3-15-733/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-733

Haldusasi S.T.i

kaebus 5000 euro suuruse kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus S.T.ile läbivaatamatult.

2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 204 lg-d 1 ja 2).

KOHUS LEIAB 1. 12.03.2015 sai kohus S.T.i kaebuse nõudega kompenseerida 5000 eurot. Kaebaja taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ja tööd. Kaebaja märgib kaebuses, et 01.03.2015 toimusid Eestis valimised. Kaebaja väitel toimusid valimised ebaausalt. Kuna kaebajale ei antud võimalust hääletamiseks, siis rikuti sellega kaebaja inimõigusi ja EIÕK täiendava protokolli § 3. 2. Vastavalt HKMS § 120 lg-le 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, ning kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. 4. Kaebuse alusel kohus tõlgendab, et kaebaja tahteks on see, et talle hüvitatakse väidetavalt tekitatud kahju selle eest, et kaebajale Eesti Vabariigi kodanikuna ei antud võimalust hääletamiseks 2015. a Riigikogu valimistel põhjusel, et ta viibib kinnipidamisasutuses.

5. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lg 3 kohaselt hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. RKVS § 20 lg 1 järgi valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris. Lõige 2 sätestab, et rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus. RKVS § 22 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva.

Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva. RKVS § 22 lg 3 kohaselt valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. RKVS § 25 lg 1 p 1 järgi valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta.

RKVS § 25 lg 2 näeb ette, et valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse vallavõi linnasekretärile. Vallavõi linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. RKVS § 25 lg 4 sätestab, et muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon vallavõi linnasekretäri teatise alusel. RKVS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi, kui üksikisik, kandidaat või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile (lg 1).

Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest (lg 2). RKVS § 71 lg 1 kohaselt, kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitada Vabariigi Valimiskomisjonile.

RKVS § 74 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. PSJKS § 38 lg 1 järgi kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).

Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel.

Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu.

8. RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Lähtuda tuleb põhiseaduse (PS) § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole mittevaralise kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega (3-3-1-27-02, p 13).

9. RKVS regulatsioonist tulenevalt saab hääletada vaid valijate nimekirja kantud isik. Seega sisuliselt taotleb kaebaja kahju hüvitamist, mis on tekkinud kaebaja valijate nimekirja mittekandmise tõttu. Riigikohus selgitas 22.01.2013 määruses asja 3-4-1-26-12 (p 32), kuidas ja kelle tegevust tuleb vaidlustada, kui isikut ei ole valijate nimekirja kantud: "RKVS § 22 lõike 2 järgi koostatakse valijate nimekiri rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Seega on RKVS § 25 lõike 2 alusel võimalik avaldust valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist.

Kui kaebaja esitab RKVS § 25 lõike 2 alusel 30 päeva enne valimisi vallavõi linnasekretärile avalduse valimisnimekirjas muudatuse tegemiseks, peab viimane vastama kaebajale viivitamatult. Kaebajal on RKVS § 25 lõike 5 alusel õigus edastada avalduse rahuldamata jätmise peale kaebus halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab kaebuse kohtule 24 tunni jooksul. Kohus peab sama sätte lõike 6 järgi lahendama kaebuse kolme tööpäeva jooksul. PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada RKVS § 4 lõige 3 ja § 22 lõige 3 põhiseadusvastaseks ning seeläbi RKVS § 25 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid." Lähtuvalt Riigikohtu praktikast (RKPJK 20.03.2015 otsus asjas nr 3-4-1-6-15) tuleb hääletamisõiguse tagamiseks taotleda enda valijate nimekirja kandmist, mille otsustab vallavõi linnasekretär ja kandmata jätmise korral see halduskohtus vaidlustada.

Kaebusest ei nähtu, et kaebaja seda teinud oleks.

10. Nagu kohus eelnevalt märkis, vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustus on riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks. Kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine on kannatanule etteheidetav, langeb avaliku võimu kandja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue RVastS § 7 lg 1 alusel ära. Ka Põhiseaduse alusel kahju hüvitamise taotlemisel peavad olema täidetud kahju hüvitamise eeldused, sh kehtib esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustus.

11. Kohus selgitab, et kaebajal oli võimalik enne 2015. a Riigikogu valimisi RKVS § 25 lg 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile. Kuigi RKVS § 22 lg 3 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks kaebaja saanud vallavõi linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada RKVS § 22 lg 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega.

Kaebaja aga seda teadaolevalt ei ole teinud. Ka ei nähtu, et kaebaja jaoskonnakomisjoni või maakonnakomisjoni toiminguid Vabariigi Valimiskomisjonis või PSJKS § 37 lg 1 alusel Riigikohtus ettenähtud korras ja tähtaegadel vaidlustanud oleks. Vabariigi Valimiskomisjon on RKVS § 74 lg 1 alusel 23.03.2015 otsusega nr 97 valimistulemused välja kuulutanud ja XIII Riigikogu liikmed registreerinud. Nimetatud otsuse sai vastu võtta alles siis, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg oli möödunud või kui esitatud kaebuste kohta olid tehtud lõplikud otsused.

Seega võimalikud kaebused on käesolevaks ajaks igal juhul juba lahendatud.

12. Et kaebaja ei ole ise midagi ettenähtud korras ja tähtaegadel väidetava kahju vältimiseks teinud, eelkõige ei ole ta taotlenud enda valijate nimekirja kandmist, siis ei saa kaebajale ka seeläbi, et tal ei olnud võimalust valimistel hääletada, olla kahju tekkinud ning seega on kahju hüvitamise eeldused (sh kaebajale tekkinud kahju) täitmata. Mistõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja kaebajal ei ole hüvitamiskaebusega käesoleval ajal enam võimalik kaebuse eesmärki saavutada (HKMS § 121 lg 2 p 2) võrreldes nende kinnipeetavatega, kes ettenähtud korras ja tähtajal enda valijate nimekirja mittekandmise vaidlustasid ja seetõttu said valimistel osaleda ning seeläbi võimalikku kahju tekkimist vältisid.

Samuti ei ole kohtule teada (kaebusest ei nähtu) ühtegi põhjust, mille tõttu kaebajal ei olnud võimalik esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju vältimiseks kasutada. Seega ei ole kaebajal tekkinud ka subjektiivset õigust (kaebeõigust) hüvitamisnõude esitamiseks, mistõttu kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel läbivaatamatult selle esitajale.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis ei ole kohtul vaja kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt lahendada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik