3-15-766/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-766 Määruse kuupäev

1. aprill 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 12. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/262 tühistamiseks ja Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-15-766.

2. Jätta läbi vaatamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 27. märtsil 2015 Nikolai Lilitškini venekeelne kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Tartu Vangla 12. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/262 tühistamist ning vangla valvuri Meelis Motšikini tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja osutab, et valvur M. Motšikin diskrimineerib teda keeleliselt, rääkides temaga eesti keeles.

N. Lilitškin taotleb ka esialgse õiguskaitse korras keelata Tartu Vanglal sooritada vangla 12. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/262 alusel toiming – kaebaja kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks.

2. Vastuses kohtu 31. märtsi 2015 teabenõudele teatas Tartu Vangla, et neil puudub informatsioon selle kohta, et Nikolai Lilitškin oleks 1. aprilli 2015 seisuga esitanud Tartu Vangla 12. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/262 peale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses M. Motšikini tegevusega.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohtule tühistamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud.

VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb ka kahjunõude esitamiseks läbida esmalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

4. Tartu Vangla 1. aprilli 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud tühistamisning hüvitamisnõuete osas VangS § 11 lg-s 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda. Ka N. Lilitškin ei ole ise kaebuses märkinud, et ta oleks vaide ja kahjunõudega enne kohtusse pöördumist vangla poole pöördunud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et N. Lilitškinil ei ole kaebuses esitatud nõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse haldusasjas 3-15-766.

5. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

6. Ühes kaebusega esitas N. Lilitškin esialgse õiguskaitse taotluse. Lähtuvalt kaebuse eesmärgist mõistab kohus N. Lilitškini esialgset õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Vangla 12. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/262 täitmine. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse vajadus seotud võimalike raskustega asjas tehtava sisulise lahendi efektiivsuse tagamisel. Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus ei saa ilma põhivaidluseta (kaebuseta) esialgse õiguskaitse korras kohaldada õiguskaitse vahendina haldusakti täitmise peatamist.

7. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg 5 järgi taotluse esitada ka pärast haldusorganile vaide esitamist. Tartu Vangla 1. aprilli 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtub, et N. Lilitškin on küll vanglale esitanud mitmeid võõrkeelseid vaideid, mis edastatakse tõlkesse 1. aprillil 2015, kuid nende sisu ei ole käesoleval ajal teada. Seega ei ole antud juhul selge, kas N. Lilitškin on Tartu Vangla 12. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/262 peale vastava vaide esitanud. Ka isik ise ole taotluses märkinud, et soovib esialgset õiguskaitsed vaidemenetluses. Seega ei käsitle kohus N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena, mis on esitatud esialgse õiguskaitse saamiseks vaidemenetlus.

8. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei ole kaebaja esialgne õiguskaitse taotlus lubatud ning kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel N. Lilitškini vastava taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik