1-11-10392/144 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-10392

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2015

määrus Juri Antonovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise

valvega

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Juri Antonovi kaitsja vandeadvokaat

Anatoli Jaroslavski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 05.03.2015 määrusega jäeti Juri Antonov talle Harju Maakohtu 8.

detsembri 2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamata. J. Antonov tunnistati

süüdi ja ta kannab karistust KarS § 199 lg 2 p-de 4,6,7 ja lg 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. J. Antonovi liitkaristuseks varasema

ärakandmata karistusega on 6 aastat 10 kuud vangistust, mille lõpptähtaeg saabub 02.04.2017.

2. Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt. J. Antonov on kriminaalkorras

karistatud teist korda. Mitu uut tahtlikku (sh esimese raskusastme) kuritegu pani ta toime olles

katseajal allutatuna kriminaalhooldusele. Tegemist on vargusega suures ulatuses, mis oli

toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt ning J. Antonovil oli selles juhtiv roll. Kohus

leidis, et arvestades kuritegude raskust ja kinnipeetava käitumist, ei ole J. Antonovi

ennetähtaegne vangistusest vabastamine vähemalt praegu õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

2.1

Kohus hindas positiivselt, et J. Antonovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta

töötab, õpib riigikeelt, osaleb sotsiaalprogrammides ning vabaduses on tal olemas

garanteeritud elu- ja töökoht. Samas kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles eelpool

märgitud asjaolusid.

2.2

Kohus võttis arvesse kaitsja poolt kohtuistungil esitatud dokumentaalseid tõendeid, s.o

arstitõendit ja teatist süüdimõistetu ema terviseseisundi kohta. Samas arvestas kohus, et ema

tervis ja vanus ei takistanud J. Antonovil uute kuritegude toimepanemist katseajal ja juba

süüdimõistetuna muuhulgas esimese raskusastme kuriteo (väljapressimise) toimepanemist.

Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et tema ema külastab regulaarselt sotsiaaltöötaja. Samuti

hoolitseb tema eest mõningal määral J. Antonovi abikaasa. Praegu asub ema raviasutuses.

Kohus hindas positiivselt J. Antonovi soovi hoolitseda oma ema eest. Samas pidi ta

kuritegude toimepanemisel arvestama, et vabadusekaotusliku karistuse mõistmise korral

võivad lähedased jääda tema toeta. Sama puudutab ka J. Antonovi vabaduses kasvavaid lapsi.

2.3

J. Antonovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks ei anna alust ka esitatud 15.12.2014

Spordikeskus Teras AS kinnituskiri, et J. Antonov võetakse vabastamisel tööle treeneri kohale.

J. Antonov selgitas kohtuistungil, et vastavat haridust tal ei ole, kuid ta on kogu oma elu

tegelenud spordiga. Spordikeskuse tegevjuhti tunneb isiklikult. Vabaduses garanteeritud

töökoha olemasolu on küll positiivne asjaolu, kuid ei ole piisav J. Antonovi tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks.

2.4

Kohus nõustus prokuröri arvamusega, et praeguseks ärakantud karistus ei ole

proportsionaalne J. Antonovi toimepandud kuritegude raskusega. Karistuse kandmise lõpuni

on J. Antonovil jäänud veel pisut üle kahe aasta. Süüdimõistetu andis küll nõusoleku

elektroonilise valve kohaldamiseks (ning vastava nõusoleku on andnud ka tema abikaasa tl

128), samuti sobib eluruum elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks (tl 129), kuid KarS

§ 751 lg 3 p-st 2 tulenevalt oleks elektroonilise valve maksimaalne tähtaeg 12 kuud, s.o vähem

kui pool ärakandmata jäänud karistusajast ning isegi elektroonilise valve kohaldamisega ei

saavutata antud juhul karistuse mõistmise eesmärki.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega vabastada J. Antonov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kaebuse

põhiteesid on järgmised.

3.1

Kohus on juba karistuse mõistmisel arvestanud kuriteo raskust ja süüdimõistetu rolli

ning selle teistkordne arvestamine on vastuolus seadusega.

3.2

Kohus jätab selgitamata, miks on ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud olukorras,

kus varguse toimepanemisest on reaalselt ära kantud ligikaudu 4 aastat ja 9 kuud. Seetõttu

võib arvata, et nimetatud seisukoht on formaalne ja deklaratiivne ning on vastuolus

ennetähtaegse vabastamise instituudiga.

3.3

Positiivsete asjaolude ülesloetlemisele järgnevalt jätab kohus märkimata, millised

eelpoolnimetatud asjaolud ei kaalu üles süüdimõistetu taotluse rahuldamist, varemöeldule

formaalne viitamine ei vasta seaduse nõuetele lahendi tegemisel.

3.4

Kohus ei arvestanud ennetähtaegset vabastamist toetava asjaoluna ema tervislikku

seisundit, perekonnaseisu ja laste olemasolu, mis aga kaitsja hinnangul soodustab

süüdimõistetu kiiremat adapteerumist ja resotsialiseerumist vabaduses. Ka garanteeritud

töökoha omamist ei pea kohus ennetähtaegset vabastamist üles kaaluvaks asjaoluks. Kaitsja

sellega ei nõustu ja leiab, et kohtu hinnang ei ole objektiivne.

3.5

Kaitsja leiab, et vangla administratsiooni arvamus lükkab sisuliselt ümber prokuröri

kirjaliku arvamuse. Vangla iseloomustus on sisuliselt ainus tõelise informatsiooni objektiivne

allikas süüdimõistetu isikus ja tema teadvuses toimunud positiivsete muutuste osas pikaajalise

vangistuse kandmise ajal. Vangla toetas ennetähtaegset vabastamist.

4. Kokkuvõtlikult palub kaitsja arvestada vangla positiivset iseloomustust A. Antonovi

vabastamiseks, elukoha olemasolu, abikaasa nõusolekut süüdimõistetu elamiseks korteris,

elektroonilise valve seadmete paigaldamise tehnilist võimalust, rahaliste vahendite olemasolu

vabanemisfondis, perekonna tuge, alaealiste laste ja pidevat hooldamist vajava ema

olemasolu. Samuti tuleks arvestada, et A. Antonovil on mitu töökohta ning tema vanust ja

soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga J. Antonovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

6. Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et J. Antonovi puhul

on kinnipidamisasutuse iseloomustuses teda mitmes valdkonnas kiidetud. Nii võibki välja

tuua, et isik on läbinud programmid Viha juhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening ja riigikeele

õppe tasandid A1-B2. Risk ja ohtlikkus puudub eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse

seisundi ning alkoholi ja narkootikumide ning muude kuritarvitustega seoses. Positiivsest

küljest iseloomustab kinnipeetavad distsiplinaarkaristuste puudumine ja head suhted

perekonnaga.

7. Lisaks on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis iseloomustavad isiku

käitumist negatiivselt ja ringkonnakohtu hinnangul välistavad J. Antonovi tingimisi

vabastamise. Nii kannab J. Antonov teist reaalset vangistust suures ulatuses toime pandud

vargustes kuritegeliku ühenduse poolt, mille liidriks oli J. Antonov. Teda peetakse

riskihinnangu alusel kõrgohtlikuks ühiskonnale ja ohtlikuks avalikkusele. J. Antonov pani uue

kuriteo toime kriminaalhooldusel olles ning vanglale teadaolevalt organiseeris õigusrikkumisi

ka vangistusest. Vangla toetab sellele vaatamata J. Antonovi tingimisi ennetähtaegset

vabastamist, kuivõrd isiku uue kuriteo toimepanemise üldised riskiprotsendid on madalad.

8. Ringkonnakohus märgib, et J. Antonovi kaitsja poolt välja toodud asjaolud (pere ja

lapsed, haige ja eakas ema, töökoha olemasolu), mis reeglina hoiavad inimeste kuritegelikust

käitumisest eemal, olid kinnipeetaval olemas ka enne uute kuritegude toime panemist. Isiku

varasem käitumine näitab, et need asjaolud ei pannud J. Antonovit uute kuritegude

toimepanemisest hoiduma. J. Antonov teadis varem kriminaalkorras karistatud isikuna,

millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, ent ta jätkas uute kuritegude

toimepanemist. Mis puudutab karistuse mõistmise teistkordset arvestamise keeldu

ennetähtaegsel vabastamisel, siis selle kaitsja positsiooniga ringkonnakohus ei nõustu. Nimelt

mõistetakse karistus sellisena, et see vastaks isiku süü suurusele ning seda arvestatakse ka

karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, kui ühte materiaalset eeldust. Kui

kohus leiab, et süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku varasem

elukäik ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja läbimisest ja kantud karistus

ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest

vabastamisest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega maakohtu määrusele ja leiab,

et maakohus on igakülgselt vaaginud nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt

iseloomustavaid asjaolusid ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selle lugejale jälgitav.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg-st 1, jätta Viru Maakohtu

05.03.2015 määrus, millega J. Antonov jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata,

muutmata. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Paavo Randma