3-15-321/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-321 Määruse kuupäev

31. märts 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Luule Lillboki kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja Luule Lillbok, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Kolmas isik Voldemar Lillbok RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-15-321 menetlus.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Luule Lillboki kasuks menetluskulude katteks välja eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luule Lillbok esitas 6. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse tema ja Voldemar Lillboki kahe ühise lapse Anne-Lii Lillboki ja Aimar Lillboki kasvatamise aja eest arvestatavate pensioniõigusliku staaži aastate (kokku neli aastat) arvamiseks tema pensioniõigusliku staaži hulka vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p-le 12. Kaebaja märkis, et Voldemar Lillbok keeldus andmast kirjalikku nõusolekut vastavate aastate arvamiseks kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja selgitas, et igapäevaselt kasvatas ja hoolitses laste eest tema, Voldemar Lillbok laste igapäevases kasvatamises ei osalenud. Kaebaja lisas, et ta on esitanud Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.

2. Tartu Halduskohus võttis 2. märtsi 2015. a määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks SKA ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Voldemar Lillboki.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 12. märtsil 2015 Voldemar Lillboki avaldus, milles ta märkis, et loovutab Anne-Lii Lillboki ja Aimar Lillboki kasvatusaastad Luule Lillbokile.

4. SKA esitas 25. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule taotluse, milles teatas, et arvestas Voldemar Lillboki avalduse alusel 20. märtsi 2015. a otsusega nr 109057-2 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka neli aastat seoses laste Anne-Lii Lillboki ja Aimar Lillboki kasvatamisega, ning palus sellest tulenevalt kohtul haldusasjas nr 3-15-321 menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

5. Tartu Halduskohus palus 26. märtsi 2015. a kohtunõudes kaebajal esitada seisukoht menetluse lõpetamise võimalikkuse kohta HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Samuti andis kohus kaebajale võimaluse menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks.

6. Kaebaja esitas 31. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule vastuse, milles märkis, et on nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus on saavutanud oma eesmärgi, st soovitud aastad laste kasvatamise eest on arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja pöördus kohtusse eesmärgiga, et tema ja Voldemar Lillboki ühiste laste kasvatamise eest RPKS § 28 lg 2 p 12 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvatavad neli aastat lisataks tema pensioniõiguslikule staažile. Kaebaja selgitas, et kohtusse pöördumise vajaduse tingis asjaolu, et Voldemar Lillbok keeldus andmast nõusolekut vastavate aastate arvamiseks kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Pärast kaebuse menetlusse võtmist saabus kohtusse Voldemar Lillboki avaldus, millest nähtuvalt ta nõustus laste kasvatamise eest arvestatavate aastate lisamisega kaebaja pensioniõiguslikule staažile. Sellest tulenevalt arvestas vastustaja 20. märtsi 2015. a otsusega nr 109057-2 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka neli aastat. Seega on vastustaja kohtumenetluse kestel andnud haldusakti, millega kaebaja on oma kohtusse pöördumise eesmärgi saavutanud. Kohtu arvates tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 tõlgendada laiendavalt ning kohaldada seda ka juhtumitel, kui kaebaja pöördub kohtusse tuvastamiskaebusega, millega soovib tuvastada asjaolu, millest sõltub, kas vastustaja annab kaebaja suhtes soovitud sisuga haldusakti, ning vastustaja annab kohtumenetluse ajal soovitud haldusakti. Järelikult tuleb praegusel juhul asja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

9. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et vastustajal tuleb ära näidata, et soovitud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei ole seda teinud ega ole kaebaja taotlusele mõista tema menetluskulud välja vastustajalt vastu vaielnud. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja menetluskulud tuleb kanda vastustajal.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 võimaldab kohtul välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista õigusabikulud 480 eurot. Nimetatud suuruses õigusabikulude kandmine ja nende seos praeguse asja menetlemisega halduskohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kohus leiab, et kaebaja õigusabikulu 480 eurot on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 480 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik