3-13-2076/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2076 Haldusasi N B kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. septembri 2013. a korralduse nr 12.2-3/6929-139 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. mai 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – N B Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer Menetluse alus ringkonnakohtus N B apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 18. märts 2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta N B apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2076 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. mail 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-2076 2(6) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-139 N B d kui OÜ Petroil PVTK töötajat ilmuma 20.09.2013 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks, hoiatades, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral võib maksuhaldur rakendada isiku suhtes sunniraha, mille suuruseks on esimesel korral 130 eurot ja teisel korral 260 eurot. Korralduse kohaselt kontrollib MTA maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Petkam Trade 2011. a novembri kuni 2012. a veebruari käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks (s.o MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte täitmiseks) on maksuhaldur korduvalt pöördunud nii OÜ Petkam Trade kui ka kolmandate isikute poole. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on kontrollitaval perioodil loonud maksupettuse skeemi, mille raames on tehingute läbiviimise kohana kajastatud OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks on kasutatud varifirmasid (sh OÜ Grandoil, OÜ AI Media, OÜ Bartec Trade). N B on OÜ Petroil PVTK raamatupidaja, kes on tõenäoliselt koostanud eeltoodud varifirmade nimel MTA-le esitatud raamatupidamisdokumendid. Korralduse esitamise on tinginud vajadus täpsustada faktilisi asjaolusid viidatud varifirmadega seotud isikute käest, et anda hinnang toimunu kohta tervikuna.

2. N B esitas MTA 12.09.2013 korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA jättis 25.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1726-2 rahuldamata, määrates samas suuliste selgituste andmise uueks ajaks 03.10.2013. Maksuhalduri pädevuses on otsustada, milliseid tõendeid peab ta vajalikuks konkreetses asjas koguda. Praegusel juhul on asjaolude täpseks ja täielikuks väljaselgitamiseks vajalik võtta N B lt kui kolmandalt isikult seletus suulises vormis ning sellist vajadust on korralduses põhjendatud. Suulised vastused võimaldavad maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini kontrollida maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust. Samuti on suuliste seletuste andmise käigus võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parema kvaliteediga vastuseid, mis on otsesed ja antud vaid seletuse andja enda poolt. MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 tulenevalt ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, mida nõutud teabe ja dokumentidega tõendatakse, sest muu hulgas tuleb maksuhalduril arvestada maksusaladuse kaitsega. Vaide esitaja ei ole viidanud, et käesolevas asjas esineksid MKS §-s 64 sätestatud asjaolud teabe andmisest keeldumiseks. Maksuhaldur ei ole nõudnud teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub.

3. N B esitas 03.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.09.2013 korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud korralduses on ebapiisavalt põhjendatud maksuhalduri valitud teabe kogumise viisi, sest kaebajat on kohustatud ilmuma seletuste andmiseks isiklikult MTA- sse, kuigi teabe kogumise saanuks korraldada ka kaebajale vähem koormaval ja kulukal viisil (nt kirjalikult). Vastavad põhjendused on tagantjärele esitatud küll vaideotsuses, kuid see ei muuda kaevatavat korraldust kui motiveerimata diskretsiooniotsust õiguspäraseks. Maksuhaldur ei ole hinnanud, kas riigi huvi oma ülesannete täitmise vastu kaalub antud juhul üles kaebaja huvi vältida maksuhalduri juurde ilmumisega seotud lisakulutusi (nt vajadus kaasata õigusnõustaja) ja ebamugavusi (nt vajadus muuta päevaplaani).

3-13-2076 3(6) 4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Maksuhalduril on MKS § 61 lg 1 kolmandast lausest tulenev õigus kohustada vajaduse korral kolmandat isikut ilmuma teabe andmiseks määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (vt ka Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10). Kaebaja väited temale korralduse täitmisega kaasnevast ülemäärasest koormusest on paljasõnalised. Pigem tuleks koormavamaks pidada teabe andmist kirjalikus vormis. Vaidlusalust korraldust on piisavalt motiveeritud, muu hulgas on kaebajale antud isegi suunis, mille kohta temalt teavet küsida soovitakse. Maksumenetluses isikule antava korralduse põhjendus peaks olema otstarbekas ja sisaldama üksnes neid elemente, mida isik vajab haldusakti andmise põhjuste mõistmiseks ja korralduse võimalikuks vaidlustamiseks. OÜ Petkam Trade kontrolli raames on maksukohustuslane ise ja ka kolmandad isikud vaidlustanud maksuhalduri kõikvõimalikke haldusakte (vt haldusasjad nr 3-13-117, 3-13-450, 3-13-1681, 3-13-2166, 3-13-2091, 3-13- 2171) ning palunud igal mõeldaval ettekäändel menetlustoimingute edasilükkamist. Vastustaja ei heida eelnevat ette küll kaebajale, kuid nimetatud asjaolud viitavad kogumis sellele, et OÜ Petkam Trade taga on juriidiliste teadmistega isikud, kes soovivad äriühingu maksukontrolli muuta maksuhaldurile äärmiselt keeruliseks ja aeganõudvaks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2014 otsusega N B kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MKS § 11 lg 2 ja § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid konkreetses asjas koguda. MKS § 61 lg 1 võimaldab maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet nõuda ka kolmandatelt isikutelt ning kohustada neid vajaduse korral ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 2 näeb ainsa eeldusena ette, et enne kolmanda isiku poole pöördumist peab maksuhaldur olema varem püüdnud teavet saada maksukohustuslaselt. Korralduse täitmine on adressaadile kohustuslik (vt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24- 11; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11). Kolmas isik võib tõendite ja andmete esitamisest keelduda MKS § 64 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel, millele kaebaja ei ole tuginenud. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas või mil määral on MTA vaide esitaja väidetele vastanud vaideotsuses, sest viimatinimetatud otsust ei ole vaidlustatud. Seetõttu jätab kohus vaideotsuse põhjendustega seonduvad kaebaja väited tähelepanuta.

Kolmandalt isikult teabe nõudmise korraldus on õigusvastane eelkõige juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2011 otsus nr 3-10-1784). Käesoleval juhul kumbagi põhjust ei esine. Korralduses tuleb märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 3). Selline põhistus on vaidlustatud haldusaktis esitatud. Korraldusega kaebajale pandud kohustus ilmuda seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse, ei ole ebaproportsionaalne ning sellist nõuet ei olnud vajalik korralduses üksikasjalikult põhjendada (vt ka lahend nr 3-3-1-98-10). Teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine on vajalik eelkõige selleks, et kolmas isik saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. Kaebaja väited korralduse täitmisega seotud lisakuludest ja ebamugavusest on paljasõnalised. Pelgalt isiku ebamugavustunne ei saa olla aluseks jätta maksumenetluses tähendust omavad asjaolud välja selgitamata. Maksuhaldur ei ole nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal puudub vajadus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-2076 4(6) 6. N B palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhimotiiviks oli vaidlusaluse korralduse kui kaalutlusotsuse ebapiisav põhjendamine maksuhalduri valitud teabe kogumise viisi osas (s.o suuliselt või kirjalikult). Halduskohus on vaidluse põhiküsimuse otsuse p-s 17 korrektselt püstitanud, kuid jätnud sellele seejärel sisuliselt vastamata ning valdav osa kohtuotsuse põhjendustest on täiesti asjakohatud. Kaebaja ei ole kordagi seadnud kahtluse alla maksuhalduri põhimõttelist õigust nõuda kaebajalt kui kolmandalt isikult MKS § 11 lg 2 ja § 61 alusel teabe esitamist ega sedagi, et N B lt teabe nõudmise vajadust on vaidlusaluses korralduses piisavalt põhjendatud. Halduskohus pidanuks aga vastama küsimusele, kas kehtivast õigusest tuleneb maksuhaldurile kohustus põhjendada kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduses ka teabe nõudmise viisi valikut ning kui see nii on, siis kas MTA 12.09.2013 korraldus sisaldab sellekohaseid piisavaid põhjendusi. Apellandi hinnangul puuduvad vaidlustatud korralduses mistahes põhjendused teabe kogumise viisi osas, mida on möönnud ka vastustaja. Minimaalses ulatuses on sellised motiivid leitavad MTA 25.09.2013 vaideotsusest, kuid see ei mõjuta kuidagi kaevatava korralduse õiguspärasust, nagu halduskohus on õigesti märkinud. Kõige tähtsama õigusliku küsimuse osas, kas korralduses üldse tuleb (ja millisel määral) teabe nõudmise viisi valikut põhjendada, on halduskohtu otsus vastuoluline (esitatud on kaks teineteist välistavat seisukohta) ja tuleb ainuüksi sel põhjusel HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel tühistada. Apellandi hinnangul peab maksuhaldur MKS §-st 12 ja § 46 lg 3 p-st 5 tulenevalt korralduses põhjendama ka teabe kogumise viisi valikut, kuigi selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte väga üksikasjalik. Halduskohtu hinnang, et korraldusega kaebajale pandud kohustus ei ole ebaproportsionaalne, on meelevaldne. Kohus ei saanud sellist seisukohta võtta, sest maksuhalduri poolt kaalutluste esitamata jätmise tõttu ei olnud kohtul kuidagi võimalik neid teada ega kontrollida. Maksuhaldur ei ole ka kohtumenetluses esitanud sisulisi põhjendusi, et tema poolt valitud teabe kogumise viis oli antud juhul kõige otstarbekam.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. MTA 12.09.2013 korraldus on piisavalt motiveeritav ja kohtulikult kontrollitav. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. N B ei ole ka apellatsioonkaebuses selgitanud, miks oli temalt suuliste seletuste nõudmine koormavam, võrreldes teabe kirjalikult esitamiseks kohustamisega, või toob tema jaoks üldse kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu on arutelu korralduse motivatsiooni ebapiisavusest asjakohatu. Korraldust on motiveeritud Riigikohtu lahendis nr 3- 3-1-98-10 (p 14) nõutud ulatuses ning see ei pea sisaldama üksikasjalikku põhistust, miks kutsutakse isik ametiruumidesse. Vaideotsuses on täiendavalt kinnitatud vajadust saada teavet just suulises vormis. Tegemist oli ka isiku esmakordse maksuhalduri juurde ilmumiseks kohustamisega. Vaidlusalune haldusakt tuleks isegi motiveerimispuuduse tuvastamisel jätta igal juhul jõusse, sest maksuhalduril tuleks ilmselgelt anda uuesti välja samasisuline korraldus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

3-13-2076 5(6) 9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur on N B lt kui kontrollitavate tehingutega seotud OÜ Petroil PVTK raamatupidajalt ehk MKS § 61 lg 1 tähenduses kolmandalt isikult OÜ Petkam Trade maksumenetluses teabe nõudmise vajadust kui sellist põhjendanud piisavalt. Apellant heidab maksuhaldurile ette üksnes vaidlusaluse korralduse ebapiisavat põhjendamist valitud teabe kogumise viisi (s.o N B maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise) osas.

10. Riigikohus leidis 14.04.2014 otsuses nr 3-3-1-90-13 (p 11), et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks annab õigusliku aluse MKS § 61 lg 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käiku korraldusest ei nähtu. Riigikohtu 30.03.2011 otsusest nr 3-3-1- 98-10 (p-d 14-16) tuleneb samuti, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul.

11. Seega võib apellandiga iseenesest nõustuda, et maksuhalduril tuleb kolmanda isiku MKS § 61 lg 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning MKS § 10 lg 3, § 12, § 46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Käesoleval juhul ei sisalda MTA 12.09.2013 korraldus (tl 6 ja pöördel) küll eraldiseisvat põhjendust, miks pidas maksuhaldur vajalikuks kutsuda N B teabe andmiseks MTA ametiruumidesse, kuid sellekohased põhjendused on esitatud MTA 25.09.2013 vaideotsuse (tl 9-10p) p-s 12: suulised vastused võimaldavad maksuhalduril kõige tõhusamalt kontrollida maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust ning suuliste seletuste andmise käigus on võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parema kvaliteediga vastuseid. Vaideotsuse põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul seadusest tuleneva ja kohtupraktikas aktsepteeritud motiveerimiskohustuse täitmiseks ilmselgelt piisavad ning neid tuleb arvestada ka vaidlustatud korralduse peale esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel (vrd lahendi nr 3-3-1-98-10, p 14). Olenemata sellest, et MTA 12.09.2013 korraldust võib selles esinevaid põhjendamispuudusi arvestades pidada formaalselt õigusvastaseks, puudub korralduse tühistamiseks alus olukorras, kus see on materiaalselt õiguspärane ning vastustaja on haldusakti vormivead kõrvaldanud juba enne halduskohtule kaebuse esitamist (s.o MTA 25.09.2013 vaideotsusega). N B ei ole vaide- ega kohtumenetluse käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne.

12. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb N B apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 otsus muutmata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas on N B tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 59). Muude menetluskulude kandmise kohta andmeid esitatud ei ole. Kuna N B apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti N B kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Maksu- ja Tolliamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-13-2076 6(6)

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets