplaneeringut. Vaidlust ei ole selles, et Saue Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu koostamiseks sõlminud kellegagi kirjalikku lepingut ega maksnud kellelegi detailplaneeringu koostamise eest tasu. Asjaolust, et vald ei ole detailplaneeringu koostamise eest tasu maksnud, ei saa teha järeldust, et vald on detailplaneeringu koostamise tellimise huvitatud isikule üle andnud. Valla vastuses EE teabenõudele on selgitatud, et Saue Vallavalitsus valis detailplaneeringu koostajaks K-Projekt Aktsiaseltsi, kellele andsid juhtnööre detailplaneeringu koostamiseks Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maaja planeeringute komisjon ning Saue Vallavalitsus. Vastavad menetlusdokumendid sisalduvad planeeringu kaustas. Detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt nähtub, et detailplaneeringu tellijaks on olnud Saue Vallavalitsus. Seega puudub alus vaidlusaluse detailplaneeringu tühistamiseks PlanS § 10 lg 61 p 2 rikkumise tõttu.

3-11-2186 6(12) 5) Detailplaneeringu põhilahendust muudetud ei ole. Sarnaselt Riigikohtu lahendile asjas nr 3- 3-1-47-12 on planeerimismenetlus jätkunud, toimunud on maavanema järelevalvemenetlused, millest teine lõppes heakskiidu saamisega ning on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringuga määratud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohta. Kaebajad ei ole välja toonud olulisi muutunud asjaolusid. Seega ei ole ka praegusel juhul pika planeerimismenetluse puhul tegemist olulise menetlusveaga. 6) Detailplaneeringu seletuskirja täiendati 2011. aastal enne detailplaneeringu kehtestamist. Seletuskirja p-s 4.1 on piisava põhjalikkusega esitatud kaalutlused ja põhjendused üldplaneeringu muutmise kohta. Valla arengut silmas pidades oli ka üldplaneeringu kehtestamisel antud võimalus maa kasutusotstarvete muutmiseks. Kuna detailplaneering muudab 5-10% olemasoleva Veskimöldre elurajooni liiklust ja rahvaarvu ning parandatakse olemasoleva Pilliroo kvartali tingimusi, ei riku detailplaneeringu lahendus elanike õigusi ja on kooskõlas avalike huvidega. Planeeritav lahendus näeb detailplaneeringu realiseerimise esimeses ehitusetapis ette planeeringualale lasteaia rajamise, mis on vajalik nii potentsiaalsetele uusasukatele kui ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Lisanduv elanikkond 90 korterist ei ole nii suur kogum, mis sunniks juurde planeerima uusi ühiskondlikke objekte peale lasteaia. Planeeringuga antakse võrreldes olemasoleva olukorraga võimalus juba kasutusse võetud elamualal suurema hulga inimeste elama asumiseks. Planeeringuala ei ole üksnes eramurajoon ning korterelamute planeerimine kohaliku omavalitsuse nõusolekul on aktsepteeritav. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et planeeritava lahenduse elluviimisega kaasneb arendajale kohustus rekonstrueerida Pilliroo tänavalõik kuni Tallinna linna piirini, mistõttu paraneb planeeringuala lähipiirkonna elanike heaolu. Tänu detailplaneeringu koostamise käigus sõlmitud kolmepoolsele kokkuleppele (arendaja, AS Tallinna Vesi ja Saue vald) on tulevikus võimalik varustada olemasolevat kvartalit AS-i Tallinna Vesi veevõrgu kaudu. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-87-08 (p 21) ei ole asjakohane kaebajate seisukoht, et korterelamute piirkonna määramiseks oleks tulnud kaaluda mitut alternatiivset piirkonda, kuna detailplaneeringuga reguleeritakse eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. EE ja KK apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebused ja tühistada Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsus nr 45. 1) Halduskohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 26 lg-t 1. Apellantidele jääb arusaamatuks, milline õiguslik tähendus on sellel, kas nad osalesid detailplaneeringu menetluses või mitte. Kehtivast õigusest ei tulene, et detailplaneeringu peale kaebuse esitamiseks peaks isik eelnevalt olema osalenud vaidlustatava detailplaneeringu planeerimismenetluses. 2) Halduskohus rikkus oluliselt HKMS § 158 lg-t 3. Otsuses viidatakse detailplaneeringu seletuskirja p-le 4.5, kus on märgitud, et planeeritava lahenduse realiseerumise korral kasvab liiklus alla 10%. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas see tulemus on saadud, samuti ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud selle väite põhjendatust. Apellantide andmetel kasvab liikluskoormus 150-200%. Otsuses esitatud väide, et lasteaia tõttu ei kaasne piirkonda täiendavat liikluskoormust, on ebaõige. Detailplaneeringu seletuskiri sisaldab erinevates kohtades erinevaid seisukohti selles osas, kellele planeeritav lasteaed on mõeldud (uute kortermajade elanikele või lähipiirkonna elanikele), mistõttu jääb selgusetuks, mille põhjal on vastustaja järeldanud, et liikluskoormuse kasv jääb alla 10%. Apellantide arvates ei ole alust väitel, et detailplaneeringuga kavandatav lasteaed on eelkõige mõeldud uute kortermajade elanike

3-11-2186 7(12) tarbeks. Selgusetuks jääb, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et Pilliroo tänaval sõidab enamkoormatud tunni jooksul 100 autot ning kuidas haakub see järeldusega, et liikluskoormus kasvab alla 10%. Apellantidele saaks siinkohal tõendamiskoormuse asetada juhul, kui vastustaja näitab ja tõendab oma arvutuste põhjendatust. 3) Halduskohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 10 lg 61 p 2. Olukord, kus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostab isik, kelle kohalik omavalitsus on valinud välja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku ettepanekul ja kellele detailplaneeringu koostamise eest maksab samuti huvitatud isik, on ilmselgelt käsitatav juhtumina, kus kohalik omavalitsus on andnud detailplaneeringu koostamise üle detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule. Apellantidele jääb arusaamatuks, kuidas sai halduskohus väita, et planeeringu kaustas on dokumendid, mis kinnitavad Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maaja planeeringute komisjoni ning Saue Vallavalitsuse poolset juhtnööride andmist, kui haldusasja materjalide hulgas ei ole detailplaneeringu kausta. Detailplaneeringu kaustast ega muudest haldusasja materjalidest ei nähtu, et Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maaja planeeringute komisjon ning Saue Vallavalitsus oleksid andnud K-Projekt Aktsiaseltsile juhtnööre detailplaneeringu koostamiseks. Sellisele järeldusele asudes rikkus halduskohus oluliselt HKMS § 157 lg-t 1. 4) Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.7 nähtub, et detailplaneeringut täiendati pärast avalikku väljapanekut (04.02.2008–18.02.2008) seoses planeeringuala veeja kanalisatsioonivarustusega, liikluskorraldusega ja maa sihtotstarbe muutmisega. Seetõttu ei saa väita, et Saue vald oleks pärast avalikku väljapanekut analüüsinud kõiki pooltja vastuargumente. Detailplaneering ei ole kooskõlas Riigikohtu 03.12.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-47-12 tooduga. Apellandid viitavad Riigikohtu 12.05.2008 otsusele asjas nr 3-3-1-16-08 (p-d 10-13) ning leiavad, et kuivõrd Saue vald ei teinud kõike endast sõltuvat, et kaasata avalikkus detailplaneeringu menetlusse (ei korraldanud uut avalikku väljapanekut pärast 04.02.2008- 18.02.2008 toimunud avalikku väljapanekut), saab väita, et halduskohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 3 lg-t 1. 5) Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.1 ei nähtu, et Saue vald põhistaks üldplaneeringu muutmist pärast üldplaneeringu kehtestamist tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuviga. Seletuskirja p-s 4.1 sisalduv tekst ei õigusta Saue valla üldplaneeringu muutmist. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud PlanS § 9 lg-t 7 ning ka HKMS § 158 lg-t 1, võttes kaebajate väidete hindamisel aluseks asjasse puutumatud tõendid. 8. Saue Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb esimese astme kohtus toodud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist. 1) Halduskohus on asunud põhjendatud seisukohale, et kuna kaebajad oma seisukohti planeerimismenetluses ei esitanud, siis ei saanud vastustaja neid ka kaaluda. Kohus ei teinud sellega etteheiteid kaebajatele ega võtnud seisukohta apellantide kaebeõiguse osas. 2) Juurdepääs detailplaneeringu alale on planeeringulahenduse kohaselt tagatud mitmest suunast – Pilliroo tänava kaudu, Väriheina tee kaudu ja rajatava uue ühendustee kaudu. Detailplaneeringuga suureneb Veskimöldre elurajoonis kui terviklikus elamupiirkonnas nii rahvaarv kui ka liiklus ca 5-10% võrra ning ka arvutused on tehtud vastavalt olemasolevate ja kavandatavate eluasemete arvule. Arvestades, et Veskimöldre elurajoonis on kokku 900-1000 peret, siis 90 korteri ehitamise korral kasvabki perede arv ca 10% ja sellest tulenevalt ka liikluskoormus ca 10% olemasolevast. Kuna rajatav lasteaed teenindab planeeringuala ja lähiala elanikke, sh nii uued kui ka olemasolevad elanikud, siis Veskimöldre elurajooni kui terviku liikluskoormus sellest tulenevalt arvestatavalt ei kasva. Vaidlustatud otsuses on õigesti

3-11-2186 8(12) leitud, et liikluskoormuse kasv ei põhjusta kehtivate normide kohase müra piirtaseme ületamist apellantidele kuuluvatel kinnistutel ja neil asuvates ehitistes. 3) Kaebajate väited, et vastustaja on andnud detailplaneeringu koostamise üle detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule, on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolust, et vald ei ole detailplaneeringu koostamise eest tasu maksnud, ei saa teha järeldust, et vald on andnud detailplaneeringu koostamise tellimise üle huvitatud isikule. K-Projekt Aktsiaseltsile andsid juhtnööre detailplaneeringu koostamiseks Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maaja planeeringute komisjon ning Saue Vallavalitsus. Vastavad menetlusdokumendid – kõik koosoleku protokollid, otsused jms dokumendid, milles on käsitletud planeeringuga seonduvat ning sätestatud planeeringu menetlemiseks vastavaid tingimusi (protokollid, korraldused, kirjad jne) – sisalduvad planeeringu kaustas. Vastustaja on kohtule esitanud kõik vaidlusaluse detailplaneeringuga seonduvad menetlusdokumendid ja planeeringuga seotud materjalid, mistõttu on alusetu apellantide väide, et halduskohus on otsust tehes tuginenud asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel ei olnud võimalik uurida. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et detailplaneeringu koostamist või selle juhtimist oleks korraldanud kolmas isik. 4) Detailplaneeringu põhilahendust ei muudetud ja seega ei olnud tegemist PlanS § 21 lg-s 5 sätestatud olukorraga. Enne kehtestamist läbis detailplaneering Harju maavanema järelevalve, kes andis sellele oma heakskiidu, st ka maavanema hinnangul oli planeeringu menetlusprotsess korrektne. Õige on halduskohtu järeldus, et pika planeerimismenetluse puhul ei ole praegusel juhul tegemist olulise menetlusveaga. 5) Halduskohus leidis õigesti, et detailplaneeringu seletuskirjas on piisava põhjalikkusega esile toodud kaalutlused, miks vastustaja on otsustanud kehtestada üldplaneeringut osaliselt muutva detailplaneeringu. Detailplaneeringu seletuskiri on planeeringu tekst, mis väljendab ka detailplaneeringu kehtestaja tahet ja on sellisena osa kehtestatud planeeringust. 9. Kolmas isik Pilliroo Investeeringud OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik nõustub vastustaja vastusega apellatsioonkaebusele ning märgib lisaks järgmist. 1) Planeeringuga luuakse lisaks olemasolevatele uus tee, mis viib otse uute planeeritavate kortermajadeni, vähendades seeläbi liikluskoormust juba olemasolevatel teedel, samuti Pilliroo tänaval. Liikluskoormus ei saa kasvada olemasolevatel tänavatel, sh Pilliroo tänaval, üle 10%, kuna liiklust hajutatakse lisaks olemasolevatele teedele uue tee rajamisega. Lisaks on teede projekteerimise käigus võimalik liikluskorraldust ja liikluskoormust erinevatel tänavatel muuta ja reguleerida liiklusmärgistusega. Kaebajate esitatud arvutusi liikluskoormuse kasvu kohta ei saa arvestada, kuna need on teinud apellandid või nende esindaja, kellel puudub vastav kutsekvalifikatsioon ja pädevus koostada planeeringuid. 2) Halduskohtu otsusest ei saa teha järeldust, et Saue vald ei koostanud detailplaneeringut ning detailplaneeringu koostajale maksis eeldatavalt tasu kolmas isik. Detailplaneeringu menetlust puudutavatest dokumentidest nähtub, et detailplaneeringu tellis ning planeerimist juhtis ja juhendas Saue vald. 3) Üldplaneeringu muutmist õigustab lisaks kinnistu omaniku erahuvile ka avalik huvi. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud kasu, mida saavad lähipiirkonna elanikud, k.a. Pilliroo tänava elanikud.

3-11-2186 9(12) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. EE ja KK vaidlustasid Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsust nr 45 nii oma subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks. Halduskohus jättis kaebused mõlemas osas rahuldamata. Apellandid on ka apellatsioonkaebuses jäänud selle juurde, et vaidlustatud otsus rikub nii nende subjektiivseid õigusi kui ka avalikke huve. 11. Subjektiivsete õiguste rikkumise osas apellandid sisuliselt kordavad esimeses astmes esitatud väiteid. Subjektiivsete õiguste motiivil esitatud kaebuste rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). 12. Vastustaja on vaidlustatud detailplaneeringut käsitanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna ning ka halduskohus on sellega nõustunud, arvestades, et detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud õigusnormides puudus „üldplaneeringu põhilahenduste muutmise“ definitsioon. See viidi seadusesse 2009. aastal ehk pärast Pilliroo detailplaneeringu algatamist 26.10.2006 otsusega. HMS § 5 lg 5 kohaselt tuleb menetluse ajal haldusmenetlust reguleerivate õigusnormide muutumise korral kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ka Riigikohtu 03.12.2012 otsusest asjas nr 3-3-1-47-12 (p 18) järeldub, et detailplaneeringu kehtestamisel tuleb lähtuda planeerimismenetluse alguses kehtinud õigusnormidest. Seega tuli praegusel juhul lähtuda detailplaneeringu kehtestamisel PlanS § 9 lg 7 varasemast redaktsioonist. 13. 06.04.2006 kuni 25.03.2007 kehtinud redaktsioonis sätestas PlanS § 9 lg 7, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Nimetatud vahemikus kehtinud PlanS ei sisaldanud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmise definitsiooni, vaid see lisati viidatud sätte esimesse lausesse alles 01.07.2009 jõustunud seadusemuudatusega. Enne seda tuli kohalikul omavalitsusel endal määratleda, milline muudatus on piisavalt oluline, et lugeda seda üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Samas ka kehtiva PlanS § 9 lg 7 kohaldamisel tuleb mõisted „oluline“ ja „ulatuslik“ kohalikul omavalitsusel eraldi igal juhtumil kaalutlusõiguse alusel sisustada, sest detailplaneeringute maa-alad ja tingimused on erinevad (vt planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse 410 SE (XI Riigikogu koosseis) seletuskirja lk 4). Arvestades, et 26.10.2006 otsuses nr 091 leidis Saue Vallavolikogu, et algatatud detailplaneering muudab osaliselt Saue valla üldplaneeringut (väikeelamumaa muutmine korterelamumaaks) ning menetluse käigus järgiti sellest tulenevalt ka vastavaid menetluslikke nõudeid, ei ole kohtul alust seda otsustust ümber hinnata. 14. Populaarkaebuse osas on kaebajad tuginenud eelkõige sellele, et detailplaneeringu koostamise tellimist ei oleks tohtinud üle anda eraisikule (Benito Holdings OÜ), detailplaneering kehtestati rohkem kui kolm aastat pärast avaliku väljapaneku lõppu ning üldplaneeringu muutmise vajadust ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et detailplaneeringu põhilahendust ei muudetud ja uue väljapaneku korraldamine ei olnud nõutav, samuti et vastustaja on üldplaneeringu (detailplaneeringuala sihtotstarbe) muutmist piisavalt põhjendanud ega hakka vastavas osas esimese astme kohtu põhjendusi oma otsuses kordama. 15. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebajate väidet detailplaneeringu koostamise tellimise eraisikule üleandmise kohta. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud PlanS § 10 lg 6 sätestas, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise

3-11-2186 10(12) tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Kehtiva PlanS § 10 lg 61 p 2 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Nii PlanS § 10 lg 6 varasema redaktsiooni kui ka kehtiva PlanS § 10 lg 61 p 2 järgi saab eraõiguslikule isikule üle anda detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise, kuid planeeringu koostamise juhtimine ja vajalike menetlustoimingute tegemine peab igal juhul jääma kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Selliselt on tagatud arendaja tellitud ja finantseeritud planeeringus avalike huvide parem kaitse. Kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, ei tohi detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist eraõiguslikule isikule üle anda. 16. Esitatud tõendid ei tekita kahtlust, et Saue vald juhtis detailplaneeringu koostamist ning tegi kõik vajalikud menetlustoimingud. Vaidluse all on eelkõige see, kes tellis detailplaneeringu koostamise ja kandis vastavad kulud. 17. Kaebajate arvates tuleb sellest, et Saue Vallavalitsus ei ole detailplaneeringu koostajaga sõlminud kirjalikku lepingut ega maksnud selle töö eest tasu ning et Saue Vallavalitsusel ei ole dokumente, millest nähtuks detailplaneeringu koostamise eest tasu maksnud isik, järeldada, et tegelikkuses ei korraldanud ega rahastanud detailplaneeringu koostamist Saue vald, vaid see oli üle antud planeeringust huvitatud isikule. 18. Detailplaneering algatati 26.10.2006 otsusega nr 091, mis ei näinud ette detailplaneeringu koostamise üleandmist eraõiguslikule isikule, erinevalt valla poolt tühiseks peetud Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusest nr 148, mille p 3 kohaselt otsustati sõlmida asjast huvitatud isikutega (Benito Holding OÜ ja Üllar Heinsoo) leping detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks. Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Vastustaja väitel ei ole sõlmitud ühtegi eraõiguslikku lepingut, millega vald oleks volitanud eraõiguslikku isikut tellima K-Projekt Aktsiaseltsilt vaidlusaluse detailplaneeringu koostamist, vaid et detailplaneeringu tellis Saue Vallavalitsus ning see asjaolu nähtub ka detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt (III kd tl 204). 19. Haldusasja toimikust ei nähtu, et praegusel juhul oleks vastustaja ja asjast huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohustuse üleandmise kohta eraõiguslikule isikule (arendajale). Samas ei ole vastustaja esitanud kirjalikke tõendeid selle kohta, kes sõlmis K-Projekt Aktsiaseltsiga detailplaneeringu koostamise lepingu, väites, et leping oli suuline ja tema ei maksnud tasu detailplaneeringu koostamise eest. Vastustaja väitel katab olukordades, kus detailplaneeringu tellijaks ei saa olla eraõiguslik isik, planeeringu koostamise kulud poolte kokkuleppel siiski asjast huvitatud isik. Seejuures Saue Vallavalitsuse, Pilliroo Investeeringud OÜ ja Kovek AS vahel 24.08.2011 sõlmitud kokkuleppe nr 16-8/247/2011 (III kd tl 251 pöördel) preambulis on märgitud, et „arendaja on huvitatud detailplaneeringu kehtestamisest ning on seoses sellega nõus kandma kõik detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud“. Kuna Saue valla poolt detailplaneeringu koostamise kulude kandmist kinnitavaid tõendeid esitatud ei ole, võib järeldada, et ka praegusel juhul on detailplaneeringu koostamise kulud kandnud asjast huvitatud isik. 20. PlanS § 10 lg 6 v.r ning kehtiva PlanS § 10 lg 61 p-s 2 sätestatud piirangu eesmärk on välistada planeeringust huvitatud isiku ülemäärane mõju planeeringulahendusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2707, p 15). Ringkonnakohus küll ei

3-11-2186 11(12) nõustu apellantide seisukohaga, et detailplaneeringu tellijaks ega koostamise korraldajaks ei olnud vastustaja, kuid asjaolu, et pealtnäha kõik planeerimismenetlust puudutavad otsused on praegusel juhul teinud ja suunised detailplaneeringu koostamiseks on andnud vald, ei välista PlanS rikkumist. Ainuüksi detailplaneeringu koostamise finantseerimine asjast huvitatud isiku poolt võib kaasa tuua olukorra, kus planeeringulahenduses domineerivad arendaja huvid muude huvide üle. 21. Asjas nr 3-3-1-12-07 asus Riigikohus seisukohale, et eraõigusliku isikuga planeeringu koostamise lepingu sõlmimine vähendab kohaliku omavalitsuse võimalust planeeringulahendust kujundada. Juhul, kui kohalik omavalitsus korraldab ise planeeringu koostamist, võib erinevate huvide tasakaalustatud arvesse võtmise võimalus olla tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest huvitatud eraõiguslik isik. Oluline on, et avalikule huvile vastavad lahendused sobitatakse planeeringusse juba selle koostamise käigus, mitte ei tuleks arvesse võtmisele alles planeeringu vastuvõtmise otsuse langetamisel. Arendaja huvide ning avalike huvide vastuollu sattumise oht on suurem juhul, kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks (otsuse p 18). Samas aga leidis Riigikohus viidatud asjas, et kuna PlanS § 10 lg 6 nõudeid rikkuv leping lõpetati mõned nädalad enne planeeringu vastuvõtmist, oli kohalikul omavalitsusel siiski võimalik planeeringulahendus enne selle vastuvõtmist üle kontrollida. Seega ei tähenda PlanS § 10 lg 6 varasemast redaktsioonist tuleneva nõude rikkumine menetluse algstaadiumis tingimata seda, et kehtestatud detailplaneering on õigusvastane. 22. Väikeelamumaa muutmine korruselamumaaks, nähes ette kolme korterelamu (kokku 90 korteriga) ja lasteaia rajamise, ei kujuta endast senise olukorraga võrreldes drastilist muutust. Praegusel juhul ei nähtu, et vaidlustatud detailplaneeringus ei oleks arvesse võetud avalikke huve või et arendaja erahuvi oleks selgelt eelistatud avalikele huvidele. Muu hulgas kinnitab seda asjaolu, et algselt planeeritud nelja korterelamu asemele nähakse detailplaneeringus ette kolm korterelamut ning lisaks kohustub arendaja omal kulul rajama detailplaneeringu alale lasteaia, mis peab valmima enne korterelamuid (detailplaneeringu seletuskirja p 4.2.1). Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud kasu, mida sellest saavad detailplaneeringu lähipiirkonna elanikud. Maavanem leidis järelevalve käigus, et kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise käigus kaalunud planeeritava maa-ala kinnisasja omanike ja teiste huvitatud isikute ettepanekuid ning erinevaid planeeringulahenduse võimalusi, sh planeeritud hoonestuse sobivust ja kohasust ning planeeringulahendust (sh üldplaneeringu muutmist) on piisavalt põhjendatud (Harju maavanema kooskõlastuskiri, II kd tl 24). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisel oleks vastustaja teinud kaalutlusvigu või esineks muid olulisi menetluslikke rikkumisi. Asja materjalidest ei nähtu, et planeeringulahenduses domineeriksid ülekaalukalt arendaja huvid ning et detailplaneeringu koostamise kulude kandmine asjast huvitatud isiku poolt oleks kaasa toonud õigusvastase haldusakti andmise. Kaebajate positsioon lähtub sellest, et korterelamute planeerimine antud piirkonda on üleüldse lubamatu. Planeerimisotsustusi langetama pädev Saue vald asus teistsugusele seisukohale nii detailplaneeringu algatamisel kui ka kehtestamisel. Seda lahendust ei pakkunud välja K-Projekt Aktsiaselts, mistõttu ei saanud asjaolu, et planeeringu koostamist finantseeris arendaja, tuua praegusel juhul kaasa avaliku huvi rikkumist. 23. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et halduskohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 26 lg-t 1, kui märkis, et kaebajad ei osalenud detailplaneeringu menetluses. Halduskohtu otsusest ei saa teha järeldust, et kaebajad oleksid halduskohtu arvates pidanud detailplaneeringu vaidlustamiseks osalema vastavas planeerimismenetluses ning et kaebus oleks jäänud rahuldamata sellel motiivil. Halduskohtu osundus tähendab seda, et kaebajate

3-11-2186 12(12) väidete hindamist ei saa nähtuda valla vaidlustatud otsusest ning seda tuleb teha kohtumenetluses. Halduskohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 24. Eeltoodust tulenevalt jääb EE ja KK apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. 26. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik Pilliroo Investeeringud OÜ taotleb apellantidelt 1296 euro (sh käibemaks) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo arve, selle juurde kuuluva spetsifikatsiooni ja pangakonto väljavõttega. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Esimese astme kohtus taotles kolmas isik 1366,18 euro suuruse menetluskulu (sh riigilõiv määruskaebuselt) väljamõistmist. Nimetatud kulu sisaldas muu hulgas ka määruskaebuste esitamisega seoses kantud kulusid. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud määruskaebusi ega toimunud ka kohtuistungit. Kolmas isik on esitanud ringkonnakohtule ühe seisukoha, milles põhilises osas tuginetakse vastustaja vastusele apellatsioonkaebusele. Arve spetsifikatsioonis toodud 10 töötundi on eelnevat arvestades ülemäärane. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks apellatsiooniastmes kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulu ligemale samas suuruses kui esimeses astmes, vaid vähendab seda. Ringkonnakohtu hinnangul on apellantidelt kolmanda isiku kasuks põhjendatud välja mõista 800 euro suurune menetluskulu (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb apellantidelt välja mõista selliselt, et kummagi apellandi kanda jääb 400 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks