3-15-271/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-271 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus S. G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – S. G (sündinud …) Asja läbivaatamine Kohtuistung 01.04.2015 videokonverentsi teel, Tallinna Halduskohus RESOLUTSIOON Anda luba S. G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2015 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule arvestatuna määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) esitas 31.03.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse S. G'i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VRKS § 362 lõikele 5. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud.

1.1. Lõuna prefektuuri Piusa kordoni Luhamaa teenistuse toimkond pidas 22.10.2014 kell 10.33 Võrumaal, Misso vallas, Määsi külas kinni neli isikut, kellel puudusid dokumendid, enda sõnutsi olid nad Süüria Araabia Vabariigi kodanikud. Edasise kontrollimise käigus nimetas üks isikutest end S, sündinud 10.10.1990. Hiljem muutis isik oma andmeid. Isiku sõnul on ta S. G, sündinud 04.10.1992, abielus, üks laps, emakeel on araabia keel, keskharidus, töötu. Elukoht K, Egiptus.

1.2. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti S. G 22.10.2014 kell 10.33 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi -VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel kuni 48 tunniks kinni.

2

1.3. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 22.10.2014 ajavahemikus kell 04:00 kuni 10:00 ületas Egiptuse kodanik S. G grupis koos Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikega B. H, A. E ja H. I ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, millise tegevusega panid isikud toime grupiviisilise ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ületuse ning milles ilmnevad karistusseadustiku § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime pandud grupi poolt).

1.4. 22.10.2014 avaldas S. G PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi-VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4, § 15 lg 1 p 2, 3 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni.

1.5. S. G esitas 23.10.2014 varjupaigaja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti numbriga 7001410160. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA veel otsust teinud. S. G selgitas, et lahkus Egiptusest 27.09.2014, kuna tal polnud sissetulekut ega tööd, aga peret oli vaja toita. Moskva valiti, kuna sinna on viisat kerge saada ja turismiviisa on odav. Venemaa viisa, mis aegus 19.10.2014, taotleti koos nelja kaaslasega saatkonnast. A on tema vend. B ja H on sõbrad. Koos lennati Moskvasse ja kohapeal otsiti eluase. S. G sõnul elas ta Moskvas korteris kogu aeg koos oma venna ja sõpradega. Kuna Venemaal tööd ei olnud, otsustati lahkuda. Eesti kohta luges internetist. Leidis, et Eesti on hea ja ilus ning otsustati siia tulla. Lahkumise päeva valisid juhuslikult. Oli Venemaast tüdinenud. Mindi taksoga, mille eest maksid 1500 dollarit, teised maksid ka umbes sama summa. Inglise keeles ütles, et soovib piiri äärde ja juht viis. Peatudes näitas edasimineku suuna, kuhu minna, et jõuda Euroopasse. Kõndisid metsas kuni jõudsid teeni ja seda mööda edasi. Kui politsei vastu tuli, teadsid, et on Eestis. Isiku sõnul kaotas ta passi piiri ületades metsas. Euroopasse tulles ei olnud kindlat sihtkohta. Rahul, et jõudis Eestisse. Sõpru-sugulasi elab paljudes Euroopa riikides: Itaalias, Rootsis, Poolas, Šveitsis, Hollandis. Naise neli venda elavad juba pikka aega Itaalias. Tahab sõpradele ja sugulastele külla minna, kui saab varjupaiga.

1.6. Tartu Halduskohus andis oma 24.10.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52579 PPA-le loa S. G paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus pikendas oma 23.12.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52579 luba S. G´i PPA kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kuni 23.02.2015.

1.7. S. G teatas 13.01.2015 kirjalikult oma soovist lõpetada varjupaigamenetlus. Oma soovi põhjendas isik isiklike põhjustega, misjärel peeti S. G 14.01.2015 kell 14.15 uuesti VSS § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 19 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 alusel kinni.

1.8. Tallinna Halduskohus andis oma 16.01.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-96 PPA-le loa väljasaadetava S. G kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.03.2015.

1.9. PPA edastas 19.01.2015 Välisministeeriumi kaudu Egiptuse saatkonnale dokumenteerimise palve S. G suhtes.

1.10. S. G esitas 02.02.2015 uuesti varjupaigataotluse. Oma soovi varjupaika uuesti taotleda põhjendas isik sellega, et ta olevat võtnud ühendust oma sugulastega Egiptuses ning nad hoiatasid teda, et politsei tapab ta ära, kui ta Egiptusesse tagasi pöördub. S. G peeti 02.02.2015 kl 15.30 uuesti kinni VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

3

1.11. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et varjupaigataotlus oli esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik oli teadlik sellest, et PPA on pöördunud Egiptuse saatkonna poole palvega väljastada talle reisidokument. Varjupaika taotlema ajendas teda soov vältida väljasaatmist Egiptusesse, kuna seal olevat tema elu ohus. Tegemist on korduva varjupaigataotluse esitamisega, mis võib samuti viidata varjupaigasüsteemi võimalikule kuritarvitamisele. PPA on seisukohal, et kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni peab isik viibima kinnipidamiskeskuses. 03.02.2015 väljastas Helsingis asuv Egiptuse saatkond S. G´ile tagasipöördumistunnistuse, mis oli 10.02.2015 Eestisse edastatud, kuid isikut ei saadetud välja, kuna selleks ajaks oli tema väljasaatmismenetlus peatatud.

1.12. Tallinna Halduskohus andis 04.02.2015 oma määrusega haldusasjas nr 3-15-271 PPA-le loa S. G´i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.04.2015. Isik kaebas määruse edasi ringkonnakohtusse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2015 määrusega rahuldamata.

1.13. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esinevad S. G puhul välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg 2 punktis 5 nimetatud kinnipidamise alus, leebemaid järelevalvemeetmeid aga ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (isik võib ära põgeneda) ning seetõttu taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba pikendada S. G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt VRKS § 362 lõikele 5.

2. Kohtuistungil vaidles S. G kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise taotlusele vastu, selgitas, et ei kavatse põgeneda, et kodumaale naasmine oleks ohtlik ja soovis, et et teda paigutataks varjupaigataotlejate jaoks ettenähtud avatud keskusesse (kohtuistungi protokoll, tl 16).

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus S. G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VRKS § 361 lg 2 p 5 ning § 362 lg 5 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 4. VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lõikes 2 on loetletud varjupaigataotleja kinnipidamise alused, osundatud lõike punkti 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 362 lõike 1 kohaselt võib Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet varjupaigataotlejat sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt pikendab halduskohus lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni kahe kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted. 5. Kohus leiab, et PPA taotluses toodud asjaoludel on S. G kinnipidamine varjupaigamenetluse lõppemiseni vajalik. Taotlusest nähtuvalt toimub käesoleval ajal S. G varjupaigataotluse sisuline menetlemine, kuid isiku käitumisest on ilmnenud, et tegemist võib olla varjupaigasüsteemi võimaluste kuritarvitamisega. PPA põhjendab seda muu hulgas sellega, et isik võttis oma varasema,

4

23.10.2014 esitatud varjupaigataotluse tagasi, kuid esitas selle Egiptuse saatkonnale dokumenteerimise palve esitamisest teadasaamise järgselt 02.02.2015 uuesti. Tagasipöördumistunnistuse väljastas Helsingis asuv Egiptuse saatkond 03.02.2015 ning Eestisse edastati see 10.02.2015, kuid selleks ajaks oli esitatud uuesti vastav varjupaigataotlus, mida on vaja menetleda. Lähtuvalt eeltoodust on PPA seisukohal, et hilisem varjupaigataotlus esitati väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub selle seisukohaga. Isik väitis küll kohtuistungil, et kodumaale tagasipöördumine oleks ohtlik, kuid seda aspekti hinnatakse varjupaigataotluse menetlemise raames, mis tähendab seda, et käesoleva taotluse puhul see otseselt asjassepuutuv ei ole. 6. Varjupaigataotleja kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul S. G kinnipidamine proportsionaalne ja vajalik, kuna tema kinnipidamiskeskusest vabastamine raskendaks põgenemisohu tõttu oluliselt varjupaigamenetluse lõpule viimist. Seega ei ole võimalik kohaldada isiku suhtes VRKS §-s 29 sätestatud muid järelevalvemeetmeid. Lähtuvalt eeltoodust aktsepteerib kohus S. G´i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra, seega esialgu mitte kauemaks kui 01.06.2015.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik