3-15-769/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m ä ä r a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-769 Määruse kuupäev 02.04.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M-L. L. taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine 02.04.2015, kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada riigi õigusabi taotlus ja võimaldada M-L. L. riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 2. Määrata M-L. L. riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). 3. Eesti Advokatuuril määrata riigi õigusabi osutaja viivitamata alates taotluse registreerimisest Riigi õigusabi infosüsteemis. Määruse täitmisest teavitada Tartu Halduskohut viivitamata. 4. Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, koostada ja esitada riigi õigusabi osutajal halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Määrus saata Eesti Advokatuurile, taotluse esitajale, advokaat H. Koduverele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

2 Asjaolud

1. 27.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust M-L. L. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud taotlus oli esitatud taotleja esindaja advokaat Henn Koduvere poolt Tartu Maakohtule 31.12.2014. Tartu Maakohtu 02.02.2015 määrusega keelduti M-L. L. riigi õigusabi andmisest vaide esitamiseks Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroole, sest taotluse lahendamise ajaks oli vaie juba esitatud. Osas, milles taotleti riigi õigusabi halduskohtumenetluses, kuulus taotlus viivitamatult edastamisele Tartu Halduskohtule.

Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja vaidlustas Tartu Halduskohtus Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2014 otsused nr 1085445 ja nr 1085446 püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta ja puude tuvastamise kohta, taotledes nende otsuste aluseks olnud taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo uuendas menetluse, tunnistas 31.03.2014 otsused kehtetuks ja võttis 04.12.2014 vastu uued otsused (nr 1165823 ja nr 1165824), millega jättis otsused sisuliselt samaks. Taotleja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 04.12.2014 otsused ei ole õiguspärased ja ta soovib neid vaidlustada. Otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud menetluskorda ja otsused on ka sisuliselt ebaõiged ning seega rikuvad kaebaja õigusi. Taotleja arvates peaks tema töövõimetuse määr olema vähemalt 40%, mis annaks õiguse toetuse saamiseks riigilt. Taotluses on märgitud, et advokaat Henn Koduvere on nõus taotlejale ülalkirjeldatud asjas õigusabi riigi õigusabi korras osutama.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb riigi õigusabi taotlust mõista selliselt, et õigusabi soovitakse kaebuse koostamiseks halduskohtule ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

4. M-L. L. riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja vallaline ja kasvatab kahte alaealist last (1,8-aastane ja 3-kuune). Tema igakuine netosissetulek koosneb emapalgast (vanemahüvitis) summas 276 eurot, peretoetusest ning ülalpidamismaksetest summas 200 eurot. Seega jääb tema igakuine netosissetulek vahemikku 500-600 eurot. Muu vara (väärtpaberid, kinnisvara, sõidukid) tal puudub. Vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta on taotleja märkinud alljärgneva: eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud) summas 350 eurot (+/- 50 eurot), kulutused toidule 200 eurot, transport 30 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 30 eurot. Lisanduvad veel muud vältimatud püsikulutused lapse toidu ja mähkmete näol. Seega on taotluse kohaselt kaebaja kulud ühes kuus

3 orienteeruvalt 650 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab M-L. L. lugeda maksevõimetuks, sest tal puuduvad vahendid asjatundliku õigusabi osutamise eest ise tasumiseks.

5. Kohus leiab, et arvestades taotleja isikut võivad tema olulised huvid jääda riigi õigusabi mittevõimaldamise korral kaitseta. M-L. L. esinevad mitmesugused terviseprobleemid, mis võivad tal takistada enda esindamist kohtumenetluses. Lisaks nähtub kohtu poolt välja nõutud Sotsiaalkindlustusameti 27.03.2015 vaideotsusest nr 1.1-11/272, et taotlejal on põhiharidus. Seega on vaidlusaluse küsimuse iseloomu arvestades tõenäoline, et taotleja ei ole ilma professionaalse õigusabita võimeline kohtumenetluses tulemuslikult osalema. M-L. L. soovib vaidlustada töövõime kaotuse protsenti ja puude mittetuvastamist, seega on tegemist isiku jaoks olulise küsimusega, sest nimetatud otsustest sõltub tema toimetulek (toetuse saamine riigilt). Kohus asub seega seisukohale, et kaebuse esitaja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad.

6. Kohtul on õigus RÕS § 8 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Kohus peab vajalikuks siinjuures taotluse esitajale selgitada, et RÕS § 29 kohaselt võib kohus eeltoodule vaatamata taotluse esitajalt riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud koos viidatud paragrahvi 2. lõikes sätestatud 6%-lise aastaintressiga välja mõista, kui ilmneb, et taotluse esitaja on riigi õigusabi taotluse esitamisel esitanud teadvalt valeandmeid ning õigete andmete esitamise korral ei oleks teda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest vabastatud. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotluse esitaja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata.

7. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 110, RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 10 lg 1 ja lg 2 leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liikide – õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses - osas. Kohus märgib, et vastavalt RÕS § 17 lgle 1 riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib vajaduse korral asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.

Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel.

8. Juhindudes RÕS § 15 lg 5 saadab kohus käesoleva määruse Eesti Advokatuurile täitmiseks, kuna vastavalt RÕS § 18 lõigetele 1 ja 2 peab õigusabi osutaja määrama Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuril määrata riigi õigusabi osutaja viivitamata alates taotluse registreerimisest Riigi õigusabi infosüsteemis. Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, esitada riigi õigusabi osutajal halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Siinkohal märgib kohus, et M-L. L.u 12.01.2015 esitatud vaide on Sotsiaalkindlustusamet lahendanud 27.03.2015 vaideotsusega nr 1.1-11/272. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule teatanud, et vaideotsus edastati M-L. L. krüpteeritult 30.03.2015 e-kirjaga aadressile punamutsyke@hot.ee.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik