4-15-1176/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-15-1176

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2015

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-1176

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

D.O kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Lindus 29.01.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,000613

Menetlusalune isik

D.O, isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120, 32 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

D.O itsebüroo kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korraka

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 29.01.2015 otsusele

väärteoasjas nr.2302,15,000613 rahuldada.

Tühistada ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 29.01.2015 otsus

väärteoasjas nr.2302,15,000613 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel D.O-le määratud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise 5-ks kuuks, osas.

Jätta D.O liiklusseaduse § 22

suhtes lisakaristus 4 lg 3 p 1 alusel kohaldamata.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

2

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

MENETLUSE KÄIK

07.01.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik väärteoprotokolli Xx

Xx

nr.20150107439305 D.O suhtes selle fakti kohta, et 07.01.2015 kell 17:29 Ida-

Virumaal Maidla külas Lüganuse vallas Lüganuse-Oandu-Tudu tee 5. km-l juhtis tema

mootorsõidukit Xx reg. nr. juhile keelatud seisundis. Joobeseisund tuvastati Xx xx

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARBK 0035, millega D.O -

mõõdeti ühes liitris väljahingavas õhus alkoholisisaldus , lõplik 0,61 mg/l +/- 0,05 mg/l tulemus 0,56 mg/l. Sellega rikkus ta LS § 69 lg 3 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. (tl 8)

Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 29.01.2015 2302,15,000613, otsuse väärteoasjas nr. milles leidis, et menetlusaluse isiku väärteo toimepanemine on tõendatud ütluste, tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolli ja videoga. Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,61 +/- 0,05 mg/l. Karistust kergendavaks asjaoluks on ja kehtivate karistuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad. süü tunnistamine

N § järgi imetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati D.O LS 224 lg 2

rahatrahviga 228 912 eurot 4 lg 3 trahviühikut summas ja LS § 22 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 5-ks kuuks.

19.02.2015 saabus Viru Maakohtule kaebus tema suhtes 29.01.2015 tehtud otsuse D.O peale väärteoasjas nr.2302,15,000613.

KAEBUS

19.02.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 29.01.2015 otsuse

. ga väärteoasjas nr.2302,15,000613 määratud lisakaristus tühistada

Menetlusalune isik selgitab, et on täielikult oma süüteo suurusest aru saanud ja kahetseb

tehtut. Lisakaristuse on isik endale tekitanud juba mõtlematu käitumise ja sellele järgnenud

suure psüühilise pingega. Isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht on xx, kuid tegelik elukoht asub xx. Kaebuse esitajal on xx xx, kus t eelduseks on töökoht töökohustus e täitmise üheks autotranspordi kasutamine. J ks uhtimisõiguse äravõtmisega kaasne ilmselt ka töökoha kaotus.

Lisaks käib menetlusaluse isiku . Samuti käib isiku xxx ja xxx ning xxx xx x xx xx. Menetlusalune isik selgitab, et

juhtimisõiguse kaotusega ei ole tal võimalik jätkata alaealiste

ülalpeetavate koolitamist. Ta kahetseb täielikult tekitatud ohte ja lubamatut tegu ning saab

aru, mis sellisele teole järgneda võib. D.O lubab käituda igatpidi edaspidi seaduskuulekalt ja ümbritsevatest inimestest lugupidava kodanikuna. Palub võimalusel mitte

3

määrata lisakaristust ja karistusotsus üle vaadata. Taotleb lisakaristuse vähendamist trahvimäära tõstmisega, kuna see tähendab talle töökoha ja sissetuleku säilimise.

Kohus pidas vajalikuks täpsustada asjaolusid kirjaliku menetluse ja töökohaga seotud auto kasutamisega. 18.03.2015 teatas menetlusalune isik, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses ja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti esitas ta xxx juhataja xx xx esitatud t , kes xxx õendi, millest nähtub järgnev tekst: D.O , vajab oma tööülesannete täitmiseks autojuhilubade olemasolu ja tööülesannetes auto kasutamist.

VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2302,15,000613.

Liikluspolitseinik

Xx Xx poolt koostatud väärteoprotokollist nr 20150107439305 nähtub, et 7.01.2015 kell 17:29 D.O juhtis Ida Virumaal Maidlas Lüganuse - -Oandu-Tudu tee 5 km-l

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi Xx Xx

r/n xx sisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,61+/-0,05 mg/L, rikkudes seejuures Liiklusseaduse § 69 lg 3. Antud tegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik süüd tunnistas ning ei esitanud ka vastulauset. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 224 lg 2 alusel rahatrahv 228

trahviühiku ulatuses s.o. 912 EUR ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui

ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel oli arvestatud kõikide asjaoludega, mis on

nimetatud väärteootsuses s.h. ka süü tunnistamiseg Väärteootsuse põhistavas osas oli a. täiendavalt viidatud ka asjaolud, millega karistusotsuse koostamisel arvestati. Karistusotsuse

koostamisel väärteootsuse põhistavas osas oli märgitud:

seisukohal, et menetlusaluse isiku juht pidi tajuma, et alkoho A s suurem. Menetlusalune isik seadis oma tegevusega ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja

ne on raske

Kaebuses esitatud seisukohtade osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et need ei ole põhjendatud. Kaebuses menetlusalune isik nõustub õigusrikkumiste toimepanemisega,

kahetseb toimepandut, kuid leiab, et lisakaristuse kohaldamine tuleks ära jätta, kuna see ei võimalda tal täita töökohustusi ning toimetada xxx ja xxx.

4

Kohtuvälise menetleja juhib esmalt tähelepanu tõendusliku alkomeetriga lõplikult tuvastatud

tulemusele 0,56 mg/L alkoholi juhi väljahingatavas õhus. Tegemist on tulemusega, mis on ligilähedane tulemusele, millest algab kriminaalvastutus. Sellise tulemuse põhjal saab üheselt järeldada, et tegemist saab olla juhi teadliku ja tahtliku tegevusega. Sellise tulemuse puhul on aeglustunud reaktsiooni kiirus, liikluspildi tajumine ei ole adekvaatne, lisaks sellele kaasneb

tugev alkoholi lõhn juhi suust. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivad õigusrikkumisi ei ole. Samas karistusregistri väljavõttes on äranäidatud arhiveeritud väärteokaristused, mida saab isiku suhtes vaadelda iseloomustava asjaoluna. Sealt nähtub aga,

et menetlusalusel isikul on ka varasemast ajast karistus piirmäära ületavas seisundis

mootorsõiduki juhtimise eest. Teda on karistatud nii rahatrahvi, kui ka lühiajaliselt

juhtimisõiguse äravõtmisega. Määratud karistused aga ei ole pannud isikut seadusekuulekamalt käituma pannud, pigem on isik toimepannud raskuselt karmima teo.

Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et juhtimisõiguse äravõtmine võib raskendada

menetlusalusel isikul oma xxx toimetamist xx xx. Samas või aga on üldteada, et kaebuses

nimetatud linnade vahel liigub ka ühistransport. Menetlusaluse isiku kaebuses on jäetud käsitlemata ka tema elukaaslase või laste ema võimalus lapsi toimetada nimetatud kohtadesse. Kaebusele ei ole lisatud ka tõendit perekonna seisu kohta.

Kaebusele on lisatud ka tõend poolt, milles kinnitatakse, et menetlusalune isik töötab xxx

antud ettevõttes ning vajab tööülesannete teostamiseks juhtimisõigust. Kohtuvälise xxx

menetleja esindaja on seisukohal, et sellekohane tõend ei anna tegelikku ülevaadet menetlusaluse isiku tööülesannetest, mingil põhjusel ei ole lisatud töölepingut, kus märgitakse ära kõik ettenähtud asjaolud. Avalikest registritest nähtub, et xxx asukoht on xxx linnas, kus menetlusaluse isik xxx u sõnade kohaselt ta ka ise elab. põhitegevuseks on hambaravi, seega jääb arusaamatuks, milliseid tööülesandeid menetlusalune isik teostab.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi väärteomenetluse seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud § järgi. LS 224 lg 2

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on tuleb rahuldada. põhjendatud ja

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku

küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo

olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures

lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise

korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite

5

kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks.

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus e D.O-le § järgi selles, et tema sitatud LS 224 lg 2 07.01.2015 kell 17 9 Ida-Virumaal :2 Lüganuse vallas Maidla külas Lüganuse

-Oandu-Tudu tee 5. kmxx reg.nr.

l. juhtis mootorsõidukit Xx xx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisald

us mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on D.O liiklusjärelevalve (tl 9 mille kohaselt ),

teostamise käigus kõrvaldatud 07.01.2015 kell 17:29 mootorsõiduki Xx reg.nr.xx Xx juhtimiselt, isikul taotlusi ei ole ja on sellele omakäeliselt alla kirjutanud; Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 10) mille kohaselt D.O andis ütlusi, et , talle on selgitatud tema õigused ja kohustused. Osales liikluses mootorsõiduki Xx Xx

reg.nr.

xx juhina (sõiduk kuulub ettevõttele ). Isik alustas sõitu Püssist ja suundus Savala xxx

klubisse. Osales liikluses 5 minutit. Õigusrikkumise kohta selgitas isik: „

nat ligikaudu 3 0,5l. Pidin viima xx x Isik tunnistab oma viga ja on aru saanud rikkumisest, politsei tegevuse kohta märkuseid ei ole. Isik töötab ettevõttes xxx, xx xx; tal on . xxx, midagi lisada ei ole;

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk (tl 11), mille kohaselt 07.01.2015 kell 17:44 tuvastati D.O alkoholisisalduse piirmära

ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0, Mõõtm on 56 mg/l. ise

teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARBK-0035, taatlustunnistus nr TTRC-

14/00148 (järgmine kontroll – 23.04.2015). Protokollist nähtub, et

mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: Ida Virumaa Lüganuse - -Oandu-Tudu tee 5. kilomeeter. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja;

Karistusregistri väljavõte mille kohaselt D.O kehtivad karistused puuduvad; (tl 12),

Video DVD-R plaadil (tl 17), milles sisaldub kolm videofaili. Videofaililt, kaustas „Rikkumine“, nähtub, et valge sõiduauto Xx Xx

, reg.nr. peatatakse politseipatrulli poolt. xx Videofaililt, kaustas „Puhumine“, nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamine. Videofaililt,

kaustas „Menetlus“, nähtub menetlustoimingute läbiviimise käik – menetlusalusele isikule

õiguste ja kohustuste tutvustamine, tema ülekuulamine, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning väärteoprotokolli tutvustamine.

K ning menetlusaluse isiku ohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ütluste usaldusvää es. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad rsus ko i. htule väärteo toimepanemise pild

Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et D.O juhtis 07.01.2015 kell 17.29 Ida-Virumaal - ndu-Tudu tee 5. kilomeetril Lüganuse Oa mootorsõidukit

Xx reg.nr.

Xx xx alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,56 mg/l.

D.O pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §

224 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg 3.

6

D.O nõustus, et pani toime temale etteheidetava väärteo: tema väljahingatavas õhus ise

oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,56 mg/l. D.O süüd tema enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamis

kinnitavad e protokoll ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk ning video menetlustoimingute läbiviimisest.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes 69 lg 3 kohaselt m

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 22 sätestab: 4 lg 2

veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49

alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi

Liiklusseaduse § 22 järg koosseisutüübilt tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, 4 lg 2 i on erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 22 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud 4 lg 2 alkoholi piirmäära ületamises.

D.O juhtis mootorsõidukit joobeseisundis Mootorsõiduki ise tunnistab, et ta .

joobeseisundis juhtimist kinnitavad ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk ning video menetlustoimingute läbiviimisest

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 224 lg 2 ona. ettenähtud väärte

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et D.O, juhtides mootorsõidukit

joobeseisundis, 224 lg 2

t otsese tahtlusega. pani toime LS § järgi kvalifitseeritava väär eo

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D.O oli enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud kolm 0,5 l gin’i ehk alkohoolset jooki ja seega pidi ta möönma keelatud seisundi esinemist. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Nii oli ta teadlik rikkumisest ja eiras seega tahtlikult Liiklusseaduse sätteid.

Seega on tuvastatud, et , juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema D.O väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,56 mg/l kohta, tegutses otsese tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud D.O poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

7

Kohus ei tuvastanud

D.O puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud D.O on talle süüks ja kohus leiab, et

arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt 224 lg 2

KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14- aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus

rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS Kohtuväline menetleja tegi D.O karistati LS § lg 2 järgi 29.01.2015 otsuse, millega 224 rahatrahviga 228 912 eurot lg 3 p 1 alusel lisakaristusena trahviühikut, s.o ja LS § 224 võeti ära juhtimisõigus 5-ks kuuks.

Kaebuse esitaja palus tühistada otsus lisakaristuse määramise osas järgmistel põhjendustel:

menetlusalune isik tunnistab tegu ja väljendab kahetsust. Palub kohtult kergemat karistust, kuna tema käitumise läbi kannatab tema pere, eelkõige keda ta peab ülal pidama ja lapsed xx viima.

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. (RKKKo 3-1-1-58-13 p.8)

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 1200) S.o siis rahatrahviga kuni 1200 eurot (1 trahviühik = 4 eurot; 300 x 4 =

LS § 224 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena lg 3 p 1

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 22 lg 2 sätestatud süüteo eest 4 kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse süü kergendavaks asjaoluks on

tunnistamine ja kehtivate karistuste puudumine, raskendavaid asjaolusid ei ole. Isikul kehtivad ed puuduvad. väärteokaristus

LS § 224 lg 2 keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rah trahviühiku ulatuses e keskmisest oluliselt suuremas määras. atrahvi 228

8

Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise -

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

Riigikohtu praktikas :

on öeldud järgnevat „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga

teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6)

Kohus leiab, et

eskmisest D.O süü LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteos on k

kõrgemas määras, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Isik oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist ja kahetseb tehtut ning tal puuduvad kehtivad karistused. D.O pani toime ühe väärte D.O on küll o, on toime pandud otsese tahtlusega. mis varasemalt väärteokorras karistatud, kuid tal puuduvad kehtivad karistused. Isik kahetseb oma

tegu ja tunnistab oma süüd süü antud väärteos . Kohus leiab, et on keskmisest suuremas määras ja talle määratud rahatrahv vastab isiku süü suurusele.

Samas ei nõustu kohus D.O suhtes kohaldatud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks.

Riigikohus on oma otsuses selgitanud järgnevat põhimõtet: „Lisakaristust nagu

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete

vajadustega. seenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul “ … „I

välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.“ … … „Ü kuid ksnes abstraktne

võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku

süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ (3-1-1-122-13 p.9,11) Kohus leiab, et k

ohtuväline menetleja on käesoleval juhul arvestanud küll teo toimepanemise

asjaoludega, kuid jätnud tähelepanuta teo toimepanija isiku. Määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Isikul puuduvad kehtivad karistused ning ta on oma tegu kahetsenud. Lisakaristuse kohaldamine on kindlasti kuid sedagi põhjendatud raskeimate väärtegude puhul,

vaid juhul, kui väärteo eest määratav põhikaristus ei ole piisav isiku mõjutamiseks.

9

Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub näiteks korduvate liiklusõiguse rikkujate puhul, kelle kohta o Ei k n faktilisi andmeid, et ainult rahatrahvi määramist ei ole enam piisav. ohtuvälise menetleja otsusest ega tema kirjalikust seisukohast ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti,

miks ta leiab, et tuleb lisaks sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras D.O karistamisele, karistada

ühtlasi ka juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kohus nõustub osaliselt, et D.O varasemad karistused võivad teda küll iseloomustada, kuid arvestada tuleb ka asjaolu, et tegemist on arhiveeritud karistustega.

Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on

õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seda tuleb mõista nii, et riigipoolne hukkamõistmine on toimunud ja isiku puhul on täidetud

karistuse eesmärgid. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei saa seega kohaldada automaatselt, vaid seda tuleks eraldi põhjendada.

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku

majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule

põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõduka võimalusi lt tema isikliku

heaolu saavutamisel. lt proportsionaalne Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselge toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuse juurde lisanud tööandja xx juhataja xx xx poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et tal on tööülesannete täitmiseks

vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Lisaks nähtub Rahvastikuregistri väljavõttest, et isikul on alaealine ülalpeetav (xxx).

Nii leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud isikule lisakaristuse kohaldamine vaid eripreventiivsetel kaalutlustel ning talle tuleb anda võimalus rahatrahvi tasumiseks. Arvestada

tuleb ka asjaolu, et rahatrahv summas 912 eurot on veidike väiksem kui keskmine palk käesoleval hetkel (statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk Eesti Vabariigis 2014.

aasta IV kvartalis 1039 eurot), s.o piisavalt suur summa. Nii on kohtuväline menetleja meelevaldselt jätnud arvestamata kõiki teo toimepanemise ja teo toimepanija asjaolusid.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja Politseija D.O Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik

Heiki Linduse 29.01.2015 otsus väärteoasjas nr.2302,15,000613 tuleb tühistada

lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 5-ks kuuks, osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko