4-15-1417/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-1417

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2015, Tallinn

Väärteoasja number

4-15-1417 (2317,15,000678)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Väärteoasi

KarS §-s 262 lg 1 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

I.Z, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Oleg

Klok,

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. I.Z süüdi tunnistada KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 20 (kakskümmend) päeva.

2. Mõistetud arest 20 (kakskümmend) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 17.05.2015. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 01.04.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

11.02.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1440537 selles, et 24.01.2014 kell 23.30 kuni politsei saabumiseni 25.01.2015 kell 04.15, öörahu kestvuse ajal, karjus ja lärmas menetlusalune isik I.Z oma korteris Tallinnas XXXning trepikojas, häirides sellega naabrite öörahu. Eeltoodu tagajärjel ei saanud ümbruses elavad inimesed magada ning oli häiritud normaalne elutegevus. Oma teoga eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu tekitades teistele isikutele eluliselt häirivat müra. Sellise käitumisega rikkus I.Z korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi menetlusalune isik oli temale saadetud kohtukutse allkirja vastu kätte saanud piisava ajavaruga. Menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kuivõrd kohus ei ole menetlusalusele isikule ilmumist kohustuslikuks teinud, peab kohus V™S § 90 lg 1 alusel võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Raul Soodla selgitas, et ta elab A.H. Tammsaare tee 107-

80 korteris, menetlusalune isik elab korteris 83, tema peal. 24.01.2015 läks pere magama kell

22.00. Kell 23.30 kuuldus trepikojast lärm, trepiastmetel trampimine. Ülemisse korterisse sisenes enam kui üks inimene. Hakkas kuulduma valjuhäälset kõnet. Kuna sel päeval lõpeb öörahu kell 24.00, siis lootis, et asi lõpeb pärast 24.00. On olnud samateemalist muret varem, siis on isik andnud talle oma telefoninumbri, et ta helistaks, kui segab. Helistaski 3-4 korda, kuid telefon oli välja lülitatud. Pool üks öösel ei jäänud muud üle kui juhtida tähelepanu, et häirib. Läks üles, korteri uks oli lahti. Andis uksekella. Tuli I.Z, kelle ühes käes oli pakend ja teises käes õllepurk.

Oli aru saada, et on purjus, tugev alkoholilõhn. Ütles I.Z-ile, et ärgu häirigu ja hakkas alla tulema. I.Z võttis tal paar korda käest kinni, tahtis rääkida, oli vaid mingi mulin. Kui oli kahe korruse vahele jõudnud, siis hakkas teda sõimama ebatsensuurselt. Küsis miks ta karjub ja I.Z võttis tal jälle käest kinni. Surus I.Z-i vastu seina ja küsis miks ta karjub. Siis ilmusid kaaslased, oli veel õllepurke näha, oli valjuhäälne kisa ja küsiti, et kes sa selline oled. Abikaasa hõikas alt korruselt, et lõpetataks ära. Helistas politseisse kuna aknast oli näha jõuku maja ees ning tühistas väljakutse.

Öösel tuli keegi trepikotta tagasi, kuulda oli müristamist, naisterahvaste kisa, siis I.Z-i häält. Helistas uuesti politseisse. Politseipatrull tuli kohale, kirjutas seletuse ja patrull läks üles. Pärast seda jäi vaikseks. Viimase poole aasta jooksul on esitatud kümme avaldust valjuhäälse lärmi, valju muusika kui ka kolistamise pärast nii trepikojas kui korteris. Elab kolmetoalises korteris koos abikaasa ja seitsmeaastase pojaga. Peale tema oli üles ärganud ka abikkasa ja asja lahendamise ajal ka poeg. Seekord kostus lärm üle korteri, elutuppa, magamistuppa.

Ka sel nädalal on olnud mitu korda, üleval oli suur pidu. Ühel korral oli helistamas politseisse kui I.Z-i sõber ütles, et lahendab olukorra ise. I.Z tuli alla, oli kontaktivõimetu. №ormees palus avaldust mitte kirjutada. Töötab XXXjuhatuses, kontor asub XXX. Hommikuti tõusevad kell 06.30, kell 07.30 läheb pojaga kooli. Tööl tõttu peab palju sõitma, on pidanud sõitusid ära jätma kui on öösiti magamata. Teab I.Z-i väiksest poisist peale, enne probleeme ei olnud. 2014 juulis läks ema sealt ära ja et korteri kulusid maksta võeti neli üürnikku.

Pärast seda hakkasid peod. Korter on ema oma ja on müügis. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud toimiku materjalidega. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. Konkreetseid asjaolusid oli kuulda tunnistaja käest. Samas koosseisus on ka varem kohtus olnud, veebruaris mõisteti 5 päeva aresti. Oli lootus, et see karistus suudab mõjutada, muudab käitumist, hakkab austama naabrit, muudab elustiisli, kuid eksis. Tunnistaja rääkis kui raske on sellise naabriga elada. Peab tõusma pool seitse, täitma tööülesandeid, palju sõitma.

Vaadates karistusregistri väljavõtet, siis on kuue kuu jooksul karistatud samalaadsete väärtegude eest neli korda. On määratud rahatrahve, osa on täidetud, viimane trahv täitmata. Viis päeva aresti ka ei mõjutanud, käitumine ei paranenud. Seetõttu palub mõista arest 20 päeva, sest lühiajaline ei mõjunud. 20 päeva aresti on range karistus, pärast täitmist ehk tulevad tema käitumisse mingid positiivsed aspektid.

Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud ära tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega korrakaitseseaduse § 56 lg-le 2. Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik oma käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma karjumisega tekitanud eluliselt häirivat müra öörahu ajal ja sellega rikkunud naabrite normaalset elutegevust. Kohus leiab, et öisel ajal, so kella 23.30 kuni 04.15 ajal kõva häälega karjumine, lärmamine ja müra tekitamine on hinnatav öörahu rikkumisena, kuivõrd sellisel kellaajal lärmi tekitamine ulatub öörahu ajalistesse piiridesse. Oma eluruumis lärmamine ei riku teiste, so kõrvaliste isikute rahu seni, kuni see lärm ei välju eluruumi piiridest.

Kuivõrd tunnistaja, kes elab menetlusaluse isiku kasutuses oleva korteri all asuvas korteris, oli tõsiselt häiritud ja ei saanud lärmi tõttu öö otsa magada, siis tuleb asuda seisukohale, et lärm väljus menetlusaluse isiku kasutuses oleva korteri piiridest ning sellega rikuti naabrite, so kõrvaliste ja asjasse puutumatute isikute rahu olulisel määral. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et selle rahu rikkumise tõttu olid häiritud peale tema ka tema abikaasa ja alaealine poeg, kes lärmi tõttu üles ärkasid. Kohtu arvates viitab rahu rikkumisele ka tunnistaja poolt politsei kutsumine, millest saab järeldada, et lärm oli väljakannatamatu ning kuivõrd alles pärast politseipatrulli saabumist lärm vaibus, siis lõpetati rahu rikkumine alles politsei sekkumisel.

Väärteomenetluse alustamine viitab aga kohtu arvates üheselt sellele, et tegemist ei olnud politsei põhjendamatu väljakutsega ja ainsaks menetlusalust isikut korralekutsuvaks teguriks oli politsei sekkumine. Kaudselt annab kohtu arvates väärteo toimepanemisest tunnistust ka asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sellise väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt esmakordne, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku karistusandmed. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on korrakaitseseaduse § 56 lg-s 2 sätestatud keeldu rikutud ning KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteona.

KarS § 262 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni sada trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd kolmel korral määratud rahatrahvid ei ole oodatud eesmärki täitnud.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd senised karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Menetlusalusel isikul on võimalik käituda õiguspäraselt, kuid sellest olenemata häirib ta pidevalt ja tahtlikult teiste majaelanike normaalset elutegevust, seal hulgas öörahu. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest kolmel korral rahatrahviga ja ühel korral lühiajalise arestiga, kuid tunnistaja sõnade kohaselt olukord ei ole muutnud ka märtsikuus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuleb kohaldada omaks võetud kohtupraktika seisukohti karistuse mõistmisel isiku suhtes, keda on varem samalaadsete süütegude eest karistatud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü puhul kohaldada ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavat karistust kui on vaja isikus kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest ning kui senised kergemad ja isikut säästvad mõjutusvahendid seda teha ei suuda. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavas määras.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/