1-09-4589/172 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-4589

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. märtsi 2015

määrus Gert Reiteli karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Gert Reitel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 9. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 26.01.2007 otsusega mõisteti Gert Reitelile KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424

järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei

pööratud täitmisele ning kohus määras katseajaks 2 aastat

2. Tartu Maakohtu 05.05.2007 otsusega mõisteti G. Reitelile KarS § 424 ja § 329 järgi KarS

§ 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Tartu Maakohtu 27.01.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu

vangistuse võrra ja mõisteti G. Reitelile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.

3. Tartu Maakohtu 20.12.2007 määrusega vabastati G. Reitel Tartu Maakohtu 26.01.2007

otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistuse kandmisest, mis oli KarS § 65 lg 2

alusel liidetud Tartu Maakohtu 05.05.2007 otsusega mõistetud karistusega, seoses

karistusseadustiku muudatustega. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Tartu

Maakohtu 05.06.2007 otsuse järgi luges kohus 1 aasta 10 kuud vangistust.

4. Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega mõisteti G. Reitelile KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 4 järgi

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskemaga. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu

05.05.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 18 päeva võrra ja

mõisteti G. Reitelile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 aastat 9 kuud 18 päeva

vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja G. Reiteli

karistusaega hakati arvestama alates 20.10.2008. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega

24.05.2010.

5. 12.01.2015 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel G. Reiteli

andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

6. Tartu Maakohtu 9. märtsi 2015 määrusega jäeti G. Reitelile Tartu Maakohtu 16.10.2009

otsusega mõistetud lõplik karistus muutmata, kuna kohus ei tuvastanud KarS § 5 lg-st 2 ning

KrMS § 432 lg-test 34 ja 35 tulenevaid aluseid kinnipeetava karistusest vabastamiseks, tema

karistuse vähendamiseks või uue liitkaristuse mõistmiseks.

6.1. Maakohus ei muutnud G. Reitelile Tartu Maakohtu 26.01.2007 otsusega KarS § 424 järgi

mõistetud karistust, kuna mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes olles on ka pärast

01.01.2015 endiselt kuritegu KarS § 424 järgi ning muutunud ei ole ka selle teo eest

ettenähtav sanktsioon.

6.2. Tartu Maakohtu 05.05.2007 otsusega tunnistati G. Reitel süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi

ning nimetatud sätete järgi mõistis kohus karistuse KarS § 63 lg 1 alusel. Seega mõisteti

G. Reitelile karistus KarS § 424 sanktsiooni alusel, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks

analüüsida § 329 järgi mõistetud karistust. Sarnaselt eelmises punktis toodud põhistustele ei

muutnud maakohus KarS § 424 järgi mõistetud karistust. Kuna muutusi ei toimunud Tartu

Maakohtu 05.05.2007 otsusega mõistetud karistuse osas, siis ei muutu ka G. Reitelile KarS

§ 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristus.

6.3. Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega karistati G. Reitelit KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 4

järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel kohaldati lõpliku karistusena ainult raskemat kohtu poolt

mõistetud üksikkaristust, s.o KarS § 113 järgi mõistetud 10 aasta pikkust vangistust. Järelikult

omab siinkohal tähtsust vaid KarS § 113 järgi mõistetud karistust. Tegu, mille eest kohus

isikut KarS § 113 järgi karistas, oli teise inimese tahtlik tapmine ning nimetatud tegu

kvalifitseeritakse pärast 01.01.2015 muudatusi küll KarS § 113 lg 1 järgi, kuid sellise teo

toimepanemise eest nähakse sanktsioonina endiselt ette vangistus ning vähenenud ei ole ka

vangistuse ülemmäär, mis on endiselt 15 aastat. Järelikult ei kuulu G. Reitelile kohtu poolt

KarS § 113 järgi mõistetud karistus korrigeerimisele. Eelnev tähendab omakorda seda, et ei

muutu ka KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristused.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G. Reitel, kes palub tühistada 09.03.2015 määrus

tema karistuse muutmata jätmise kohta. Esmalt tuleks määruskaebuse kohaselt vabastada

G. Reitel talle 05.05.2007 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistusest, kuna kolme

episoodi puhul ei ole enam tegemist kuriteoga. Nimelt karistati G. Reitelit KarS § 424 järgi

kokku 5 episoodi eest, millest 3 puhul jääb joove alla 1,5 promilli. Lisaks tuleks G. Reiteli

arvates tema KarS § 113 järgi kvalifitseeritud tegu kehtiva seaduse järgi kvalifitseerida ümber

KarS § 1191 järgi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega,

leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 09.03.2015 määrus on seaduslik ning selle

tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud liitkaristus ei

kuulu KarS § 5 lg 2 järgi ümbervaatamisele, kuna see on kooskõlas ka alates 01.01.2015

kehtivate karistusseadustiku muudatustega.

9. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise

vangistusega või lühendab vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale

jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus

pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest

ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse

isik vangistusest.

10. Kohtukolleegium ei nõustu G. Reiteli seisukohaga, et talle Tartu Maakohtu 05.05.2007

otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistust tuleks vähendada. G. Reitel mõisteti nimetatud

otsusega süüdi viies joobes juhtimise episoodis ning kahe episoodi puhul ületas isiku joove

0,75 mg/l ehk 1,5 ‰, mis tähendab, et need teod on käsitletavad kuriteona ka kehtiva KarS

§ 424 järgi. Tartu Maakohtu 05.05.2007 otsusega mõisteti G. Reitelile KarS § 424 järgi

karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust ja nimetatud karistus mahub ka

kehtiva KarS § 424 sanktsiooniraamidesse. Arvestades, et G. Reiteli KarS § 424 järgi

kvalifitseeritud tegevuse osa episoode on endiselt kriminaalkorras karistatavad ning karistus

ei ületa kehtiva karistuse ülemmäära, puudub KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus isiku karistusest

vabastamiseks.

11. Kohus leiab, et G. Reitelile KarS § 113 järgi mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva

seadusega, mistõttu puudub alus selle muutmiseks. Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega

mõisteti G. Reitel KarS § 113 järgi süüdi teise inimese tahtlikus tapmises isikute grupis ja

talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Nimetatud tegevus on kehtiva seaduse kohaselt

kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi, mis näeb ette kuni 15-aastase vangistuse. Eelnevat

arvesse võttes ei ole põhjust G. Reitelile KarS § 113 järgi mõistetud karistuse

ümbervaatamiseks.

Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et käesoleva menetluse eesmärgiks ei ole jõustunud

süüdimõistva otsusega tuvastatud asjaolude ümberhindamine. Tartu Maakohtu 16.10.2009 ja

Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2010 otsustega tuvastati, et G. Reitel pani toime teise isiku

tahtliku tapmise isikute grupis, sh lõi kannatanule kirvega kuklapiirkonda ja lõi teda jalaga

mitmel korral näo- ja kõhupiirkonda. Kuna tegu, mille eest G. Reitelit KarS § 113 järgi

karistati, on jätkuvalt käsitletav tapmisena KarS § 113 mõttes, ei saa ringkonnakohus

praeguses menetlus tegu KarS § 1191 järgi ümber kvalifitseerida.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tarru

Maakohtu 9. märtsi 2015 määrus muutmata ja G. Reiteli määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk