1-14-10992/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 ) (4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2015. a, Tallinn kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-14-10992 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaalasi

L.H süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. jaanuari 2015. a otsus Apellant süüdistatav Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav L.H

isikukood XXX; elukoht XXXXXX XXX X-XX

XXXXXXX Eesti Vabariigi kodanik XXXXXXXXX ; ; ; ei tööta;

emakeel vene keel; : vahistamine; varem kriminaalkorras tõkend karistatud Harju Maakohtu 15.08.2013 otsusega KarS §-de 200 lg 1 ja 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat ja 6 kuud KarS § 73 . alusel määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust

ning 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti tema suhtes tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga. Kaitsja Kannatanud Jaan Tedder RD ja

NS

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2015. a otsus välja mõistetud L.H-lt 528 euro suuruse riigi õigusabi kulu Jätta osutatud riigi õigusabi osas. L.H-le kulud riigi kanda. Määrata L.H kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul riigi kasuks makstava

sundraha igakuis 81 eurot 25 senti. e makse suuruseks vähemalt

2 ) (4

Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval,

kannatanul ja tsiviilkostjal el. on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendus Kannatanu ja tsiviilkostja saavad kassatsiooni esitada üksnes tsiviilhagisse puutuvas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2015.

a otsusega mõisteti L.H süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega, KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis § 121 lg 2 p 2) järgi 9-kuulise vangistusega.

Vastavalt KarS § 63 lg le 2 luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõistis - liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas maakohus

L.H-le mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 3 aastani. Vastavalt KarS § 65 lg le 2 suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.08.2013 - otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra ning mõistis liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg

-le 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2014, s.o 1 päev ning ärakandmisele kuulub 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Ühtlasi mõistis maakohus välja sundraha riigi õigusabi kulud L.H-lt 975 eurot ja 528

eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

L.H mõisteti KarS § 214 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime

pann 07.06.2014 03.09.2014 taas oma ema -lt ud röövimise ja väljapressimise, nõudis ja lt RD raha, tarvitades tema vastu füüsilist vägivalda selle rahasumma . Esimeses episoodis L.H suurust, mida ta saada tahab, ei täpsustanud, teisel korral nõudis ta esmalt 20, siis 30 ning lõpuks 40 euro üleandmist. KarS § 121 järgi mõisteti L.H süüdi selles, et ta kasutas 07.06.2014 kella 04.30 paiku Tallinnas XXXXXX XXX X- asuvas korteris suhtes. XX füüsilist vägivalda oma tädi NS

2. , kes vaidlustab maakohtu otsust

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioon L.H talt välja mõistetud menetluskulude osas ning palub jätta need täielikult või osaliselt riigi kanda. Süüdistatav palub apellatsioonis pikendada menetluskulude tasumise tähtaega selliselt, et ta ei

peaks neid tasuma Tallinna vanglas viibides, kus ta ootab eal kohtuotsuse jõustumist, sest s

puudub tal võimalus töötada Süüdistatav möö ahendi jõustumisel viiakse ta küll üle . nab, et l Harku vanglasse, kuid kuna tal on algharidus, siis ei garanteeri keegi, et tal on võimalik seal töötada. selgitab, et tal isiklik vara puudub, samuti puudub töökoht ja sissetulek L.H . Vabaduses ei ole tal ka sugulasi, kes aidata tal menetluskulusid tasuda. võiksid

3. Määratud tähtaja jooksul esitas ringkonnakohtule oma seisukoha Põhja

Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold, kes palub jätta Harju Maakohtu 22.01.2015 otsus muutmaja ja apellatsioon rahuldamata.

3 ) (4

Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus L.H süüdimõistmises KarS § 214 lg 2 p 1 ja § 121 järgi ning temalt menetluskulude ja sundraha väljamõistmises seaduslik ning põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. ta

L.H otles menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et täies ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist KrMS § 180

lg 3 ette ei näe. Küll peab kohus põhjendatuks menetluskulude osalist riigi kanda jätmist.

4.1

Maakohtu otsusega on L.H-lt mõistetud menetluskulusid välja kokku 1503 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Seega on L.H kohustatud kuus maksma 125,25 eurot. Maakohus märkis, et võimaldab menetluskulude osade kaupa tasumist,

lähtudes süüdistatava varalisest seisundist ja resotsialiseerumisväljavaadetest. Seega on maakohus sisuliselt möönnud, et L.H-lei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid ta vara, mille arvelt menetluskulusid suda. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub L.H

tasuda. L.H isikuandmetesse on märgitud, et ta ei tööta, andmeid mingite muude sissetulekute kohta toimikus ei ole; toimikus oleva tõendi (kd I; toim.l. 101) kohaselt puuduvad ka Maksuja Tolliametil andmed L.H tulude kohta. Samuti puuduvad andmeid selle

kohta, et süüdistataval oleks mingisugust vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt elab ta oma ema korteris. Eelnimetatu ja toimepandud kuritegude iseloom (ta nõudis vägivalda kasutades oma emalt suhteliselt väikseid rahasummasid) kogumis näitavad, et L.H puudub vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Isikul, lähtudes tema varalisest seisundist, menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamine tähendab seda, et kohtu hinnangul on alust arvata, et isik võib saada kohtu poolt menetluskulude tasumiseks antud ajal tulu, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Siinkohal tuleb arvestada seda,

et kohus karis vangistusega, mis ületab menetluskulude tasumiseks antud tas L.H

tähtaega. Eeldus, et isikul võib karistuse kandmise ajal sissetulek tekkida, on iseenesest

põhjendatud: VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. Kohtul p ei oleks tervislikel põhjustel üldse võimeline tööd tegema. uuduvad andmed, et L.H Ainuüksi asjaolu, et süüdistataval on algharidus, ei välista võimalust, et ta leiaks vanglas endale

sobiva töö. Samuti ei saa jätta märkimata asjaolu, et VangS § 34 lg 1 kohaselt on vanglas võimalik haridust omandada ning § 341 lg 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd vanglas tehtava töö või õppimise eest saadav tasu ei ole väga suur, siis on ebatõenä suudaks tasuda igakuiselt oline, et L.H menetluskulusid 125,25 euro ulatuses. Seega peab ringkonnakohus L.H-lt põhjendatuks välja mõista sundraha 975 eurot ning ülejäänud menetluskulud (kaitsjale makstud tasu 528 eurot) jätta riigi kanda. Eespool kirjeldatud

asjaoludest tulenevalt peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule vajalikuks anda süüdimõistetule KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda välja mõistetud menetluskulud 12 kuu

jooksul osade kaupa. Sellisel juhul on igakuis makse suurus 81,25 eurot, mis moodustab e ümardatult viiendiku töölepingu seaduse alusel saadava kuu töötasu alammäärast, milleks on 390 eurot.

4.2 taotlusele, et tal võimaldataks asuda menetluskulusid tasuma Vastuseks L.H

kohtuotsuse jõustumisest, selgitab kohtukolleegium, et menetluskulude tasumise kohustus tekibki vastavalt KrMS -dele 409 ja 410

§ kohtuotsuse jõustumisel.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p le 4, § 338 p le 4 ja § 340 lg - - -le 1 ja lg 2 p-le 6 22. jaanuari 2015. a otsuse osas, millega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

4 ) (4

mõisteti välja riigi õigusabi kulu, L.H-lt ning teeb nimetatud osas uue otsuse, millega jätab riigi õigusabi kulu riigi kanda Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuses ei ole . märgitud igakuise makse suurust ning kuigi maakohtu otsuses viidatakse maksegraafikule, ei ole

toimikus ega dokumendina koostatud maksegraafikut. Kohtu kohtu infosüsteemis eraldi infosüsteemis on küll dokument makseinfoga, kuid selles ei ole märgitud maksegraafikut ega igakuise makse suurust. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus täiendavalt, et igakuise makse suurus on vähemalt 81 eurot 25 senti. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Urmas Reinola