1-09-3113/51 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprillil 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-3113 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu O.N-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu O.N elukoht vabanemisel: XXXX; isikukood: XXX; töökoht vabanemisel: puudub Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:

1. Vabastada O.N temale Tartu Maakohtu 10.09.2009. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-09-3113 mõistetud 6 aasta 4 kuu 24 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata O.N-ile katseaeg ärakandmata

karistusaja ulatuses, s.o kuni 04.02.2016. a. 3. Katseajal on O.N kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 2

1, 4, 7, 8 alusel määrata O.N-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest

alates; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohus tunnistas 10.09.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3113 O.N-i süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 23.09.2008. a otsusega mõistetud kandmata karistuse osa 6 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust, karistuse kandmise algusajaga 11.09.2009. a. Kohtuotsus jõustus 18.09.2009. a.

Tartu Maakohtu 13.01.2014. a kohtumäärusega jäeti O.N vabastamata temale Tartu Maakohtu 10.09.2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kohtulahend jõustus 14.03.2014. a Riigikohtu lahendiga.

14.01.2015. a määrusega jättis Tartu Maakohus muutmata O.N-ile Tartu Maakohtu 10.09.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3113 mõistetud karistuse tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest.

Tartu Maakohtu 23.09.2008. a otsusega, mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2009. a otsusega, tunnistati O.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi ja karistati 7 aasta vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viljandi Maakohtu 20.04.2005. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 11 kuu 27 päeva võrra, saades liitkaristuseks 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust alates 12.11.2007. a.

Viljandi Maakohtu 20.04.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-115-05 tunnistati O.N süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Ärakandmisele

3 kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud 27 päeva vangistust, mida ei pööratud KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele 3 aasta pikkuse katseajaga.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.09.2009. a ja lõppeb 04.02.2016. a. O.N-i ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 14.03.2015. a, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Tartu Vangla ei toeta O.N-i vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on O.N-il vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanaema juures. Kinnipeetav on ise avaldanud, et vabanemisel on olemas ka töökoht, kuid kriminaalhooldusametnikul kinnitust sellele saada ei õnnestunud.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokuröri abi Margit Pärn esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta O.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör leiab, et varasemad karistused pole oma eesmärki täitnud – karistatud on 8-l korral. Distsiplinaarkaristused näitavad, et isik ei suuda alluda kehtestatud korrale ning seega puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida tema käitumist ja eluviisi, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks tulemuslik.

Süüdimõistetu O.N kinnitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt vabaneda, ta on motiveeritud õiguskuulekalt käituma, on osalenud erinevates programmides. Ta kinnitab, et teab riske, mis võivad ta vanglasse tagasi tuua ja on palju rahulikum, suudab end kontrollida ja ei lahenda enam probleeme vägivallaga.

Kohtu seisukoht

O.N kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

O.N on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

O.N-i on kriminaalkorras varasemalt karistatud kokku kaheksal korral, sh mitmel korral alaealisena toimepandud kuritegude eest. Praegu kannab ta liitkaristust vägivalla kasutamise eest vanglaametniku suhtes, röövimise ning avaliku korra rikkumise eest vägivallaga ja grupis koos kahe isikuga. Reaalset vangistust kannab ta teist korda.

4 Kohus leiab, et O.N-i on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. O.N on vangistust kandnud alates 12.11.2007. a, s.o üle seitsme aasta. Kandmata karistuse osa on alla ühe aasta, tähtaegselt vabaneb O.N 04.02.2016. a. See on olnud piisav aeg, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Vangla iseloomustusest nähtub, et O.N-i poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on 48%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58% ning uue uue seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosuseks viie aasta jooksul enam kui 63%. Kohtu hinnangul ei suuda edasine vangistuse kandmine neid riske oluliselt vähendada. Selleks, et peale pikaajalist vangistuses viibimist kohaneda eluga vabaduses, on eeltoodut arvesse võttes oluline, et O.N-i üle säiliks kontroll ja järelevalve, mida saab pakkuda kriminaalhooldus. Sellist võimalust ei tekiks tähtaegsel vabanemisel.

Karistuse kandmine ei ole O.N-il läinud probleemideta, ta pani toime uue kuriteo - lükkas XXXX. See toimus 01.09.2008, s.o karistuse kandmise algusajal. Praegu on O.N-il kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – 29.08.2014. a karistati teda noomitusega keelatud ja talle mittekuuluvate esemete hoidmise eest ning 15.09.2014. a 5 päeva kartserisse paigutamisega katseajaga 3 kuud, kuna ta kasutas solvavaid väljendeid vanglateenistuse ametniku suhtes. Vangla materjalidest ei nähtu, et 5 päeva kartserit oleks täitmisele pöörataud. Eeltoodu kinnitab, et O.N on oma käitumist karistuse kandmise ajal siiski parandanud.

Positiivne on, et vangistuse kestel on O.N läbinud mitmeid sotsiaalprogramme – Viha juhtumine, Õige hetk, Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. 2013. a – 2014. a osales ta anonüümsete alkohoolikute tugirühmas. O.N omandas vanglas põhihariduse ja 2012. a keevitaja kutse. Hetkel õpib ta 11. klassis ning vangla iseloomustuse kohaselt on ta motiveeritud haridust omandama ja osaleb õppetöös kohusetundlikult. See kinnitab, et O.N soovib oma elu muuta.

O.N-il on vabanemisel olemas kindel elukoht tema X kuuluvas eramus, kus elab tema vanaema. Kuna süüdimõistetu on varasemalt kuritegusid toime pannud ka varalise kasu eesmärgil, on väga oluline osa tema vabanemisjärgsel majanduslikul seisundil. Vangla iseloomustusest nähtub, et 20.02.2015. a seisuga on O.N-il täitmata rahalisi nõudeid 11 804,56 eurot ning vabanemisfondis on 125,76 eurot. Samas puudub tal kindel töökoht. O.N-i sõnul loodab ta ehitustööd saada tuttava abil Tartu lähedal olevas firmas. Vangla andmetel on ta X, mis annab võimaluse taotleda pensioni.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb O.N-ile määrata kriminaaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad kohustused, s.o mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis.

Vastavalt KarS § 76 lg-le 5 tuleb katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistuse aeg.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm Kohtunik