1-11-11435/41 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-11435

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2015. a Tallinn Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-11435

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Oleg Zolotarjov

Prokurör Lauri Talumäe

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks F.D suhtes

Süüdimõistetu F.D (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 25.03.2015. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. KarS § 871

lg 1 alusel kohaldada F.D suhtes pärast karistuse ärakandmist

käitumiskontroll tähtajaga 1 (üks) aasta ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla

Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada F.D järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada F.D suhtes käitumiskontrolli ajaks vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. F.D-le määratud käitumiskontrolli tähtaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja F.D-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 26.02.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Harju Maakohtu 27.10.2011.a kohtuotsusega tunnistati F.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 alusel 4 aasta 3 kuu ja 27-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 28.12.2010. a ja lõpp on 24.04.2015. a.

F.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses

kinnipeetav vastavalt individuaalsele täitmiskavale õppis „Kivi ja-betoonkonstruktsioonide ehituse“ erialal, mille katkestas, kuna ei näinud erialase hariduse omandamisel mõtet. Vangistuse

ajal oli rakendatud majandustöödel, õppis riigikeele kursustel ning läbis sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“. Kaksteist kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglast vabanemisel asub elama vanaema juurde XXX.

F.D

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vabanemisjärgselt puudub F.D-le kindel elukoht, enne vangistust elas ta üürikorteris.

Kinnipeetaval on peale vangistust õigus pöörduda Jõhvi linnavalitsuse poole sotsiaalpinna taotlemiseks. F.D puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht ning tema töökogemused on vähesed.

Prokurör taotleb kohtuistungil kohaldada F.D suhtes käitumiskontroll tähtajaga 1- aastaks, kuna ta on korduvalt rikkunud vanglarežiimi ning käitumiskontroll oleks talle kasulik.

3 F.D

ei ole nõus talle vangistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Juhul, kui see talle ikkagi määratakse, on ta nõus selle läbima.

KarS § 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud

vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning kas on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki F.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on 14-korral kriminaalkorras karistatud! Tema karistused on muutunud

raskemateks, praegu kannab karistust liitkaristusena röövimise, varguse katse ja varguse eest. Tema kuritegelik käitumine algas juba 15-aastaselt. Enamuse oma elust on ta viibinud vanglas, mistõttu on ta omandanud vangla subkultuurile omased väärtushinnangud ja hoiakud.

Vangistuses kinnipeetav õppis vastavalt individuaalsele täitmiskavale „Kivi jabetoonkonstruktsioonide ehituse“ erialal, mille katkestas, kuna ei näinud erialase hariduse omandamisel mõtet. Vangistuse ajal oli rakendatud majandustöödel, õppis riigikeele kursustel ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles osales aktiivselt ning oli motiveeritud.

F.D on narkosõltlane, kes alustas narkootikumide tarvitamist juba 1999.a, tarvitas

amfetamiini süstimise teel. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS-i järgi ning

samuti on ta korduvalt tarvitanud narkootikume ka vanglas. Seoses tema pikaajalise narkootikumide tarvitamise on risk uue kuriteo toimepanemiseks kõrge. F.D on nooruses

tarvitanud ka alkoholi, kuid isiku sõnul tarvitas ta alkoholi harva ning ametlikud andmed

alkoholi kuritarvitamise kohta puuduvad. Isiku korduv karistus viitab tema väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest õppinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle on omane oma tegude õigustamine

ning seaduskuulekas toimetulek ja probleemide sihipärane lahendamine on raskendatud. Lapsepõlves kasvatas teda peamiselt vanaema, suhted on head ka emaga. Teda alustas alkoholi tarvitamist juba 15-aastaselt. Kinnipeetav tunnistab oma narkosõltuvust ning tunnistab, et see on tema suurimaks probleemiks.

Kohtu hinnangul on käitumiskontrolli kohaldamine F.D-le vabanemisjärgselt väga

vajalik, kuna on suur risk, et isik iseseisvalt, ilma tugeva toeta kriminaalhooldaja poolt võib

hakata toime panema uusi kuritegusid. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil ta

rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Seega on F.D-le vabaduses resotsialiseerumiseks

kriminaalhooldus väga oluline. Kohtu hinnangul vajab F.D vabanemisjärgselt kriminaalhooldusametniku abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude mitte

toimepanemiseks. Vangla riskihindamise tulemusel on tema uue kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 75 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 40 %.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimaldab teostada F.D suhtes järelevalvet peale karistuse ärakandmist, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kohus arvestab ka

4

sellega, et F.D-le käitumiskontrolli kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata F.D püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/