1-15-1474/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2015 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-1474

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg

Kriminaalasi K.K. süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 ja § 424 järgi; N.H süüdistuses KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.K.

isikukood: XXXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX;

haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; eelnevalt kriminaalkorras karistamata; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Seaduslik esindaja S.Z. isikukood: XXXX; elukoht XXXX; töökoht: XXXX

Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras Süüdistatav N.H

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus:

XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; eelnevalt kriminaalkorras karistamata; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana

2 kinni peetud 22.-23.10.2014. a)

Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem riigi õigusabi korras

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.K. KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.K. KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõista K.K. liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui K.K. ei pane 1

(ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohustada K.K. katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid,

st:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, st aadressil XXXX;

2. tulla kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata K.K. kohustus osaleda katseajal sotsiaalprogrammis MDFT.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.04.2015. a.

Määrata K.K. katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tühistada K.K. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada N.H KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

3

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.10.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista N.H-le 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui N.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.04.2015. a.

Tühistada N.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid 06.09.2013. a sündmuskoha XXXX Tartu vaatluse käigus leitud ja ära võetud musta värvi

plastikust roolikatte tükk, mis asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 ja § 188 alusel välja mõista K.K. seaduslikult esindajalt S.Z. riigituludesse

menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada

kaheksakümmend viis)eurot, ekspertiisi tegemise kulu 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot, kaitsjale makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend ) eurot, postikulu 7(seitse) eurot.

KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista N.H-lt riigituludesse menetluskuludena

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool, s.o. 292 (kakssada

üheksakümmend kaks ) eurot ja 50 senti , ekspertiisi tegemise kulu 399(kolmsada

üheksakümmend üheksa) eurot , kaitsjale makstud tasu 338(kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti, postikulu 3(kolm)eurot ja 50 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.H ja K.K. seaduslikul esindajal S.Z. on õigus

neilt välja mõistetud menetluskulud tasuda osade kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Seejuures tuleb S.Z. märkida viitenumbriks 99915700024039 ja ja N.H viitenumbriks 99915700024026.

Selgituseks tuleb mõlemal märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

4 Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus 1. süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 06.09.2013. a püüdis koos N.H-ga Tartus K.K.

XXXX maja juurest võtta ajutiselt omavoliliseks kasutamiseks omastamise eesmärgita J.K. kasutuses olevat sõiduautot VAZ-2103 registreerimismärgiga XXXX väärtusega 2000 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna sõiduk ei käivitunud.

Sellega pani K.K. toime KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis toime pandud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse.

Veel süüdistatakse K.K. selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis 24.01.2015. a kella 06.15 ajal Tartus Annelinnas Anne tänaval suunaga Sõpruse pst poole mootorsõidukit BMW750i registreerimismärgiga XXXX. K.K. väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1.09 mg/l.

Sellega pani K.K. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

2. N.H süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 06.09.2013. a püüdis koos K.K. Tartus

XXXX maja juurest võtta ajutiselt omavoliliseks kasutamiseks omastamise eesmärgita J.K. kasutuses olevat sõiduautot VAZ-2103 registreerimismärgiga XXXX väärtusega 2000 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna sõiduk ei käivitunud.

Sellega pani N.H toime KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis toime pandud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras.

1. osas taotleb prokurör, et: K.K.

5 1.1. ta tunnistatakse süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõistetakse temale

karistuseks 3 kuud vangistust;

1.2. ta tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 5 kuud

vangistust;

1.3. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetavatest üksikkaristustest raskemat ning

kuritegude kogumi eest mõistetakse temale liitkaristuseks 6 kuud vangistust; 1.4. KarS § 74 alusel määratakse, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

K.K. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi; 1.5. vastavalt KarS § 75 lg-le 1 kohustada K.K. käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid:

1.5.1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

1.5.2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

1.5.3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1.5.4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1.5.5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

1.5.6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

1.6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratakse K.K. kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal

sotsiaalprogrammis (MDFT).

2. osas taotleb prokurör, et: N.H 2.1. ta tunnistatakse süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõistetakse temale

karistuseks 3 kuud vangistust;

2.2. KarS § 68 alusel loetakse eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.10.2014. a, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse temale 2 kuud 28 päeva vangistust; 2.3. KarS § 73 alusel määratakse, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

N.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil prokurör Ruti Kilg andis ülevaate sõlmitud kokkulepetest ning jäi kokkulepete juurde. Kohtuistungil tunnistasid mõlemad süüdistatavad, samuti K.K. seaduslik esindaja, et avaldatud kokkulepped on neile arusaadavad ja nad jäävad kokkulepete juurde; kokkulepped vastavad nende tahtele ning need võib kohtuotsusele aluseks võtta. Ka kaitsjad Anu Pärtel ja Oto Preem jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on mõlemad süüdistatavad väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

6 Seega tuleb K.K. süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 ja § 424 järgi; N.H KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ning mõista neile karistused vastavalt nendega sõlmitud kokkulepetele.

Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu J.K. esitanud K.K. ja N.H kui ühiselt kuriteoga kahju tekitanud isikute vastu tsiviilhagi summas 250 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on tekitatud kahju K.K. poolt kannatanule hüvitatud kohtueelse menetluse ajal.

Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed 06.09.2013. a sündmuskoha XXXX, Tartu vaatluse käigus leitud ja ära võetud musta värvi plastikust roolikatte tükk, mis asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetud.

KrMS § 180 lg 3 ls 1 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sama lõike kolmandast lausest tuleneb, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas asjas on:

1. seotud menetluskuludeks: K.K. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot; KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt DNA-ekspertiisi tegemise kulu (ekspertiisiakt nr 13E- GE1155) 399 (798/2) eurot; KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot. Postikulu 7 eurot.

KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt on nimetatud kulude hüvitamiseks kohustatud isik K.K., kes on aga alaealine. Samas sätestab KrMS § 188, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale. Sellest tulenevalt paneb kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse K.K. emale S.Z..

Väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude suurust silmas pidades on ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käiks selleks kohustatud isikule majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada S.Z. tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

2. seotud menetluskuludeks: N.H-ga süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise

7 astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot; KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt DNA-ekspertiisi tegemise kulu (ekspertiisiakt nr 13E- GE1155) 399 (798/2) eurot; KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 338, 40 eurot. Postikulu 3, 50 eurot Arvestades N.H-ga seotud menetluskulude kogusuurust ja seda, et ta õpib ega tööta, on alust

asuda seisukohale, et menetluskulude täies ulatuses N.H-lt välja mõistmine on temale ebamõistlikult koormav ning võib ohustada tema resotsialiseerumisväljavaateid. Sissetulekut on tal võimlik teenida suvekuudel. Seetõttu jätab kohus oas menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda(pool sundrahast ,s.o. 292, 5 €) ning mõistab N.H-lt riigituludesse välja ½ sundrahast, s.o 292,50 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 399 eurot , kaitsetasu 338, 40 eurot, postikulu 3,50 €.

Väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude suurust ning N.H varanduslikku seisundit

silmas pidades on veelgi ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käiks süüdistatavale majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Peet Teidearu Kohtunik