3-12-1502/85 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-1502 Haldusasi OÜ Vesimentor kaebus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 ja 31.05.2012 otsuste tühistamiseks, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus „Roto-valu seadmed plast“, kinnitada kaebaja taotlus ja edastada see menetlemiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ning kohustada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu taotlema täiendavaid rahalisi vahendeid või leidma muid vahendeid projekti rahastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Vesimentor, volitatud esindaja Reet Rattur Vastustaja – MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, volitatud esindaja v.adv Eha Lillsaar Kaasatud haldusorgan – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Aiki Schneider Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.05.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Vesimentor apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Vesimentor apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1502 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.05.2015.

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-12-1502 2(6) menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu (edaspidi PLPK) juhatuse 23.04.2012 koosoleku protokollilise otsusega nr 1.64 otsustati meetme 4 „Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine“ raames mitte kinnitada 0 hindepunkti saanud OÜ Vesimentor projekti „Roto-valu seadmed plast“, kuna projektitaotlus ei vasta PLPK strateegiale. PLPK juhatuse esimees saatis 02.05.2012 OÜ-le Vesimentor kirja nr 92 pealkirjaga „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 juhatuse koosoleku otsus nr 1.64“, milles selgitas, et hindamiskomisjon kontrollis OÜ Vesimentor projekti vastavust põllumajandusministri 27.09.2010 määrusele nr 92 (edaspidi Määrus), PLPK strateegiale ja rakenduskavale ning andis projektile 0 hindepunkti. 2. Vastuseks OÜ Vesimentor 03.05.2012 teabenõudele teatas PLPK tegevjuht 08.05.2012 OÜ-le Vesimentor, et tema projektitaotlus loeti mittevastavaks, kuna Määruse § 23 lg 1 kohaselt võib projektitoetust taotleda kohaliku tegevusgrupi piirkonnas tegutsev ettevõtja. OÜ Vesimentor aga ei tegutsenud avalduse esitamise ajal PLPK tegevuspiirkonnas. 3. PLPL juhatus jättis 31.05.2012 otsusega rahuldamata OÜ Vesimentor vaide PLPK 23.04.2012 protokollilise otsuse nr 1.64 peale. PLPK tugines vaideotsuse tegemisel Määrusele ja selle seletuskirjale, määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 61 lg-le c (altpool tulev algatus, millega kohalikel tegevusrühmadel on otsustusõigus kohaliku arengu strateegia koostamise ja rakendamise osas), PLPK strateegiale (sh rakenduskavale) ja projektitaotluste menetlemise korrale ning haldusmenetluse seadusele. PLPK hindamiskomisjoni liikmed andsid vaide esitaja projektitaotlusele keskmiseks hindepunktiks 0, PLPK projektitaotluste menetlemise korra p 13 kohaselt olnuks minimaalselt vajalik 40. Hindamiskomisjoni liikmed tõlgendasid tegevusgrupi strateegiat nõnda, et OÜ Vesimentor taotlus sellele ei vasta. 4. OÜ Vesimentor esitas 17.07.2012 Tallinna Halduskohtule PLPA otsuste peale kaebuse ja 12.09.2012 kaebuse täienduse. Kaebuse kohaselt sõlmis OÜ Vesimentor 03.02.2012 NPG Investment OÜ-ga broneerimislepingu ruumide kasutamiseks Audru vallas Pappsaare külas Kaubasadama tee 18, mis kinnitab kaebaja tegutsemist PLPK tegevuspiirkonnas ja kaebaja projekti vastavust PLPK strateegiale. Tallinna Halduskohus võttis 14.09.2012 määrusega menetlusse OÜ Vesimentor kaebuse nõuetega: 1) tühistada PLPK 23.04.2012 otsus nr 1.64 ja 31.05.2012 otsus; 2) kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus „Roto-valu seadmed plast“, kinnitama kaebaja taotluse ja edastama selle menetlemiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA); 3) tühistada vastustaja 23.04.2012 hindamistulemused ja paremusjärjestus meetmes 4 esitatud projektitaotluste osas ning kohustada vastustajat uuesti hindama esitatud projektitaotlusi.

3-12-1502 3(6) 12.03.2013 täpsustas kaebaja oma nõudeid ja taotles: 1) tühistada vastustaja 23.04.2012 otsus nr 1.64 ja 31.05.2012 otsus; 2) kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.02.2012 projektitaotlus ning kinnitatud taotlus edastada PRIA-le; 3) kohustada vastustajat taotlema peale 03.02.2012 projektitaotluse hindamist PRIA-lt täiendavaid rahalisi vahendeid; PRIA eitava vastuse korral rahastama 03.02.2012 projektitaotlust esimesel võimalusel ning selle võimatusel leidma 03.02.2012 projektitaotluse rahastamiseks vajalikud vahendid kolme kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. 5. Tallinna Halduskohtu 16.05.2013 otsusega: 1) jäeti OÜ Vesimentor kaebus rahuldamata (mis otsuse sissejuhatava osa kohaselt oli PLPK vaidlustatud otsuste tühistamise nõue ja kohustamisnõue vaadata projektitaotlus uuesti läbi, kinnitada see ja edastada menetlemiseks PRIA-le); 2) lõpetati kaebusest osalise loobumise tõttu menetlus nõuetes tühistada PLPK 23.04.2012 otsused kõigi meetme 4 osas esitatud projektitaotluste kohta ning kohustada vastustajat uuesti hindama esitatud projektitaotlusi; 3) ei lubanud kaebust muuta ja keeldus menetlusse võtmast kaebaja 12.03.2013 taotlust kohustada vastustajat taotlema pärast 03.02.2012 projektitaotluse hindamist PRIA-lt täiendavaid rahalisi vahendeid; PRIA eitava vastuse korral rahastama 03.02.2012 projektitaotlust esimesel võimalusel ning selle võimatusel leidma 03.02.2012 projektitaotluse rahastamiseks vajalikud vahendid kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus leidis, et PLPK hindamiskriteeriumide järgi peab projekt vastama PLPK meetme eesmärkidele ja projekti rahastamiseks on vajalik vähemalt 40% hindepunktide summast. Projekt, mis ei vasta PLPK meetme eesmärkidele, on puudulik ja rahastamisele ei kuulu. Kui taotlus saab esimeses hindamiskriteeriumis hindeks 0, siis ei pea komisjoni liikmed taotlust edasi hindama. Kaebaja projekti hindasid kõik komisjoni liikmed esimese kriteeriumi järgi 0 punktiga, leides seega, et kaebaja projekt ei vastanud PLPK meetme eesmärkidele. Lähtudes Määruse § 30 lg-test 2–4 tuleb kohalikul tegevusgrupil teha projektitaotluse kinnitamisest keeldumise või selle kinnitamise otsus töörühma ettepaneku alusel, milles puuduvad hinnete sisulised põhjendused, kuna paremusjärjestus kujuneb komisjoni iga liikme poolt antud hindepunktide liitmise teel. Komisjoni liikmetel on hinnete andmisel ulatuslik hindamisruum. Kuna hindamiskomisjon leidis, et projekt ei vasta PLPK meetme eesmärkidele, puudus vastustajal alus selle heakskiitmiseks. Seetõttu ei nõustunud kohus, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja õigusi taotluse menetlemisel rikutud. Kaebaja tegutses varem Pärnu linnas Mõrra 2 b. Kaebaja selgituste kohaselt alustas ta tegevust Pappsaares Audru vallas 03.02.2012. Ruumide kasutamiseks sõlmis kaebaja 03.02.2012 ruumide broneerimislepingu ning see oli projektitaotluse esitamise ajal kehtiv. Kaebaja väidetel ei saa korra ja PLPK strateegia eesmärgiks ega sisuks olla piirkonna sulgemine uutele ettevõtetele, mis soovivad selles piirkonnas käivitada uut tootmist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 571 kohaselt toimus Leader-meetme rakendamine kohaliku arengu strateegia alusel. Määruse § 23 lg 1 alusel võib projektitoetust taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohalik omavalitsusüksus (edaspidi projektitoetuse taotleja), kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud. Lähtudes Määruse § 30 lg-st 1 esitab projektitaotluse kinnitamise taotlemiseks projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile, kelle tegevuspiirkonnas ta tegutseb, projektitaotluse selleks ettenähtud tähtajal. Kohtu hinnangul on nende sätete eesmärgiks toetada kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsevat ettevõtet. Audru vallas tegutsemise kohta esitas kaebaja Audru vallas asuvate äriruumide broneerimislepingu, mille p 3 kohaselt sõlmitakse üürileping hiljemalt 01.05.2012. Äripinna broneerimislepingu sisuks on üürileandja kohustus jätta teatud

3-12-1502 4(6) ajaperioodi vältel kaebaja kasuks äripind välja üürimata. Lepingu kohaselt maksab kaebaja tasu äripinna broneerimise eest. Nimetatud leping näitab kohtu hinnangul äripinna kasutamise etteplaneerimist, kuid ühestki lepingu sättest ega asjas esitatud tõendist ei tulene kaebaja tegutsemist Audru vallas enne taotluse esitamist, taotluse esitamise ajal ega peale taotluse esitamist. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et broneerimislepingu alusel üürilepingut sõlmitud ei ole. Ainuüksi lepingu sõlmimine ja sellest tulenev kohustus kulutuste tegemiseks (broneerimistasu maksmine) ei pruugi olla seotud kaebaja ettevõtlusega. Seoses kaebaja väidetega, et strateegia näeb ette uute ettevõtete tegevuse alustamise toetamise, tuleb märkida, et asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja puhul tegemist alustava ettevõttega, mis vajab konsulenditeenust ja starditoetust, vaid juba tegutseva ettevõttega. Samuti tuleb silmas pidada, et kaebajal ei ole seadustest tulenevalt subjektiivset õigust toetusele, mistõttu ei saa projektitaotluse kinnitamata jätmine ja toetuste saamata jäämine rikkuda kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega Audru vallas. 6. OÜ Vesimentor esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtul: 1) tühistada PLPK juhatuse otsused 23.04.2012 nr 1.64 ja 31.05.2012; 2) kohustada vastustajat kaebaja poolt 03.02.2012 esitatud projektitaotluse „Roto-valu seadmed plast“ uuesti läbi vaatamiseks vastavalt PLPK-le esitatud taotluste menetlemise korrale ja PLPK hindamiskriteeriumitele ning kinnitatud taotluse edastamiseks PRIA-le; 3) kohustada vastustajat taotlema pärast kaebaja 03.02.2012 projektitaotluse uut hindamist projektitaotluse rahastamiseks PRIA-lt täiendavaid rahalisi vahendeid ning PRIA eitava vastuse korral rahastama kaebaja 03.02.2012 projektitaotlust esimesel võimalusel PLPK taotlusvoorudes kinnitatud projektitaotluste kasutamata jäetud ja tagastamisele kuuluvate rahaliste vahendite arvel ning selle võimatuse korral 3 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist leidma kaebaja projektitaotluse rahastamiseks muid rahalisi vahendeid. Apellant leiab, et PLPK otsused ei olnud piisavalt motiveeritud ega võimaldanud adressaadil aru saada, miks tema taotlus jäeti kinnitamata. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustajal puudus kaalutlusõigus. PLPK juhatus pidi hindamiskomisjoni määrates ja liikmetele projektitaotlusi hindamiseks esitades tagama, et hindamine ja selle põhjendamine vastaks HMS-i nõuetele. Kohus ei ole pööranud otsuses tähelepanu kaebaja väidetele, et vastustaja jättis projekti edasi hindamata põhjusel, et projekt ei vastanud tema hinnangul strateegiale ning on sellega rikkunud projektitaotluste menetlemise korra p 15, sest „eesmärgid“ ja „strateegia“ ei ole kattuvad mõisted. PRIA on kohtule esitatud arvamuses leidnud, et Määruse § 23 lg-t 1 ja § 30 lg-t 1 ei tuleks tõlgendada nii, et ettevõtja varasem ja jätkuv tegutsemine tegevusgrupi piirkonnas on kohustuslik. Seaduses puuduvad ühesed kriteeriumid, mille alusel loetakse ettevõtja kohaliku tegevusgrupi piirkonnas tegutsevaks ettevõtjaks ja mille alusel on see välistatud. Samuti ei saa eeldada ettevõtjalt tegevuse alustamist selle projekti osas, milleks ta alles taotleb toetust. PLPK otsused on tehtud pädevust ületades, taotleja kvalifitseerimine on PRIA pädevuses. Halduskohus keeldus ebaõigesti kaebaja 12.03.2013 täiendatud nõuete menetlemisest. 7. PLPK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega. Apellandi projektitaotlus ei vastanud PLPK strateegiale, sest apellant ei olnud PLPK piirkonnas tegutsev ettevõtja. Sellel põhjusel sai projektitaotlus hindamisel 0 punkti, mistõttu ei hinnatud seda edasi (projektitaotluste menetlemise korra p 11). PLPK juhatuse otsuses 1.64 on see põhjus üheselt välja toodud koos viidetega õiguslikele alustele. Täiendavalt on PLPK selgitanud hindepunktide andmise aluseks olevaid asjaolusid vastuseks kaebaja 08.05.2012 teabenõudele. Et kaebuse esitajale oli projektitoetuse kinnitamata jätmise põhjus arusaadav, ilmneb apellandi 22.05.2012 vaidest. Mittetegutsemist kinnitab ka kaebaja enda selgitus apellatsioonkaebuses, mille kohaselt ei saa eeldada ettevõtjalt tegevuse alustamist projekti osas, milleks ta alles taotleb toetust. Seega võtab kaebaja omaks, et ta taotles esmalt toetust

3-12-1502 5(6) ning alles pärast seda võis tal olla kavatsus tegevust alustada, see pole aga kooskõlas Määruse § 23 lg-ga 1. 8. PRIA leiab kirjalikus arvamuses, et Määruse § 23 lg 1 ja § 30 lg 1 kohaselt ei saa isik esitada projektitaotlust kohalikule tegevusgrupile, kelle piirkonnas ta taotlemise hetkel ei tegutse. Tegevuspiirkonnas tegutsemise obligatoorsust kinnitab ka Määruse seletuskirjas antud selgitus, mille kohaselt peab projektitoetuse taotleja tegutsema selle kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas, kust ta toetust taotleb. Näiteks, kui ettevõtja tegutseb mitme kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas, siis on lubatud toetuse taotlemine mõlemalt kohalikult tegevusgrupilt eeldusel, et ei toimu topeltfinantseerimist. Kohalikul tegevusgrupil on seletuskirja kohaselt õigus taotlejate ringi piirata. Kuna Määruse § 2 kohaselt on kohaliku tegevusgrupi tegevus suunatud kohaliku elu arendamisele ja seletuskirja põhjal peavad tegevuspiirkonnas asuvad ettevõtjad omama majanduslikult ja sotsiaalselt ühiseid huvisid, võivad need asjaolud olla § 23 lg 1 ja § 30 lg 1 mõiste „tegutsemine“ tõlgendamise aluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks viinud ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. 10. Kehtiv õigus reeglina eristab toetuste taotlemisel, enampakkumiste, konkursside, hangete jms avalik-õiguslike võistlevate menetluste läbiviimisel taotleja nõuetekohasuse kontrollimist (s.o taotleja kvalifitseerimine) ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimist (s.o taotluse vastavaks tunnistamine ja hindamine). Praegusel juhul kuulusid kohaldamisele 2012. aastal kehtinud ELÜPS v.r ja selle alusel antud Määruse sätted. Ka need õigusaktid eristavad ühelt poolt taotleja ja teiselt poolt taotluse nõuetekohasuse kontrollimist. Taotluse hindamist (projektitaotluse kinnitamist Määruse § 30 tähenduses) ja taotleja kvalifitseerimist reguleerivad erinevad sätted ning otsuseid langetavad eri organid. ELÜPS v.r § 60 lg 2 ls 1 kohaselt võis määruses erandina ette näha, et taotlusi hinnatakse enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. Kohaliku tegevusgrupi töörühma pädevus on erandlikult ja selgepiiriliselt sätestatud Määruse § 30 lg-s 2, mille kohaselt on tema ülesanne hinnata projektitaotluses kavandatud tegevuse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Seejärel kohalik tegevusgrupp koostab töörühma ettepaneku alusel projektitaotluste paremusjärjestuse ning teeb rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarve piires paremusjärjestusse seatud taotluse kinnitamise otsuse (§ 30 lg 3). Korra § 30 lg 4 sätestab, et kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse, kui: 1) taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale; 2) taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohalik tegevusgrupp on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud; 3) rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku enam ühegi projektitaotluse kinnitamiseks. 11. Taotleja nõuetekohasuse kontrollimine kuulus PRIA pädevusse vastavalt Määruse §-le 33 ning ELÜPS v.r § 59 lg-le 3 ja § 62 lg 2 p-le 1. Seega on asjakohane küsimus, kas Määruse § 23 lg-s 1 ja § 30 lg-s 1 sätestatud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsemise nõue iseloomustab pigem taotlejat kui taotlust ja kas see on käsitatav kvalifitseerimisnõudena. Määruse § 23 pealkirjast nähtuvalt on selle sätte reguleerimisesemeks taotleja vastavus, millest võiks järeldada, et tegu on kvalifitseerimisnõudega. Teisalt aga Määruse § 30 lg 1 reguleerib projektitaotluse kinnitamise menetlust kohaliku tegevusgrupi poolt, mis orienteerib

3-12-1502 6(6) pigem järeldusele, et taotleja sellele tingimusele vastavuse kontrollimine on vastustaja ülesanne. Vastuolu on võimalik ületada sel viisil, kui analüüsida, millises ulatuses on PRIA pädev kontrollima taotleja vastavust. Nimelt sätestab Määruse § 33 lg 4: „PRIA ei hinda projektitoetuse taotluse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Projektitoetuse taotluse kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale vastavuse ning projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse osas lähtub PRIA kohaliku tegevusgrupi otsustest ega kaldu nendest kõrvale.“ Rakenduskava hõlmab Määruse § 13 lg 2 kohaselt ka strateegia meetmeid, mis konkretiseerivad strateegia üldisemaid sätteid ja mida reguleeritakse Määruse §-s 7. Seejuures näeb Määruse § 7 lg 2 p 6 ette, et strateegia meetmetes sätestatakse kohaliku tegevusgrupi nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale. Praegusel juhul on PLPK näinud 2012. aasta rakenduskavas ette, et meetme 4 osas saab projektitoetust taotleda PLPK tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja (kood 312 korral saab taotlejaks olla mikroettevõtja töötajate arvuga alla 10 ja bilansi mahuga kuni 2 000 000 eurot ja kood 313 korral saab taotlejaks olla mikroettevõtja või väikeettevõtja töötajate arvuga alla 30 ja bilansi mahuga kuni 10 000 000 eurot), mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp. PLPK juhatuse liikmed ja töörühma liikmed on kõik üksmeelselt tõlgendanud seda nõuet selliselt, et ettevõtja peab projektitaotluse esitamise ajaks juba tegutsema PLPK tegevuspiirkonnas. See kinnitab, et strateegia ja rakenduskava kinnitamisel oligi nõuet sellisena mõeldud. Nagu eespool selgitatud, on taotleja suhtes kvalifitseerimisnõuete täpsustamine kohaliku tegevusgrupi pädevuses, mis on muu hulgas kooskõlas LEADER-lähenemisega, mille põhitunnusteks on kohalik initsiatiiv ning strateegiate väljatöötamine ja rakendamine alt-üles. Määruse § 30 ei näe ette eraldi menetlust taotleja vastavuse kontrollimiseks kohaliku tegevusgrupi poolt, mistõttu on põhjendatud tõlgendada määrust selliselt, et kohaliku tegevusgrupi pädevusse antud otsustused tehakse taotluste hindamise ehk projektitaotluse kinnitamise raames, nii nagu PLPK on praegusel juhul ka toiminud. Varasem tegutsemine kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas peab nähtuma projektitaotlusest, milles kirjeldatakse olemasolevat olukorda ja kavandatavaid tegevusi, milleks toetust taotletakse. Tuleb märkida, et PRIA-le taotleja kvalifitseerimise otsustamiseks esitatavate dokumentide loetelu Määruse § 31 lg-s 3 ei võimaldagi varasemat tegutsemist vastavas piirkonnas ilmselt tõendada, mis täiendavalt kinnitab tõlgendust, et vastavad asjaolud peab tuvastama kohalik tegevusgrupp. 12. Projektitaotluse esitamisega samal päeval (03.02.2012) sõlmitud broneerimisleping ei tõenda, et OÜ Vesimentor tegutses enne taotluse esitamist PLPK tegevuspiirkonnas, mille kohalik tegevusgrupp oli oma pädevuse piires seadnud toetuse saamise tingimuseks. Selles osas on halduskohtu põhjendused õiged ja ammendavad ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Kuna OÜ Vesimentor ei vastanud toetuse saamise tingimustele, ei oma võimalikud menetlusja motiveerimisvead asja lahendamisel tähtsust, sest toetust poleks talle makstud ka juhul, kui keelduva otsuse langetamisel poleks tehtud apellandi etteheidetud menetlusja vormivigu (haldusmenetluse seaduse § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). 13. Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Vesimentor apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks