2-14-6283/83 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-14-6283 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2015, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-6283 Tsiviilasi A V hagi V S vastu kinkelepingu tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A V (IK XXX, elukoht: XXX)

Kostja: V S (IK XXX) esindaja riigi õigusabi korras advokaat Sergei Politšev

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmises sõnastuses:

„Kostja tasub 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot nelja kuu jooksul: kolm makset 100 eurot kuus ja viimane makse 83 eurot hageja arveldusarvele SEB pank XXX, selgitusega kompromissi täitmine tsiviilasjas nr 2-14-6283. Esimese makse teeb kostja hiljemalt 15. aprillil 2015. a ja edaspidi igakuiselt hiljemalt kuu 15. kuupäeval. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled loobuvad määruse peale edasikaebamisest.“

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-6283 menetlus.

3. Jaotada poolte õigusabikulud vastavalt kompromissile. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Jätta hageja 175 eurot menetlusabi kulu Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled välistasid kompromissis TsMS § 661 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamise õiguse, seetõttu ei saa määrust edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-14-6283 2(3)

A V esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V S vastu kinkelepingu tühistamise nõudes koos taotlusega menetlusabi saamiseks koos taotlusega menetlusabi saamiseks. Hageja palus vabastada teda hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub raha nõutava riigilõivu tasumiseks. Käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 6000 eurot, seega kuuluks esitatud hagiavalduselt tasumisele 350 eurot riigilõivu.

2. juuli 2014. a määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel 350 euro riigilõivu tasumisest.

24. septembri 2014. a kohtuistungile kostja ei ilmunud ja esitas kohtusse taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks ja advokaadi saamiseks riigi õigusabi taotluse esitamiseks.

11. detsembri 2014. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ja andis talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid kostja esindamiseks kohtus ja õigusdokumentide koostamiseks.

24. märtsi 2015. a kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku huvi ega menetlusosaliste huve. Kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-14-6283 3(3)

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kuulub kompromissi sõlmimise korral tagastamisele pool tasutud riigilõivust.

Esitatud hagiavalduselt kuulus tasumisele 350 eurot riigilõivu. 2. juuli 2014. a määrusega vabastas kohus hageja 350 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Riigilõivu tasumise korral oleks hagejal õigus poole tasutud riigilõivu, see on 175 euro, tagastamisele seoses kompromissi sõlmimisega. Seega riigituludesse tasumata riigilõiv on 175 eurot.

TsMS § 190 lg 7 alusel mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis.

Tulenevalt sellest, et pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hageja vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja hageja menetlusabi kulud summas 175 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalallkirjaga) Andres Hallmägi kohtunik