3-15-401/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-401 Määruse kuupäev 31. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Karel Simuste kaebus Tallinna Vangla nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Karel Simuste Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata Karel Simuste taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-15-401. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. K. Simuste esitas 14.07.2014 Tallinna Vanglale kahjunõude seoses ebapiisava kambripinnaga. Tallinna Vangla jättis 30.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/19684-3 K. Simuste hüvitamisnõude rahuldamata. K. Simuste on nimetatud otsuse kätte saanud.

2. K. Simuste esitas 16.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud inimväärikust alandavate kambritingimustega perioodidel 11.02.2012-18.04.2014. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 03.03.2015 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures selgitas kohus, et kaebajal on võimalus esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks vastav taotlus koos tähtaja ületamise põhjusega, kuna kaebusest nähtus, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

4. K. Simuste esitas 05.03.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et kaebaja on esitanud kohtule samasisulise kaebuse algselt 12.10.2014 (registreeritud haldusasjana nr 3-14-52402), kuid kuna kaebajal olid majanduslikud raskused, puudus tal võimalus kohtu poolt nõutud riigilõivu tasumiseks ning nimetatud haldusasjas tagastas Tartu Halduskohus 09.02.2015 kaebuse. Pärast kaebuse tagastamise kohtumääruse jõustumist haldusasjas 3-14-52402 pöördus kaebaja kohe uuesti kohtusse käesolevas haldusasjas. Lisaks palub kaebaja kohtul arvestada Tallinna Vangla rikkumiste tõsidusega.

2 5. Tartu Halduskohus vabastas 06.03.2015 määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule seisukoht kaebuse esitamise tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohta.

6. Tallinna Vangla esitas 26.03.2014 seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja esitas halduskohtule kaebuse tähtaegselt haldusasjas nr 3-14-52402 raames ning kaebus tagastati, kuid käesolevas asjas on kaebus esitatud tähtaega ületades. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist lugeda mõjuvaks põhjuseks.

Kohtu seisukoht

7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2 võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse sama nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti on riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt kannatanul õigus esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul arvates ajast, mil haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga.

Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tallinna Vangla 30.09.2014 otsus nr 5-18/14/19684-3, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kohtutoimikust ei nähtu millal kaebaja otsuse kätte sai, kuid kuna K. Simuste esitas 13.10.2014 kaebuse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-14-52402 ning kaebuse materjalidele oli lisatud Tallinna Vangla 30.09.2014 otsus nr 5-18/14/19684-3, saab järeldada, et K. Simuste on Tallinna Vangla otsuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta kätte saanud hiljemalt 12.10.2014 (kaebuse koostamise aeg haldusasjas nr 3-14-52402). Seega tuli riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul Tallinna Vangla 30.09.2014 vastusest teadasaamist. K. Simuste on esitanud käesolevas asjas kaebuse Tartu Halduskohtule 12.02.2015 (kohtus registreeritud 16.02.2015). Seega on kaebus esitatud nelja kuuse hilinemisega.

8. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

9. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et kaebajal olid majanduslikud raskused ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik õigeaegselt esitatud samasisulises asjas nr 3- 14-52402 kohtumäärusega määratud riigilõivu tasuda ning seetõttu kaebus tagastati. Pärast kaebuse tagastamist haldusasjas nr 3-14-52402 pöördus kaebaja koheselt uuesti samas nõudes kohtusse, kuna HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine varasemas samasisulises asjas (haldusasi nr 3-14- 42502) maksejõuetuse tõttu ei ole mõjuvaks põhjuseks käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise aluseks saavad olla ainult objektiivsed põhjused, mis ei sõltunud kaebajast. Ainult väga harva on võimalik esitada subjektiivseid põhjuseid. Kuna varasemas asjas tegi kohus kindlaks, et kaebaja oli võimeline riigilõivu tasuma, pidi kaebaja arvestama asjaoluga, et kui ta jätab riigilõivu tasumata, ei pruugi tema hilisem kaebus olla enam tähtaegne. Kuna varasemalt esitas kaebaja kaebuse tähtaegselt, siis järelikult oli tal seda võimalik teha takistusteta. Lisaks palub kaebaja kohtul arvestada asjaoluga, et Tallinna Vangla

3 rikkumised olid suureulatuslikud. Tähtaja ennistamiseks ei anna alust ka kaebuse eseme väidetav olulisus, kuna kaebaja ei kaevanud ruumipuuduse üle Tallinna Vanglas viibides.

Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui neli kuud. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

12. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik