2-14-40463/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-40463 Tsiviilasi PlusPlus Legal OÜ hagi Kristo Kurisoo vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (avaldja) PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12752805, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151 Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Inkasso OÜ, registrikood 12058513, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151, e-post * Kostja (võlgnik) Kristo Kurisoo, isikukood *, elukoht *, epost * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada PlusPlus Legal OÜ ja Kristo Kurisoo vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping.

2. Pooled leppisid kokku alljärgnevas:

2.1 Kostja tasub põhisumma 412,51 eurot, viiviste nõude 275 eurot, avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot, kokku 752,51 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik PlusPlus Legal OÜ arveldusarvele *, viitenumbriga *järgmise maksegraafiku järgi

- 16.04.2015. a – 100 eurot;

- 16.05.2015. a – 100 eurot;

- 16.06.2015. a – 100 eurot;

- 16.07.2015. a – 100 eurot;

- 16.08.2015. a – 100 eurot;

- 16.09.2015. a – 100 eurot;

- 16.10.2015. a – 100 eurot;

- 16.11.2015. a – 52,51 eurot.

2.2 Poolte kokkuleppes kirjeldamata muud menetluskulud jäävad poolte kanda.

2.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. Tähtajaks tasumata ja sissenõutavaks muutunud põhisummalt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15% päevas kuni põhisumma täieliku tasumiseni.

3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

4. Edastada määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindalksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jätta tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja õigusabi tasu summas

20 eurot kostja Kristo Kurisoo kanda. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud, menetluse käik

PlusPlus Legal OÜ esitas 23.12.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kristo Kurisoo võla saamiseks. Kohus tegi 20.01.2015. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.01.2015. a. Võlgnik Kriso Kurisoo esitas 02.02.2015. a nõudele vastuväite. 06.03.2015. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 10.03.2015. a kohtumäärusega tegi kohus hagejale PlusPlus Legal OÜ ettepaneku hagi esitamiseks. 24.03.2015. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu ning 01.04.2015. a esitas hageja kompromisslepingu täpsustuse, mille kohaselt palutakse märkida kostja kohutuse täitmise tähtpäevaks 10. kuupäeva asemel 16. kuupäev ja selgitati, et kokku on summa, mille kostja hagejale tasub 752,51 eurot.

Kompromissleping

24.03.2015. a on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale poolte poolt esitatud alljärgnev kompromissleping: PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12273105, asukoht Jõe 3, 10151, Tallinn, (edaspidi nimetatud Hageja), mida esindab lepinguline esindaja Tarvo Ilves ja Kristo Kurisoo isikukoodiga * (edaspidi nimetatud Kostja), elukohaga: *, juhindudes Tsiviilkohtmenetluse seadustiku paragrahvidest 430 lg 1 ja 2 ning paragrahvist 432, sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:

1. Pooled leidsid:

1.1. PlusPlus Legal OÜ esitas kostja Kristo Kurisoo vastu nõude, millest põhisumma nõue on 412,51 € ja viiviste nõue 412,51 € ning menetluskulud: tasutud riigilõiv 45,00 ja õigusabi tasu 20,00 eurot.

1.2. Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.

2. Pooled leppisid kokku:

2.1. Kostja tasub põhisumma 412,51 eurot, viiviste nõude 275,00 eurot, avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulud 20,00 eurot, kõik kokku 890,02 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik PlusPlus Legal OÜ, arveldusarvele *, viitenumbriga * järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Makse kokku Põhisumma Intress Põhisumma jääk 10.04.2015 100,00 100,00 0,00 752,51 10.05.2015 100,00 100,00 0,00 652,51 10.06.2015 100,00 100,00 0,00 552,51 10.07.2015 100,00 100,00 0,00 452,51 10.08.2015 100,00 100,00 0,00 352,51 10.09.2015 100,00 100,00 0,00 252,51 10.10.2015 100,00 100,00 0,00 152,51 10.11.2015 52,51 52,51 0,00 52,51

2.2. Poolte kokkuleppes kirjeldamata muud menetluskulud jäävad Poolte kanda.

2.3. Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. Tähtajaks tasumata ja sissenõutavaks muutunud põhisummalt on Hagejal õigus nõuda viivist 0,15% päevast kuni põhisumma täieliku tasumiseni.

3 . Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

4. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-14-40463 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

5 . Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks.

01.04.2015. a esitas hageja kohtule kompromisslepingu täpsustuse, mille kohaselt on ekslikult jäänud kompromisslepingu punktis 2.1 muutmata „summa kokku“, millisena on märgitud 890,02 eurot. Tegemist on tehnilise veaga ning hageja palub lugeda „summa kokku“ suurusena õigeks 752,51 eurot. Samuti on kostja Kristo Kurisoo avaldanud hagejale peale kompromisslepingu sõlmimist, et sooviks igakuiselt tasuda võlgnevust kompromisslepingus märgitud 10ndast kuupäevast erinevalt ja teha seda igakuiselt 16ndal kuupäeval. Hageja ei vaidle sellisele soovile vastu ning palub kohtul määrata kohtumääruses tasumise kuupäevaks kompromisslepingus märgitud 10nda kuupäeva asemel 16. kuupäev.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 06.03.2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal maksettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromisslepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetluse alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu 24.03.2015. a ja hageja on esitanud kompromisslepingu täpsustuse 01.04.2015. a. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Hageja poolt 01.04.2015. a esitatud kompromisslepingu täpsustus ei kahjusta kostja huve. 24.03.2015. a kohtule esitatud kompromisslepingus oli vaid tehniline viga, mis ei muuda kompromisslepingu sisu. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles ning 01.04.2015. a esitatud kompromisslepingu täpsustuses toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja (võlgnik) võtnud kohustuse hagejale (avaldajale) tasuda riigilõiv summas 45 eurot ja õigusabi kulu summas 20 eurot. Kompromisslepingu kohaselt jäävad poolte kokkuleppes kirjeldamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik