1-15-2547/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. 2015 kohtumajas märts Jõhvi Kriminaalasja number 1-15-2547 (15740000055) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär

Ingrid Koddo Kriminaalasi

V.G

209 lg

süüdistuses KarS §

2 p 3; § 299 lg 1 – 22

lg 3 kokkuleppemenetluses järgi Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Kalmer Kask prokurör Süüdistatav

Istungi toimumise aeg V.G, isikukood XXX, xxx Tõkend – alukohast lahkumise keeld alates 27.10.2014

30.03.2015

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS 249, kohus §

O T S U S T A S:

V.G

209 lg 2 p 3 ( süüdi tunnistada KarS § alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 4) järgi.

Mõista karistuse ü ks 1 ( ks) aasta vangistust.

V.G

299 lg 1 -

süüdi tunnistada KarS § § 22 lg 3 järgi. Mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

Lähtudes KarS § 7 jätta vangist

3 lg 1,3 us tingimisi .G suhtes kohaldamata V

ning täitmisele pööramata, kui V.G tseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku ka kuritegu.

Katseajak rata 1 ( ) aasta . s mää üks 1(üks) kuu

Katseaja algus 30.03.2015. –

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista tsiviilhagi: V.G-lt

xxx)

Kriminaalmenetluse käigus tekkinud enetluskulud:

585 eurot sundraha, 514,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses,

376 eurot ekspertiisitasu (1/3 summast 1128).

Välja mõista

V.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud:

585 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 514,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja 376 eurot ekspertiisitasu riigi kanda.

Menetluskulud summas 585 eurot tuleb tasuda 6- oksul alates kohtuotsuse kuulise tähtaja jo jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700023108 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist.

Kohtu tuvastatud asjaolud

V.G on antud kohtu alla ja eenida isiklikku

süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga t kasu, lõi koos ebaõige ettekujutuse xxx J Jiga ja projektijuhi J Jiga ning koos T Mga X

XX xxx fiktiivselt tööle vormistatud isikute kohta, kes seal tegelikult ametijuhendite järgseid töid ei teinud ja kellele linna eelarvest makstava töötasu võttis V. endale. G

Nimetatud isikutele makstud töötasu sai V. endale selle eest, et ta ait G as xxxJ Jil, kes oli ametiisik Kars § 288 lg 1 mõistes ja projektijuht J Jil vormistada personalialaseid dokumente, nõustas neid seoses töösuhetega seoses, tõlkis neile erinevaid dokumente, aitas vormistada isiklikke ning xxx mitte seonduvaid pabereid ja dokumente.

Sellise tegevusega tekitati xxx ajavahemikul xxx varaline kahju xxx eelarvest eeltoodut arvestades välja makstud töötasude, preemiate, puhkuse tasude, s.h arvestatud seadusandlusest tulenevad maksude väljamaksmisel alljärgnevalt:

- xx M J sotsiaaltöötajana tööle vormistatud e töösuhtega seoses maksti ajavahemikus

01.01.2010- 584,01 eurot ja ajavahemikus 01.02.2005-01.01.2010 01.11.2011 välja summa 3 summa 10 595,86 eurot, kokku 14 179,87 eurot.

- xxx T M tega seoses maksti fiktiivselt sotsiaaltöötajana tööle vormistatud töösuh

ajavahemikus 01.10.2011-

01.01.2014 välja summa 4 864,96 eurot;

- xxx fiktiivselt sotsiaaltöötajana tööle vormistatud V. töösuhtega seoses G

maksti ajavahemikus 01.01.2014- eurot; 01.07.2014 välja summa 1 132,05

3.1

M. J xxx.a. e töösuhtega seonduv episood

15.02.2005 vormistati xxx

J. Selleks koostas ja allkirjastas xxx xxx ametikohale tööle M.

kohusetäit e fiktiivsena tööle vormistamiseks 15.02.2005.a. kuupäevaga töölepingu ja J J M. J

nr 11, mis sisaldas töötaja M. e nimelt võltsitud allkirja ja millega näilikult võeti J M J, alates

xxx ametikohale. M J J J algselt 1600 EEK kuus (s.o 102,26 eurot). e ametipalgaks määras

28.09.2011.a. kinnitati täiendav sotsiaaltöötaja ametijuhend, millest xxx M J oleks pidanud

oma t

öös lähtuma.

Tegelikkuses M J xxx tema nimelt sõlmitud ja võltsitud töölepingu ning ametijuhendite alusel tööd sotsiaaltöötajana tegema ei asunud.

xxx M J ostas, allkirjastas ja esitas J J xxx nimelt xxx xxx E Kele e töötasu väljapetmiseks ko

05.01.2005.a. kuupäevaga teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava käskkirja nr 4 e tööle M J võtmise kohta alates 15.02.2005.a. sxxxs. Lisaks koostas ja esitas xxx raamatupidajale E Kele alates märtsist 2005 kuni novembrini 2011, kokku 81 ndaks kuupäevaks -l korral, iga kuu 8-

enda allkirjastatud tööajaarvestusetabeli sotsiaaltöötaja e fiktiivsete töötundidega. M J

Samuti koostas ja esitas xx J J kohusetäitja ebaõige ettekujutuse loomiseks sotsiaaltöötaja M

J xx raamatupidajale E Kele iga- M Je puhkusele e töötamise kohta aastaselt käskkirju

lubamise kohta. Samuti käskkirju, millega määrati ele lisatasusid, jõulu M J toetusi ja muudeti

(suurendati) M J

e töötasu.

Selle tulemusena arvestas xxx kokku 83-l korral M Jele töötasu (s.h jõulutoetusi, lisatasusid ning puhkusetasusid), kogusummas 8464,67 eurot.

xxx M Jega seonduvalt tegi xx tööle vormistatud eelarvest eeltoodut arvestades väljamakseid töötasude, preemiate, puhkuse tasude, s.h arvestatud seadusandlusest tulenevad maksude väljamaksmisega ajavahemikus 01.01.2010-01.11.2011 summas

3 584,01 eurot ja

ajavahemikus 01.02.2005-01.01.2010 summas 10 595,86 eurot, kokku 14179,87 euro ulatuses;

M.J xxx l 11.03.2005 12.10.2011 e nimel väljapetetud töötasu kanti poolt üle ajavahemiku – järgnevalt:

• e nimelt väljapetetud töötasu lasti –

M J xxx kanda ajavahemikul 11.03.2005

13.11.2007 üle tema õe V. Swedbank AS arvelduskontole nr 1 G xxx, kus V.G

selle omastas, kasutades seda isiklikuks otstarbeks. Nimetatud ajavahemikul kanti

V.G arvelduskontole xxx poolt kokku 35- M J l korral üle e töötasu, kogusummas 3133,11 eurot.

• Seejärel ajavahemikul väljapetetud e töötasu kanda V. eisele G

xxx M J

Swedbank AS xxx, kus V.G selle omastas, kasutades seda isiklikuks otstarbeks.

Nimetatud ajavahemikul kanti V.G arvelduskontole xxx poolt kokku 48- M J l korral üle e

töötasu, kogusummas 5331,56 eurot. Sellest alates 12.01.2010.a. kuni 12.10.2011.a. moodustab V.G arvelduskontole kantud ja V.G poolt omastatud M Je töötasu kokku 2099,96 eurot.

Oktoobris 2011.a. vormistas xxx Mxxx M J tööl olnud V. e töölepingus nr 11 G a

(15.02.2005.a. kuupäevast) punkti 10, töölepingu lõpetamise kohta, kirjutades sinna töölepingu lõpetamise kohta andmed ning võltsides sealjuures i palvel töölepingu J J

lõpetamisele vajalikku e (töötaja) allkirja. Töölepingu lõpetamise kinnitas (tööandja) M J J J

oma allkirjaga. Seejärel koostas ja allkirj kohusetäitja 21.10.2011.a. kuupäevaga astas xxx J J

käskkirja nr 34 sotsiaaltöötaja ega töölepingu lõpetamise kohta alates 24.10.2011.a. M J

Selleks, et xxx amise M Jele, esitas J J xxx lõpetaks töötasu arvest nimetatud käskkirja ka

Tegelikkuses M J xxx tema nimelt sõlmitud ja võltsitud töölepingu ning ametijuhendite alusel tegema ei asunud vaid V.G sai M J J ja J J ele väljamakstud töötasu endale, tehes i heaks töid, mis ei olnud ettenähtud xxx ja mille tegemise eest oleks tegelikult tulnud M Jele palka maksta.

3.2

T. M

- 02.01.2014) töötasuga seonduv episood ( 25.10.2011

M J J J 2011. aastal T Mle ettepaneku, et T.M ega fiktiivse töösuhte lõpetamisel, tegi vormistab e xxx nd tööle ja sõlmib töölepingu, kuid mingeid ametikohustusi seejuures täitma ei hakka, ning oma arveldusarvele laekuva töötasu kannab üle V. arveldusarvele. G T M nõustus ettepanekuga ja allkirjastas 25.10.2011.a. kuupäevaga enda nimelt avalduse, milles palus end alates 25.10.2011.a. võtta tööle xxx.

Seejärel koostas kohusetäitja baõigeid andmeid sisaldava xxx J J teadvalt fiktiivse ja e

töölepingu nr 30 töölevõtmise kohta alates 25.10.2011.a. sotsiaaltöötaja T M xxx

ametikohale, mille nii J J kui T M

25.10.2011.a. kuupäevaga allkirjastasid.

Tegelikkuse T M s tema nimelt sõlmitud ja võltsitud töölepingu ning ametijuhendite alusel xxx

tööd sotsiaaltöötajana tegema ei asunud.

T M xxx koostas, allkirjastas ja esitas J J xxx nimelt, xxx töötasu väljapetmiseks Linnavalitsuse raamatupidajale E Kxxx 25.10.2011.a. kuupäevaga teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava käskkirja nr 35 tööle võtmise kohta alates 25.10.2011.a. sotsiaaltöötajaks. T M

Lisaks koostas ja esitas xxx J J xxx raamatupidajale E Kele alates novembrist kohusetäitja

2011 kuni jaanuarini 2014, kokku 27-l korral, iga kuu 8- nda allkirjastatud ndaks kuupäevaks e

tööajaarvestusetabeli sotsiaaltöötaja fiktiivsete töötundidega. Samuti esitas T M xx xxx

kohusetäitja , ebaõige ettekujutuse loomiseks sotsiaaltöötaja töötamise J J T M xxx-xx xxx

raamatupidajale E Kele iga- T M puhkusele lubamise kohta. Samuti aastaselt käskkirju

käskkirju, millega määrati le jõulutoetusi ja muudeti (suurendati) töötasu. T M T M

2013.a. detsembris teatas J J T Mle, et 2014 aasta jaanuaris vormistatakse T M xxx tööle .

Selleks xx ja J J kohusetäit teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava töölepingu nr 30 juurde lisa

3-e töölepingu lõpetamise kohta ga alates 02.01.2014.a. Töölepingu allkirjastasid T M 02.01.2014.a. kuupäevaga J J ja T M .

xxx T Mga seonduvalt xxx tööle vormistatud eelarvest eeltoodut arvestades väljamakseid töötasude, preemiate, puhkuse tasude, s.h arvestatud seadusandlusest tulenevad maksude väljamaksmisega ajavahemikus 01.10.2011-01.01.2014 summas 4 864,96 eurot

T M xxx nimel väljapetetud töötasu kanti linnavalitsuse poolt üle järgnevalt:

• töötasu kokku 30 nel korral, (s.h jõulutoetusi, lisatasusid xxx arvestas T Mle kui xxx -

ning puhkusetasusid), kogusummas 2740,15 eurot, kandes selle tema Swedbank AS arvelduskontole nr xxx.

• väljapetetud töötasu alates 11.11.2011.a. kuni

T M kandis vastavalt kokkuleppele xxx 04.01.2014.a., kokku 30-l korral (iga kuu), oma Swedbank AS arvelduskontolt nr xxx, kogusummas 2 689,30 eurot.

Tegelikkuses T M xx tema nimelt sõlmitud ja võltsitud töölepingu ning ametijuhendite alusel tööd sotsiaaltöötajana tegema ei asunud vaid V. sai le väljamakstud tööt G T M asu

endale selle eest, et tegi J ja J J xxxametijuhendis ja mille i heaks töid, mis ei olnud ettenähtud tegemise eest oleks tegelikult tulnud T Mle palka maksta.

3.3 .01.2014 - 02.06.2014

V. töötasuga seonduv episood 02 G

V. vormistati 19.12.2013.a. kuupäevaga tema enda poolt saadetud avalduse alusel G

töölepinguga nr 37 näilikult alates 02.01.2014.a. tööle sotsiaaltöötaja ametikohale. xxx

V. tööülesanded kohusetäitja i koostatud 02.01.2014.a. kuupäevaga G xx J J xxx

Tegelikkuses V.

sõlmitud töölepingu ja ametijuhendi alusel G xxxxxxpersonalipoliitika osakonnas peaspetsialistina.

V. töötasu väljapetmiseks G xxx koostas, allkirjastas ja esitas xxE Kele J J xxx nimel

19.12.2013.a. kuupäevaga teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava käskkirja nr 33/2 V.G tööle võtmise kohta alates 02.01.2014.a. sotsiaaltöötajaks. Lisaks koostas ja esitas xxx kohusetäitja J J xxx raamatupidajale E Kele alates veebruarist 2014 kuni juunini 2014, kokku

5-l korral, iga kuu 8- tusetabeli ndaks kuupäevaks enda allkirjastatud tööajaarves sotsiaaltöötaja V. fiktiivsete töötundidega. G

V.G oli eelpool kirjeldatud viisil xx tööle vormistatud kuni töölepingu lõpetamiseni 03.06.2014.

xx - tööle vormistatud V. ga seonduvalt tegi Kohtla Järve linn eelarvest eeltoodut G-

arvestades väljamakseid töötasude, preemiate, puhkuse tasude, s.h arvestatud seadusandlusest tulenevad maksude väljamaksmisega ajavahemikus 01.01.2014-01.07.2014 summas 1 132,05 eurot. Antud summa xx poolt alates 12.02. 2014 kuni 02.06.2014, kokku 5-l korral V.G-le (tema Swedbank AS arvelduskontole nr xxx xxx arvestatud töötasu, kogusummas 640.71 eurot ja xxpoolt 491,34 euro ulatuses makstud maksude ja töötuskindlustuse tasudest. väljapetetud töötasu kasutas V. isiklikul otstarbel. G

Seega, V.G , varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja grupis xx J Jiga ja projektijuhi J Jiga, aga ka M J kohusetäitja e

andmeid kasutades ja koos T Mga xxx selles, et ajavahemikul 01.02. lõi ebaõige ettekujutuse

2005 kuni 01.07.2014 olid Kohtla- M J, T M ja Järve linnavalitsuses tööl sotsiaaltöötajatena

V. , kes tegelikult ei täitnud sotsiaaltöötajate ametijuhendites ettenähtud ja G

fikseeritud tööülesandeid. Sotsiaaltöötaja töö tegemiseks ettenähtud palgaraha sai varalise kasuna endale V.G , kes osutas J ja J Jile teenuseid, mis ei olnud puutumuses sotsiaaltöötajate ametijuhendites ettenähtud ja fikseeritud tööülesannetega.

Oma tegevusega pani V.G toime kelmuse grupi poolt.

Lisaks süüdistatakse V.

selles, et tema, töötades siseministeeriumi G

personaalipoliitika osakonna peaspetsialistina, aitas koos xxx projektijuhi J Jiga kaasa xxx J Jil, kes ei valda eesti keelt, mis on xxx kohusetäitjal (edaspidi direktori k.t)

linnavalitsuse asjaajamiskeeleks, korduvalt võltsida erinevaid personalialaseid dokumente ja käskkirju V.G Axx, M Je, T M, Mxxx xxx V.G enda ja Axx Pxxx kohta, selleks et luua xxx xxx ebaõige , kuid tegelikkuses sinna fiktiivselt tööle vormistatud, isikute kohta ning seeläbi petta välja töötasusid. xxx

xx k.t. J J xxx V.G, M Je, i sellise tegevuse eesmärgiks oli tekitada ebaõige ettekujutus V.G

T M, MxxMxxx, V.G ja V.G Pxxx kui xx xxx töötavatest isikutest, ja petta seeläbi välja nende isikute töötasu.

V. osutatud füüsiline ja vaimne kaasabi seisnes selles, et ta konsulteeris, tõlkis ja G

vormistas eesti keelde temale J J

i poolt emailile edastatud võltsitud dokumentide projekte.

J J oli xx xxx eelarvest finantseeritav kohaliku omavalitsuse asutus, kohusetäitjaks, mis on

omab xxx xxx 20.02.2004 määrusega nr 41 ja põhimääruse kinnitamine’ kinnitatud xxxõhimääruse järgi oma ametikohal otsustusõigust ja seega ametiseisundit KVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning on seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes)

Lisaks sellele osutasid V.G ja J J kaasabi J Jile, et koostada Eesti Töötukassale

01.08.2014 avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral, mille alusel määras

22.09.2014 Eesti Töötukassa ajavahemikul 0 iktiivselt töötanud 1.04.2004 kuni 31.08.2014 xxx

Axx Pxxxe koondamishüvitise summas 342,88 eurot. V. kaasabi seisnes selles, et G

tema koos J J st ja koostasid eelpool iga informeerisid koondamishüvitise saamise võimaluse nimetatud avalduse Eesti Töötukassale esitamiseks J Ji nimelt.

Seega, V. , konsulteerides, tõlkides, vormistades eesti keeles eelnimetatud isikutega G

seonduvaid personalialaseid käskkirju ja muid dokumente, osutas tahtlikult teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist ja vaimset kaasabi, soodustades sellega (kiirendades, kergendades ja hõlbustades) koos i kui ametiisiku poolt dokumendi võltsimist. Seega J Jiga J J

pani V.G toim

e ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kaasaaitamise.

Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör kar KarS § järgi istad V.G a

209 lg 2 p 3 1-aastase vaqngistusega ning KarS

§ 299 lg 1 –

2 lg 3 järgi 1 arS § 64 lg 1 alusel taotleb prokuratuur -kuulise vangistusega. K liitkaristuse moodustamist, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Prokuratuur taotleb mõista V. le lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. G-

KarS § 7 määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui ühe

3 alusel V.G pane 1 ( ei ) aasta 1 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdista tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja tava

menetle

misel on järgitud KrMS sätteid.

Kohtu meetmed

Kohus leiab, et V.G

209 lg

22 lg 3 tuleb süüdi tunnistada KarS §

2 p 3; § 299 lg 1 –

j teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud V.G ja ärgi ning karistada tuleb jätta

riigi kanda

, võimaldades väljamõistetud menetluskulud tasuda osade kaupa kuue kuu jooksul.

Kohtunik Larissa Prokopenko