3-14-53178/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53178

Haldusasi

I.L. kaebus Maanteeameti kohustamiseks väljastada I.L.le

juhiluba

Menetlusosalised

Kaebaja – I.L., esindaja Jelena Lukitšova

Vastustaja

–

Maanteeamet,

volitatud

esindaja

Kätlin

Stikkermann

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 05.03.2015

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30. aprillil 2015.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

esitada

ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeameti Saue büroo eksamineerija Andres Koiduste viis 25.10.2014 läbi B-

kategooria sõidueksami ja luges sellel osalenud I.L. sõidueksami mittesooritatuks.

Sõidueksami kaardi (tl 22) kohaselt hinnati esiteks I.L. sõitu sirgel teel ja kurvis, milles

eksamineeritav tegi vea sobiva sõidukiiruse valimisel (lisatud kommentaaride kohaselt sõitis

pidevalt liiga aeglaselt) ning teiseks kiirendusraja kasutamist, mille juures eksamineeritav

eksis liiklusmärkide- ja teekattemärgistuste arvestamisel (lisatud kommentaaride kohaselt

2(5)

tahtis pöörata aeglustusrajalt välja kiirusega 30 km/h, mille tõttu eksamineerija sekkus

juhtimisse). Kaardile märgitud andmete kohaselt kestis sõidueksam 24 minutit.

2. I.L. esitas A. Koiduste 25.10.2014 otsuse peale samal päeval vaide, taotledes otsuse

ümbervaatamist. Maanteeamet tunnistas 25.11.2014 vaideotsusega nr 2-3/14-00220/063 (tl 4)

A. Koiduste 25.10.2014 otsuse kehtetuks ning võimaldas I.L.l esimesel võimalusel ja temale

sobival ajal sooritada uue sõidueksami täiendavat riigilõivu tasumata. Vaideotsuse

põhjenduste kohaselt jäi sõidueksami läbiviimisel teostamata sõiduki ohutuse kontroll ja

sõidukil ei põlenud parem esituli.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. I.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti kohustamiseks väljastada

I.L.le juhiluba. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised:

1)

Ekslik on eksamineerija väide, et kaebaja sõitis põhjendamatult aeglaselt nii Saue

linnas kui ka asulavälisel Tallinna ringteel. Enne sõidu alustamist teatas eksamineerija, et

kaebaja peab sõitma maksimaalse võimaliku kiirusega, kuid see ei ole kohustuslik. Kaebaja

arvestas seda juhist sõidu ajal;

2)

Eksamineerija hindas ohtlikuks olukorra, kus kaebaja ei kiirendanud Tallinna ringteelt

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele sõites sõidukit kiirendusrajal, vaid asus sõidurada vahetama

kiirusel 35 km/h. Kaebaja kiirus oli tegelikult 40 km/h. Eksamineerija väitel oli Tallinn-

Pärnu-Ikla maanteel sõitvatel sõidukitel lubatud sõidukiirus 110 km/h, kuid tegelikult on sel

teelõigul suurim lubatud kiirus 90 km/h. Kiirendusrajale väljasõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk „anna teed“, seega pidi kaebaja andma teed Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel liikunud

sõidukitele ning vajadusel jääma seisma ja alustama liikumist kiirusega 0 km/h. Seega ei

pidanud kaebaja liikuma kiirendusrajal kiirusega 90 km/h. Eksamineerija sekkus

põhjendamatult kaebaja juhtimisse ega võimaldanud vahetada sõidurada. Sel momendil ei

olnud Pärnu maanteel suunaga Tallinna poole esimesel sõidurajal mootorsõidukeid, seega ei

takistanud kaebaja liiklust ega tekitanud avariiohtlikku olukorda;

3)

Kaebaja eksami kestus oli 28 minutit, kuigi peab olema vähemalt 45 minutit. Eksami

varasemaks lõpetamiseks ei olnud alust.

4. Maanteeamet palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1)

Liiklusseaduse (LS) § 100 lg-te 4 ja 7 kohaselt annab Maanteeamet mootorsõiduki

juhtimisõiguse, lähtudes majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusest nr 50

„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid

ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). Määruse nr 50 § 2 kohaselt on juhi

eksamineerimise eesmärk hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust

juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

27.06.2011 määruses nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased

kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Viimati nimetatud määruse § 2 p 1 kohaselt peab juht

muu hulgas teadma liiklusreegleid – eelkõige liiklusmärke, teemärgiseid ja märguandeid ning

sõidueesõiguse, teeandmise kohustuse ja lubatud sõidukiirusega seonduvat. Kaebaja ei tea

neid liiklusreegleid;

2)

LS § 15 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

km/h ja asulasisesel teel 50 km/h. LS § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib Maanteeamet suurendada

asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust kuni 120 km/h. LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht

järgima suurimat lubatud sõidukiirust ning lg 2 kohaselt ei tohi õppesõidu ajal ja esmase või

piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 km/h. Kaebaja sõidueksami

sooritamise ajal kehtis Tallinn - Pärnu - Ikla maanteel lõigul Ääsmäe (km 27,0) - Vanamõisa

3(5)

(km 15,7) suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h, mitte 90 km/h nagu kaebaja väidab. Seega ei

olnud kaebaja sõidueksami sooritamise ajal lubatud suurimast sõidukiirusest teadlik. Määruse

nr 50 lisa 4 p 1.3.7 kohaselt hindab eksamineerija sõidueksamil muuhulgas eksamineeritava

lubatud sõidukiiruse järgimise oskust ning punkti 2.2.3 kohaselt on liiklusoludele mittevastav

sõidukiirus kogumis teiste vigadega eksami mittesooritamise põhjuseks. Kaebaja sõitis

lubatud suurimast sõidukiirusest peaaegu kolm korda aeglasemalt, mis takistab liiklust ning

võib tekitada liiklusohtlikke olukordasid. Ja isegi kui sõidueksami ajal ei tekkinud

liiklusoludele mittevastava sõidukiiruse tõttu reaalselt liiklusohtlikku olukorda, siis ei saa

juhtimisõigust anda isikule, kes arvab, et on õiguspärane ja liiklusohutu sõita asulavälisel teel

esimesel sõidurajal peaaegu kolm korda suurimast lubatud sõidukiirusest aeglasemalt või siis

ühineda kiirendusrajalt 110 km/h liikuva liiklusvooga kiirusel 40 km/h. LS § 48 lg 5 sätestab,

et kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel

andma teed teel sõitvale juhile. Kiirendusraja eesmärk, mis tuleneb juba mõistest endast, ongi

võimaldada sõidukitele liiklusvooga ühinemiseks eelnevalt saavutada lubatud suurim

sõidukiirus, et teistele sõidukitele madalal kiirusel asulavälisel teel ette sõites ei tekiks

liiklusohtlikku olukorda. Kaebuse väide, et eksamineerija sekkumine juhtimisse ei olnud

põhjendatud, kuivõrd tol hetkel esimesel sõidurajal autot ei olnud, ei oma kaebuse

rahuldamise seisukohalt tähtsust. Isegi kui eksamineerija sekkumine juhtimisse tol

konkreetsel hetkel ei olnud liiklusohutuse seisukohast vajalik, oleks see olnud vajalik

olukorras, mil kõrval sõidurajal oleks lähenenud teine sõiduk. Seega põhimõtteliselt oli

tegemist ohtliku liiklussituatsiooniga ning asjaolu, et kaebaja arvab, et nii ongi õige liigelda,

näitab, et kaebajale ei tohi juhtimisõigust anda;

3)

Sõiduki ohutuse kontroll on määruse nr 50 § 10 lg 3 kohaselt kohustuslik sõidueksami

osa, mille kontrollimata jätmisel ei ole võimalik tuvastada, kas isiku teadmised ja oskused

vastavad juhi kvalifikatsiooninõuetele. Kuivõrd eksamineerija sõiduki ohutuse kontrolli läbi

ei viinud, tunnistaski Maanteeamet sõidueksami tulemuse kehtetuks ja võimaldas isikul

sooritada uue eksami ilma täiendavat riigilõivu tasumata;

4)

Määruse § 10 lg-st 13 tulenevalt peab sõidueksami kestus liikluses vastama määruse

lisas 6 toodule ning nimetatud aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine,

sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine

ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist. Lisa 6 kohaselt peab B-kategooria sõidueksam

kestma vähemalt 45 minutit, kuid kaebaja sõidueksamile kulunud aeg oli üksnes 24 minutit.

Seega isegi kui eksamineerijal ei olnud õigust juhtimisse sekkuda ning seetõttu sõidueksamit

enneaegselt katkestada, ei muuda see fakti, et reaalselt oli sõidueksam nõutud ajast peaaegu

poole lühem ja seetõttu ei ole Maanteeamet saanud veenduda, et kaebaja teadmised, oskused

ja käitumine vastavad juhi kvalifikatsiooninõuetele. Ilma niisuguse veendumuseta ei ole

võimalik kaebuse rahuldamine ning Maanteeameti kohustamine kaebajale juhtimisõiguse ja

juhiloa väljastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. LS § 100 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline

elukoht on Eestis, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on

omandanud mootorisõidukijuhi kvalifikatsiooni. LS § 110 lg-st 3 tulenevalt peab

juhtimisõiguse taotleja mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks läbima asjakohase

ettevalmistuse ning esmaabikoolituse ja sooritama edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sõidueksami saab lugeda nõuetekohaselt sooritatuks.

6. Määruse nr 50 § 10 lg-st 3 tulenevalt algab sõidueksam sõiduki ohutuse kontrolliga,

mille viib läbi eksamineeritav kooskõlas lisas 3 punktis 6 toodud nõuetega (eksamineeritav

peab näitama, et ta oskab kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide,

4(5)

pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, auto

kütte-ja ventilatsiooniseadmete, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele).

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei teostanud sõitu alustades nõuetekohast sõiduki ohutuse

kontrolli. Maanteeamet ei ole seega saanud veenduda, et kaebaja teadmised, oskused ja

käitumine vastavad selles osas juhi kvalifikatsiooninõuetele.

7. Määruse nr 50 § 10 lg 13 ja lisa 6 kohaselt pidi kaebaja sõidueksami kestus liikluses

olema vähemalt 45 minutit. Sõidueksami kaardi (tl 22) kohaselt oli sõidueksami kestus 24

minutit (kaebaja väitel 28 minutit), seega nõutavast oluliselt lühem. Maanteeamet selgitas

kohtuistungil, et eksami kestus on kehtestatud arvestusega, et see on kõige lühem võimalik

aeg, mille jooksul saab kontrollida eksamineeritava vastavust kõigile kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele. Sõidueksami kestust arvestades on usutav, et Maanteeamet ei ole

saanud kõigis aspektides kontrollida kaebaja teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi

kvalifikatsiooninõuetele.

8. Määruse nr 50 § 11 lg 2 sätestab, et sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav

sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja

asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja

ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima

sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab eksamineeritav

oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning olema tähelepanelik teiste

liiklejate suhtes, oskama sujuvalt liiklusvooluga ühineda, seal sõita ning liiklusvoolust

väljuda, kohandades oma sõidukiiruse vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele ning vältida

põhjendamatult teiste liiklejate takistamist. Määruse nr 50 § 10 lg 12 kohaselt peab

sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine vastama määruse lisas 4 toodud nõuetele.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt lõpetaski eksamineerija kaebaja sõidueksami enneaegselt ja

luges eksami mittesooritatuks määruse nr 50 lg 14 p 1 alusel põhjusel, et eksamineeritava

oskused, käitumine ja tegevus ei vastanud lisas 4 toodule.

Lisas 4 toodud tabeli kohaselt peab eksamineeritav sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja

kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades muu hulgas järgmised toimingud: sõit sirgel

teel, kurvis sõitmine, kiirendusrajalt kiirteele sõitmine. Lisa 4 p 1.1 kohaselt peab iga

nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang näitama eksamineeritava oskust käsitseda ja

juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Lisa 4 p 1.2 järgi annab eksamineerija hinnangu

sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav oskab

käsitleda ja juhtida sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel

ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuoludega arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste

liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus. Lisa 4 p 2.1 sätestab, et kui eksamineerija

märkab tõsist viga, sh liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumise vajadus

eksamineeritava juhtimisse, siis loetakse eksam koheselt mittesooritatuks. Eksami

mittesooritamise põhjuseks võib lisa 4 p 2.2 kohaselt olla ka eri vigade kordumine või

kuhjumine, nt liiklusoludele mittevastav sõidukiirus või liiklusmärkide ja teekattemärgistuste

eiramine.

Kohus uuris kohtuistungil kaebaja sõidueksami kohta tehtud videosalvestist ja veendus, et

kaebaja sõitis pidevalt, nii asulasisesel kui -välisel teel, alla lubatud sõidukiiruse. Isegi

asulavälisel teel liigeldes oli kaebaja kiirus tihtipeale 30-40 km/h. Kaebaja märgib iseenesest

õigesti, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja arvestama

sõidukiiruse

valikul

oma

sõidukogemust,

teeolusid,

tee

ja

sõiduki

seisundit,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid (LS § 50 lg 3 p 1). On aga

üldteada, et mõjuva põhjuseta liiga aeglase kiirusega sõitev juht takistab liiklust ja võib

tekitada liiklusohtlikke olukordi. Sõidueksami videosalvestiselt on selgelt nähtav, et teeolud,

tee seisund ja ilmastikutingimused olid head ning liiklus hõre. Seetõttu pidi eksamineeritav

5(5)

kooskõlas määruse nr 50 § 11 lg-ga 2 sõidueksami olukorras siiski näitama oma oskust

juhtida sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Vastasel korral tekib põhjendatud kahtlus, kas

eksamineeritava oskused on ikka tavaliikluses osalemiseks piisavad.

Sõidueksami videosalvestiselt oli näha ka olukord, kus kaebaja soovis kiirendusrajalt Tallinn-

Pärnu-Ikla maanteega ühineda kiirusega, mis jäi alla 40 km/h, ning eksamineerija sekkus,

haarates rooli ja suunates kaebaja eksami alguspunkti tagasi. Maanteeamet on tõendanud (tl

18-21), et lubatud piirkiirus sellel teelõigul oli eksami tegemise ajal 110 km/h tunnis ja kohus

ei tuvastanud videosalvestiselt, et liiklusmärgid oleksid piirkiiruseks määranud 90 km/h nagu

väitis kaebaja. Seega arvestades, et kaebajale oli õppesõidu ajal suurimaks lubatud kiiruseks

90 km/h (LS § 50 lg 2), püüdis kaebaja liiklusvooga ühineda rohkem kui kaks korda temale

lubatust aeglasema kiirusega. Selline teguviis on potentsiaalselt ohtlik ja seab põhjendatult

kahtluse alla kaebaja oskuse sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt juhtida (määruse nr

50 § 11 lg 3). Kaebaja väitel ei olnud maanteel samal ajal teisi sõidukeid. Sõidueksami

videosalvestiselt ei ole aga täpselt tuvastatav, kui kaugel teised sõidukid olid ja kuna neile oli

suurimaks lubatud kiiruseks 110 km/h, võis kaebaja kiirust arvestades liiklusolukord

sekunditega muutuda. Maanteeamet märgib õigesti ka seda, et kiirendusraja mõte ongi kiiruse

viimine selliseks, et kiirendusrajal sõitja saaks maantee liiklusvooga sujuvalt ühineda, andes

seejuures teed teel sõitvale juhile (LS § 48 lg 5). Kui kiirendusrajal tõsta kiirus üksnes 40

km/h, nagu tegi kaebaja, samal ajal kui teel, millega ühinemiseks kiirendusrada on mõeldud,

liigeldakse 110 km/h, kaotab kiirendusraja olemasolu sisulise mõtte.

Eeltoodut arvestades jagab kohus Maanteeameti seisukohta, et kaebaja sõiduoskused ei ole

veel juhtimisõiguse saamiseks piisavad ning kaebaja sõidueksam oli sõidukaardile märgitud

põhjustel õigesti mittesooritatuks loetud. See tähendab ühtlasi, et sõidueksami katkestamine

enne ettenähtud aega oli põhjendatud.

9. Juhiloa kui juhtimisõigust tõendava dokumendi (LS § 96 lg 1) saab väljastada üksnes

juhul, kui isik vastab kõigile juhtimisõiguse saamise tingimustele (määruse nr 50 § 16 lg 1),

sh on edukalt sooritanud kõik nõutavad eksamid. Kaebaja ei vasta juhtimisõiguse saamise

tingimustele, sest tema sõidueksamit ei saa kohtu eespool toodud seisukohti arvestades lugeda

sooritatuks – eksamil jäi teostamata sõiduki ohutuse kontroll, eksam kestis ettenähtust

oluliselt vähem aega ning sõidueksami kaardile märgitud põhjustel on sõidueksam õigesti

enne ettenähtud aega katkestatud ja mittesooritatuks loetud. Seetõttu tuleb I.L. Maanteeametit

juhiloa väljastamiseks kohustav kaebus jätta rahuldamata.

10. Kohus märgib veel, et Maanteeamet on tunnistanud oma eksimust seoses sõiduohutuse

kontrolli läbi viimata jätmisega ja vastavalt vaideotsusele on kaebajal võimalik sooritada uus

eksam täiendavat riigilõivu tasumata.

11. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid Maanteeamet ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit