3-13-2401/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-13-2401

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2015.a Tallinn Haldusasja number 3-13-2401 Haldusasi

V. B. kaebus Politseija Piirivalveameti 27.09.2013.a käskkirja nr 1.3-3/135d tühistamiseks osas, millega kaebaja kõrvaldati distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2015.a Menetlusosalised Kaebaja V. B., esindaja advokaat Martin Kirsipuu Vastustaja Politseja Piirivalveamet, esindajad Anne Abel ja Sandra Raudsepp RESOLUTSIOON Jätta V. B. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektori 27.09.2013.a käskkirjaga nr 1.3-3/135d algatati distsiplinaarmenetlus käskkirjas kirjeldatud juhtumi asjaolude kontrollimiseks ja igakülgseks väljaselgitamiseks (p 1); nimetati võimaliku vääritu teo toimepanekus kahtlustatavateks politseiametnikud J. S., V. B.(PPA 01.10.2013 käskkirjaga nr 1.3-3/138d asendati eesnimi V. eesnimega V.) ja A. K. (p 2); avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg-te 1 ja 4 alusel kõrvaldati teiste hulgas V. B. alates 27.09.2013.a distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, makstes teenistusest kõrvaldatud ajal ametnikule ühes kuus 60% ametniku keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär (p 3); määrati distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtajaks 27.12.2013.a ja menetluse lõplikuks tähtajaks 27.03.2014.a (p 5). Käskkirjas leiti, et juhtumi faktilised asjaolud on niivõrd olulised ja tõsised, et vajalik ja kohane on ametnikud distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada.

2. PPA 18.11.2013.a vaideotsusega nr 1.3-2/192823-1 jäeti V. B. vaie PPA 27.09.2013.a käskkirja p-de 2 ja 3 tühistamiseks rahuldamata.

3. V. B. esitas 26.11.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.09.2013.a käskkirja nr 1.3- 3/135d tühistamiseks osas, millega kaebaja kõrvaldati distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. Kaebuse põhjendused:

Käskkirja andmisel ei ole kogutud tõendeid ega neid hinnatud. Ühtegi asjaolu, mis viitaks kaebuse esitaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemisele, ei ole vaidlustatud haldusaktis välja toodud. Teenistusest kõrvaldamine toob kaasa 40% keskmise palga vähenemise ja lisatasudest ilmajäämise, mistõttu on selline meede kaebajat raskelt koormav ning äärmuslik. Teenistusest kõrvaldamine 6 kuuks on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne meede ning karistusliku iseloomuga. Ühtegi etteheidet kaebajale kogu tema teenistuse jooksul tehtud ei ole. Süütegu oli toimepandud töövälisel ajal. Kaebaja teenistusest vabastamine oli juba ette ära otsustatud. Puudub igasugune alus arvata, et kaebaja jätkaks või paneks toime uue sellise teo.

4. Kohus võttis 09.12.2013.a kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

5. PPA esitas oma seisukoha kaebusele 02.12.2013.a ja 06.01.2014.a. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited:

Kaebaja on vääralt sisustanud ATS § 72 lg-t 2, kuna distsiplinaarmenetluse algatamise eelduseks on asjaolu, et teada on piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata, et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline. Distsiplinaarmenetlus algatati sisekontrollibüroo ametniku ettekande ja videosalvestuselt nähtuva alusel. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri käsitleb algdokumendina eelnimetatud ettekannet, millelt nähtub üksnes peadirektori poolt käsitsi kirjutatud resolutsioon menetluse algatamise kohta, mitte teenistusest menetluse ajaks kõrvaldamise kohta, ei välista peadirektori õigust oma otsust väljendada distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 Kaebaja on vaidlustanud enda kõrvaldamise distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest (PPA peadirektori 27.09.2013.a käskkirja nr 1.3-3/135d resolutsiooni p 3). Käskkirjast nähtuvalt on kaebaja teenistusest kõrvaldatud ATS § 78 lg 1 alusel põhjusel, et juhtumi faktilised asjaolud on tõsised ja teenistusest kõrvaldamine on vajalik (tl 8). Käskkirjas esitatud kirjelduse kohaselt peatasid politseiametnike teenistusdistsipliinist kinnipidamise üle tavapärast kontrolli teostanud PPA sisekontrollibüroo ametnikud 27.09.2013.a kella 00.30 paiku J. S. juhitud sõiduki, milles viibisid ka kaebaja ja A. K. Käskkirja kohaselt kaebaja ja A. K. „üritasid füüsiliselt sekkuda kontrollijate töösse, sealhulgas tirida politseiametnikke eemale J. S.st, ähvardasid sisekontrolli ametnikke füüsiliselt rünnata ja provotseerisid neid räuskavate kommentaaridega“ (tl 7). Käskkirjas on kirjeldatud käitumine kvalifitseeritud vääritu teona politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 86 p 3 järgi.

6.2 ATS § 78 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud asjaolusid (p 6.1) hinnates on võimalik eeldada, et alustatud distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse kaebajale karistusena teenistusest vabastamise. ATS § 75 lg 4 kohaselt võib teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud lubavad hinnata rikkumist oluliseks. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusel teda teenistusest vabastamisega PPVS § 88 p 5 alusel ka karistati (vt PPA peadirektori 04.02.2014.a käskkiri nr 1.3-3/13d „Distsiplinaarkaristuse määramine“; tl 183-187).

6.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema suhtes kohaldatud abinõu on karistuslik, ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Vaatamata asjaolule, et vastustaja ei ole kaevatavas käskkirjas käsitlenud kohaldatava abinõu proportsionaalsuse küsimust, ei teki kohtul antud juhul kahtlusi selles, et vastustaja on teadlik kaebuses viidatud asjaoludest, sh kaebaja varasemast laitmatust teenistuskäigust. Vastustaja on kaaluka hüvena esile toonud politseiasutuse töömoraali, mida kaebaja käitumine eelkirjeldatud asjaoludel on kahjustanud (tl 66). Kohus nõustub, et kaebaja distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust arvestades oli politseiorganisatsiooni toimimise tagamiseks kaebaja teenistusest kõrvaldamine õigustatud. Asjaolu, et teenistusest kõrvaldamise otsust kaaluma asudes ei olnud veel kogutud tõendeid, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Piisab sellest, kui otsustaja on olulisest informatsioonist teadlik.

6.4 Seega on kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine toimunud seaduslikult.

7. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Andreas Paukštys Kohtunik