4-15-1340/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-1340

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2015, Tallinn

Väärteoasja number

4-15-1340 (2315,15,000267)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungisekretär

Eda Loor

Tõlk

Anneli Helmann

Väärteoasi

F.U

kaebus

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklus-

menetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 04.02.2015

otsusele nr 2315,15,000267 F.U

karistamises LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,

so 100 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: F.U, ik XXX,

elukoht: XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta

F.U

kaebus

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 04.02.2015 otsusele nr 2315,15,000267 F.U karistamises LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot rahuldamata.

2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 04.02.2015 otsus nr 2315,15,000267 F.U karistamises LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot muutmata ja tühistamata.

3. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 100 eurot tuleb edasikaebe tähtaja, so 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri 10220155018513.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, so alates 02.04.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 10.04.2015. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 04.05.2015.

Kui

kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.05.2015. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

juhtivspetsialisti Aivar Hirs 04.02.2015 otsusega nr 2315,15,000267 karistati F.U LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot selles, et menetlusalune isik 12.01.2015 kell 13.54 Mahtra 30b juures Lasnamäe linnaosas Tallinnas juhtides mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 239 lg-s 1 p 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, paludes kohtuvälise menetleja otsuse annulleerimist, kuna turvavöö oli kinnitatud ja ei ole ühtegi pilti ega tõendit kus on näha, et turvavöö oli sõidu ajal kinnitamata.

Väärteoprotokoll oli vormistatud ebakorrektselt ja sisaldab vead. Kohtuistungil jäi menetlusalune isiku esitatud kaebuse motiivide juurde ja selgitas, et istus parklas autosse, alustas liikumist, pani rihma kinni. Märkas politseiautot, mõõtis kiirust. Foori taga peatati, paluti edasi sõita ja peatuda. Küsiti dokumente, paluti istuda politseiautosse. Hakati protokolli kirjutama, oli vastu, rihm oli kinni. Protokoll on valesti kirjutatud, ei ole üldse märgitud, et tal on juhiluba ja firma nimi kus töötab, on valesti. Firma nimes on grammatiline viga, tähe C asemel on K ja lõpus on K asemel CK.

Protokolli andmeid talle näidati. Andmeid küsiti temalt ja kontrolliti vist andmebaasist. Protokollis ei ole üldse näidatud, et tal on juhiload. Informatsioon peab olema märgitud õigesti, et tal on juhiload. Muidu võib aru saada, et tal ei ole juhiluba. Kohtuvälisel menetlusel ei andnud ütlusi, istus politseiautosse, oli üksi, ei olnud tõendeid. Palus, et näidataks videot, fakte, et rikkus. Neil ei olnud tahtmist temaga suhelda, sest ütles, et rihm oli kinni. Vastulauset ei esitanud, sest XXX ütles, et võid vaidlustada kohtus. Võttis kohtusse esitamiseks kaasa fotod, et näidata, kus istus autos, et number ja aken määrdunud, ilmaolud olid sellised, nähtavus polnud hea.

Fotod selleks, et kas sai üldse näha kas turvavöö oli kinni. See oli lühiajaline, et näha kes on roolis. Fotod on kohast, kust välja sõitis, tehtud mobiiltelefoniga üleeile. XXX istus kõrval, mitte juhiistmel, nähtavus piiratud. Sekund kui mööda sõitis. Kui Volvos sõita kinnitamata turvavööga, siis annab signaali. 14 kilomeetrit sõita 25 minutit kuulata seda heli ei ole normaalne. Sellepärast oli rihm peal. Politseiauto ei saanud seista tema auto kõrval. Ei ole võimalik, et kohakuti. Politseiauto ei seisnud kiirendusrajal. Kui oleks seisnud, siis oleksid kohakuti olnud.

Tema jälgimiseks oleks pidanud keha liigutama, taha vaatama. Politseil ei olnud piisavalt aega näha ja ilm ei olnud kõige parem. Tunnistaja XXX selgitas, et seisid Mahtra tee juures, jälgisid sõidukeid, mis sõidavad Mustakivi teel. Kaebuse esitaja peatus tee ääres, kummardus ette, et näha. Turvavöö ei jooksnud. Mõtlesid, et paneb peale. Sõitis Mustakivi tee suunas. Peatasid kinni järgi sõites, edasi andsid märku, et seal peatuks ja kutsusid enda autosse. Õigused, kohustused loeti ette, ise tutvuda ei tahtnud. Ütlusi anda ei tahtnud, ka alla kirjutada.

Helistas kellelegi vahepeal. Turvavöö asendit nägid küljeaknast. Politseiauto seisis ristmikul Mahtra 30b juures. Sõitis kõrvale, et sõita Mustakivi teele, tuli juhipoolse külje poolt tagantpoolt. Oli roolis, kaebuse esitaja sõiduk sõitis aeglaselt, jäi nende kõrval praktiliselt seisma. Vahemaa sõidukite vahel oli 2-3 meetrit, võib-olla isegi vähem. Sõidukite ninad kohakuti. Nende auto oli ees, kaebuse esitaja kummardus ettepoole, tahtis näha paremale, et saaks sõita Peterburi tee poole. Tema meelest tumendatud klaase ei olnud, vaatevälja miski ei seganud.

Isikuandmete kontrollimiseks esitas kaebuse esitaja isikut tõendava dokumendi, mis see oli, seda ei mäleta. Andmeid kontrolliti XXX. Tunnistaja XXX selgitas, et oli patrullis, tegi liiklusjärelevalvet. Auto oli pargitud, vasakult poolt tuli Volvo, peatus korraks ja ootas manöövri sooritamist. Juht kallutas end, turvavöö oli kinnitamata. Otsustasid kontrollida. Keeras vasakule, andsid peatumismärguande. Keeras Peterburi teele ja jäi seisma. Kaasik läks kontrollima, isik tuli nende autosse. Ei tahtnud koostööd teha. Kui kinni peeti, oli vöö peal, on kindel, et Mahtra tänaval oli turvavöö kinnitamata.

Hakkasid tegema menetlustoiminguid, tutvustas õigusi ja kohustusi. Ei tahtnud tutvuda, luges siis vene keeles ette. Allkirjastada ei soovinud. Isik rikkumisega nõus ei olnud. Koostas protokolli, sellele ka ei tahtnud alla kirjutada. Eeldab, et isikul oli isikut tõendav dokument kaasas. ID - kaart võib-olla. Kui poleks olnud, siis oleks isikut tuvastanud. Hakkas protokolli koostama, selleks oli vaja kontrollida andmebaasi, vaatavad varasemaid rikkumisi. Kindlasti märkis protokolli dokumendi andmed. Kui praegu kohtuistungil avaldati väärteoprotokoll, siis eksis, et ID-kaart, oli elamisluba.

Ei mäleta mis dokument oli. Kui ei ole isikut tõendavat dokumenti, siis koostavad tõendi. Andmed kirjutas dokumendi pealt. Isikuandmete plokki märkis ka töökoha isiku ütluste järgi. Kuulmise järgi pani. Kui isik oleks tutvunud protokolliga, oleks isik öelnud. Isik kas tahtis vigaselt jätta andmed või ei soovinud tutvuda. Kõrvalistuja kohalt oli rikkumine hästi näha, seetõttu otsustaski protokolli teha. Protokolli pannakse kirja dokument mida esitatakse. Seadus lubab, et kaasas on vaid isikut tõendav dokument. Elamisluba oli isikut tõendav dokument.

Tutvustas protokolli, isegi siis kui isik ei taha kuulata. Näitab kõik plokid ette. Ei teinud etteheidet, et töökoht valesti märgitud. Juhiluba on dokument, juhtimisõigus midagi muud. Juhtimisõigust saab kontrollida. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Kohus kontrollib kõiki dokumente menetluses, mis olid otsuse tegemise aluseks. Oli üks dokument, otsene tõend, tunnistaja ütlus, millest näha, et isik juhtis mootorsõidukit ja turvavöö oli kinnitamata. XXXütlused on usaldusväärsed.

Isik on talle võõras, põhjust anda valeütlusi ei ole. Hoiatatakse teadvalt valeütluste andmise eest. Menetlusalune isik on ütluste andmisest keeldunud, materjalidest ka ei nähtu, et oleks väitnud, et ta rihm oli kinnitatud. Kuivõrd kohus uurib asja täies ulatuses, siis väites, et rihm oli kinnitatud, peab aktiivse kaitse korral väiteid tõendama. Kohtule tõendeid esitatud ei ole. Üle kuulatud XXXandis täpselt samasuguseid ütlusi nagu kohtuvälises menetluses. Ütlused on ajas muutumatud ja kinnitavad teo toimepanemist. Ei ole ühtegi asjaolu, miks ei ole ütlused usaldusväärsed.

Otsene tõend, isik on väärteo toime pannud. Väärteomenetluse muudatustega on lubatud üle kuulata ka protokolli koostanud isik § 313 alusel. XXX on üle kuulatud, tema ütlused kinnitavad, et isik juhtis mootorsõidukit ja turvavöö ei olnud kinnitatud. Need ütlused kinnitavad tunnistaja ütlusi. Väärtegu on täielikult tõendatud. Mis puudutab väärteoprotokolli, siis on väärteoprotokoll oma olemuselt süüdistuskokkuvõte, et isik teaks, milles teda süüdistatakse. Üks kirjaviga töökoha andmetes ei muuda süüdistuse sisu, ei puuduta tõendamiseseme asjaolu.

V™S § 150 on loetletud menetlusnormide olulised rikkumised ja tühistamise alused. Sellist märget selles loetelus ei ole. Isik ei ole väitnud, et süüdistus ei ole talle arusaadav. Täiesti korrektne süüdistus ja see ongi dokumendi eesmärk. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisaga, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule kohtuistungil esitatud tõendite ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 12.01.2015 kell

13.54 Mahtra 30b juures mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Nimetatud asjaolu on kohtuistungil kinnitanud tunnistajana üle kuulatud K. Kaasik, kelle ütlustest tulenevalt sõitis menetlusaluse isiku juhitud sõiduk seisva politseiauto juurde pöörde tegemiseks ning peatus politseiautoga kohakuti ja läbi küljeakna oli näha, et ette kummarduval menetlusalusel isikul ei jooksnud turvavöö kehaga kaasa. Tunnistaja selgituste kohaselt miski tema vaatevälja ei seganud. Lisaks sellele kinnitas teine politseiametnik XXX, et ta nägi samuti, et peatunud sõidukis ette kummardunud menetlusalusel isikul ei olnud turvavöö kinnitatud ning ta on selles täielikult kindel.

Kohtuistungil väitis kaebuse esitajast menetlusalune isik, et tegelikkuses oli ta turvavööga kinnitatud. Oma väidet põhjendas kaebuse esitanud isik ilmastikuoludega, sõiduki tumendatud klaasidega ja sellega, et sellisest sõidukite asukohtadest tingitult ei saanud politseiametnikud näha seda, et ta oli turvavööga kinnitamata. Seejuures väitis kaebuse esitaja, et tema juhitud sõiduki tagaklaas oli lumega kaetud. Lisaks sellele väitis kaebuse esitaja, et Volvol hakkab kinnitamata turvavööga sõites tööle helisignaal, mis on niivõrd häiriv, et ükski normaalne inimene sellise lärmiga sõita ei saaks ja see heli sunnib turvavöö kinnitama.

Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel keeldunud ütluste andmisest, siis ei ole võimalik võrrelda tema erinevas menetlusstaadiumis antud ütlusi. Seega on tegemist esmaste ütlustega, milles on esitatud väiteid, mis sisaldavad endas viiteid süütegu välistavatele asjaoludele. Kaebuse esitaja väitis, et vaidlusalusel ajal valitsenud ilmastikuolud pidid välistama võimaluse näha tema juhitud sõiduki sisemusse. Samas jättis ta täpsustamata milliseid ilmastikuolusid ta silmas pidas. Seejuures ei esitanud kaebuse esitaja ühtegi tõendit vaidlusalusel ajal olnud ilmastikuolude kohta, veel vähem selliste ilmastikuolude kohta, mis takistaksid või oluliselt takistaksid nähtavust paari meetri kaugusel oleva sõiduki või selle sisemuse nägemisel.

St kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel ajal oleks olnud tugev paduvihm, tihe udu või mõni muu loodusnähtus, mis tugevalt piirab nähtavust ka mõne meetri kaugusele. Kuivõrd tegemist oli päevase ajaga, siis ei ole võimalik väita ka seda, et nähtavus oleks olnud piiratud valitseva pimeduse tõttu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegemist on kaebuse esitaja tõendamata väitega. Lisaks sellele leidis kaebuse esitaja, et sõidukil on tumendatud klaasid ja seetõttu ei saanud politseiametnikud näha auto sisemusse.

Selle tõestuseks esitas kaebuse esitaja fotod tema juhitud sõidukist. Kohtule esitatud sõiduki fotodest nähtuvalt on tumendatud klaasid vaid tagaustel ja tagaluugil, kuid esiklaas ja esiuste küljeklaasid on läbipaistvad ning vaatamata fotode halvale kvaliteedile on paremast küljest vaadatuna läbi esiukse küljeklaasi näha ka sõiduki sisemust, sh juhiistet, juhiust seestpoolt ja keskposti, mille küljes on turvavöö kinnitus. Seega saaks juhul, kui juht ettepoole kummardub, näha seda, et turvavöö ei tule kehaga kaasa ja juhi ning keskposti vahele jääb tühimik.

Nendest kohtule esitatud fotodest saab järeldada, et need esitatud fotod mitte ei lükka ümber tunnistajate ütlusi, vaid annavad kinnitust sellele, et küljelt on täiesti võimalik tuvastada seda kas juht on turvavööga kinnitatud või mitte. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et sellisest sõidukite asukohast tingitult ei saanud politseiametnikud näha kas ta oli turvavööga kinnitatud või mitte. Kohus leiab, et taoline väide on paljasõnaline, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole täpsemalt kirjeldanud milline see asetus oli. Kohtu arvates ei tähenda asjaolu, et kaebuse esitaja sõiduk lähenes politseisõidukile tagantpoolt nurga all seda, et sõiduki klaasid ei ole sõidukisse sisse vaatamiseks piisavalt läbipaistvad.

Kohus leiab, et selline kaebuse esitaja väide on ebakonkreetne ja sellest ei saa teha mingeid järeldusi. Lisaks sellele leidis kaebuse esitaja, et sellises asendis nagu politseiametnikud sõidukis istusid, ei saanud nad näha seda, et turvavöö on kinnitamata. Ka seda väidetavat asendit ei ole kaebuse esitaja täpsustanud. Ometigi nägid mõlemad politseiametnikud oma ütluste kohaselt ühte ja sama, so seda, et kaebuse esitaja turvavöö oli Mahtra 30b parkimisplatsilt välja sõites ja sõidukit juhtides kinnitamata. Viimasena peab kohus vajalikuks osutada kaebuse esitaja väitele, et kaebuse esitaja sõnade kohaselt annab Volvo kinnitamata turvavöö puhul signaali, mis on häiriv ning normaalne inimene ei kannataks sellise signaaliga sõita 25 minutit.

Samas ei ole sellise asjaolu esinemise kohta esitatud kohtule ühtegi tõendit, nt sõiduki kasutusjuhendit, mis tõendaks helisignaali esinemist ja selle kestust kinnitamata turvavööga sõitmise ajal. Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et kaebuse esitaja süüd eitavad ütlused ja kaitseväited kohtuistungil on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Sellest tulenevalt peab kohus usaldusväärsemaks kohtuistungil üle kuulatud politseiametnike ütlusi ning asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku süü LS § 33 lg 3 sätestatud kohustuse eiramises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kogutud tõendite kohaselt on tegemist väärteoga LS § 239 lg 1 p 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja on seega pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik pani toime väärteo, millega küll seadis ohtu kõigepealt iseenda, kuid süüteo iseloomu ja samalaadsete süütegude massilist toimepanemist arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 8).

Kohtule esitatud kaebuses on tehtud etteheiteid selle kohta, et väärteoprotokollis on vead. Samas kaebus viiteid esinevatele vigadele ei sisaldanud ning alles kaebemenetluses kohtuistungil asus kaebuse esitaja selgitama, et ta heidab kohtuvälise menetleja ametnikule ette seda, et väärteoprotokollis on tema töökoha nimetus ebaõige ning väärteoprotokollis ei ole märgitud andmeid temal juhiloa olemasolu kohta. Kohus peab esitatud etteheiteid asjakohatuteks. Kohtuistungil ilmnes väärteoprotokolli koostanud XXX ütlustest üheselt, et menetlusaluse isiku töökoha nimetus märgiti kuulmise järgi sellisena nagu seda nimetas menetlusalune isik ning kuivõrd see nimetus oli sarnane üldtuntud äriühingu nimetusega, siis sellisena see ka kirja pandi.

Menetlusalusele isikule esitati väärteoprotokoll tutvumiseks, kuid menetlusalune isik väärteoprotokolliga tutvumisest ja selle allkirjastamisest keeldus. Seega ei olnud väärteoprotokolli koostajal võimalik saada ka kinnitust protokolli kantud andmete õigsuse kohta. Seega tegutses menetlusalune isik tutvumisest keeldumisel omal riisikol, võimaldades selliselt ka ebaõigete andmete kandmise protokolli. Sellest tulenevalt ei saa väärteoprotokolli koostanud ametnikule ebaõigete andmete märkimist ette heita. Lisaks sellele leidis kaebuse esitaja, et väärteoprotokolli pidanuks märkima tema juhiloa andmed, mis tõendavad temal juhtimisõiguse olemasolu.

Kohus leiab, et ka see etteheide on asjakohatu. Kui menetlusalune isik vaevunuks väärteoprotokolliga tutvuma, siis saanuks ta aru, et tegemist on isikuandmeid puudutava protokolli osaga ning sellesse ossa on võimalik märkida nii isikut tõendavat dokumenti kui ka juhiluba ning seda vastavalt sellele, millise neist dokumentidest menetlusalune isik esitab. Antud juhul esitas menetlusalune isik isikut tõendava dokumendina elamisloa, mille andmed protokolli ka kanti. Juhul, kui menetlusalune isik oleks esitanud juhiloa, siis oleks kantud protokolli juhiloa andmed.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhiloa füüsiline olemasolu ei pea väärteoprotokollis kajastuma, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu saab andmebaaside kaudu tuvastada isikuandmete kontrollimise tulemusena. Sellest tulenevalt leiab kohus, et juhiloa andmete märkimata jätmisega väärteoprotokolli ei ole kuidagi rikutud ei väärteomenetlusõigust ega ka kaebuse esitaja õigusi ja kaebuse esitaja etteheide on ainetu. Kohus peab siinkohal vajalikuks korrata kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvaidluses märgitud selgitusi. Nimelt kannab asjakohase kohtupraktika kohaselt väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses.

Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteo koosseis täidetuks.

Samuti tuleb väärteoprotokolli põhiosas märkida teo toimepanemise aeg ja koht. Eelmärgitud Riigikohtu selgitustest saab üheselt järeldada, et ei töökoha nimetus ega juhiloa andmed ei ole väärteokoosseisu elementideks, ei puuduta toime pandud väärteo toimepanemise kohta ega aega nagu ka liiklusseaduses sätestatud keelu rikkumist. Seega ei ole tööandja nimetuses olev viga või juhiloa andmete olemasolu või puudumine puutumuses menetlusalusele isikule ette heidetava süüteoga.

Ülaltoodust

tulenevalt

leiab

kohus,

et

väärteomenetluses

ei

ole

tuvastatud

väärteomenetlusõiguse normide eiramist. LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 200 eurot. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul on tegemist ühe väärteoga, mistõttu tulebki aluseks võtta isiku süü konkreetse väärteo toimepanemisel. Seega tuleb karistuse määra valikul lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Sellest põhimõttest lähtuvalt võiks asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses on proportsionaalne süü suurusega, kuivõrd karistus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse koostamisel märkinud kergendava või raskendava asjaolu tuvastamist ning ka kaebemenetluses ei ilmnenud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks olla aluseks karistuse määramisel alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi väärteo toimepanemise hetkel ei olnud. Seega puudus ka alus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavat karistuse määra selleks, et kinnistada menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest, st määrata rangemat karistust seetõttu, et varasemad karistused ei ole oodatud mõju avaldanud.

Kohtuväline menetleja ongi ilmselgelt just menetlusaluse isiku isikuandmeid ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras lootuses, et ka keskmises määras määratud karistus oma eesmärgi täidab. Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arusaama kohaselt kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita.

Siinkohal saab menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteost teha järelduse, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ning kohtu arvates on tegemist suhteliselt massiliselt toime pandava väärteoga. Seega tuleb karistuse määramisel lähtuda ka põhimõttest, et ka sellelaadsete väärtegude toimepanemisele ei jäeta reageerimata ja juhtide tähelepanu tuleb suunata ka turvavöö kasutamise nõude täitmise kohustuslikkusele. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et menetlusalusele isikule on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras KarS § 56 lg 1 ettenähtud nõudeid järgides ning puuduvad igasugused alused määratud karistuse muutmiseks või kergendamiseks.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/