3-14-52832/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52832 Haldusasi A.K.i kaebus Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7- 8.1/14/1375 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta A.K.ile ettevõtluse alustamise toetust summas 4474 eurot ja toetuse maksmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist Menetlusosalised Kaebaja – A.K. Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja juhatuse esimees Meelis Paavel Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K.i kaebus osaliselt. 2. Tühistada Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsus nr 7-8.1/14/1375 ja kohustada Eesti Töötukassat A.K.i 19.08.2014 avaldust uuesti läbi vaatama. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot A.K.i kontole nr EE942200221006413551 (Swedbank). 4. Jätta ülejäänud osas menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30. aprillil 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa võttis 17.07.2014 otsusega nr TA 14-0079153 vastavalt tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 6 lõigetele 1-4 A.K.i töötuna arvele (tl 13). 2. A.K. esitas 19.08.2014 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks (tl 44 ja pöördel).

2(9) 3. Eesti Töötukassa lõpetas 28.08.2014 otsusega nr TA-0093200 TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 alusel A.K.i töötuna arveloleku alates 21.08.2014, kuna ta on alates 22.08.2014 3BT OÜ juhatuse liige (tl 15). 4. Eesti Töötukassa otsustas 12.09.2014 otsusega nr 7-8.1/14/1375, tuginedes TTTS §-le 19 ning A.K.i avaldusele ja sellele lisatud dokumentidele, mitte anda A. K.le ettevõtluse alustamise toetust, kuna ta ei vasta ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise tingimustele (tl 17). Otsuses viidati TTTS § 19 lg-le 1, mille kohaselt võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu; samuti sätetele, mille kohaselt lõpetatakse töötuna arvelolek, kui isik on äriühingu juhatuse liige ning asjaolule, et taotleja on alates 22.08.2014 3BT OÜ juhatuse liige. 5. A.K. esitas 23.09.2014 Eesti Töötukassale vaide, milles taotles Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7-8.1/14/1375 kehtetuks tunnistamist ja 19.08.2014 esitatud avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks läbivaatamist (tl 19 ja pöördel). A.K. leidis, et ta vastas toetuse taotlemise hetkel TTTS § 19 lg 1 tingimustele, st oli taotlemise hetkel (19.08.2014) töötu. TTTS § 19 lg 1 esimene lause ei reguleeri toetuse andmist vaid seda, kes võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda ehk õiguspärase taotluse esitamist määravat ajahetke. Seega ei saa TTTS § 19 lg 1 olla toetuse andmisest keeldumise põhjuseks. Kuna Eesti Töötukassa on teinud otsuse seadusliku aluseta ning on rikkunud A.K.i subjektiivset õigust toetuse saamisele, on otsus tühine. Eesti Töötukassa ei ole otsuses toonud välja ühtegi toetuse mitteandmist võimaldavat sätet. Kuna otsus on tühine, tuleb taotluses märgitud summa kanda A.K.i poolt näidatud pangakontole. 6. Eesti Töötukassa jättis 20.10.2014 vaideotsusega nr 154 A.K.i vaide rahuldamata (tl 23 ja pöördel). Eesti Töötukassa hinnangul sätestab TTTS § 9 lg 2 üheselt, millal ja kellele tööturuteenuseid osutatakse ning millised on haldusorganit kohustavad sätted ega anna töötukassale võimalust osutada teenuseid (sh anda ettevõtluse alustamise toetust) kaalutlusõiguse alusel juhul, kui isik ei ole töötu. TTTS § 2 lg-s 3 on sätestatud töötu isiku mõiste ning see säte seab tööturuteenuste saamise eelduseks töötuna arveloleku. Samuti tuleneb TTTS-st, et teenuseid osutatakse TTTS alusel üksnes siis, kui isik on jätkuvalt töötuna arvel. Kuna A.K.i töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3, § 6 lg 5 p 4 alusel, siis puudus tal õigus tööturuteenuste saamisele alates 22.08.2014. A.K. ei ole vaidlustanud töötuna arveloleku lõpetamist. Taotluse esitamise hetkel (19.08.2014) vastas A.K. küll TTTS § 19 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kuid tema töötuna arvelolek lõpetati 21.08.2014. A.K. pidanuks TTTS § 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastama (st olema töötu) aga kuni ettevõtluse alustamise toetuse andmise või mitteandmise otsustamiseni. Ka TTTS seab toetuse andmise eelduseks toetuse saaja töötuks olemise, kuivõrd selle kohaselt makstakse taotluse rahuldamise korral toetus just töötu pangakontole. Eeltoodust tulenevalt oli A.K.i taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane. Vaidlustatud otsus on tehtud TTTS, ettevõtluse alustamise toetuse avalduse ja avaldusele lisatud dokumentide alusel. Otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide läbivaatamisel ei selgunud uusi õiguslikke või faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. 7. A.K. esitas 18.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7-8.1/14/1375 peale ning 18.12.2014 kaebuse täienduse. 8. 22.12.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjaliku vastuse esitamiseks. 9. 20.01.2015 esitas Eesti Töötukassa kaebusele vastuse. 10. 21.01.2015 määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

3(9) 11. 02.03.2015 ja 08.03.2015 esitas vastustaja täiendavad seisukohad ning kaebaja esitas täiendava seisukoha ja tõendid, milles palus lisaks vaidlustatud otsuse tühistamise ja toetuse maksmise kohustamise nõuetele kohustada vastustajat tasuma kaebajale toetuse tasumisega viivitamise eest viivist seadusega ettenähtud määras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 12. Kaebaja palub tühistada Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsuse nr 7-8.1/14/1375 ning kohustada vastustajat maksma kaebajale ettevõtluse alustamise toetust summas 4474 eurot. 12. 1. Kaebaja hinnangul on otsuse õiguslik põhjendus ebaõige. Kaebaja leiab, et ta on täitnud õigeaegselt kõik TTTS-s sätestatud eeldused ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Eesti Töötukassa tegevuse tõttu jäi toetus aga õigeaegselt laekumata, mistõttu on kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud õigusliku aluseta. 12.2. Kaebaja vastas ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise hetkel toetuse saamise tingimustele ning seda on kinnitanud ka vastustaja. Seega on vastustaja õigusvastaselt ja omavoliliselt TTTS § 19 lg 1, § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 alusel keeldunud toetuse maksmisest. Vastustaja seisukoht, et kaebaja pidi olema töötu kuni toetuse kohta otsuse tegemiseni, on ebaõige ning seda ei toeta ka TTTS § 19 lg 5 regulatsioon. 12.3. Kuna vastustaja ei ole vaidele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vastanud (vaideotsust teinud), on kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Vastustaja ei saatnud kaebajale posti teel ka vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise teadet ning rikkus sellega HMS § 84 lg-t 2. Seega on vastustaja tegevus õigusvastane ning 20.10.2014 vaideotsus nr 154 on õigustühine. 12.4. Vastustaja on kaebaja ilma jätnud ka töötuskindlustushüvitisest ning see asjaolu koosmõjus ettevõtluse alustamise toetusest ilmajätmisega on vastuolus põhiseadusega ning TTTS mõtte ja eesmärgiga. Vastustaja on eksinud põhiseadusest tuleneva sotsiaalriigi printsiibi vastu, kuna vastustaja ei ole kaebajale toetust määranud, kuigi toetuse eeldused toetuse saamiseks olid õigeaegselt täidetud. Lisaks on kaebaja seisukohal, et vastustaja poolt kohtule 28.11.2014 edastatud väljavõtted vaideotsuse kättetoimetamise kohta ei tõenda vaideotsuse postiga edastamist. Seega on vastustaja eiranud HMS § 84 lõiget 2 koosmõjus sama seaduse §-ga 26. Kaebaja leiab, et vastustaja on eiranud haldusmenetluse seadust ja seetõttu on haldusakt tühine. 13. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda, esitades järgmised seisukohad. 13.1. Vaidlustatava otsuse andmise tingis asjaolu, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 alusel tagasiulatuvalt 21.08.2014. Töötuna arveloleku lõpetamise tingis asjaolu, et Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kaebaja alates 22.08.2014 3BT OÜ (registrikood 12707816) juhatuse liige. Kaebaja ei ole vaidlustanud enda töötuna arveloleku lõpetamist. Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine on õiguspärane ning seetõttu puudus kaebajal ka õigus ettevõtluse alustamise toetusele. 13.2. TTTS § 9 lg 2 ja § 2 lg 3 alusel on õigus tööturuteenust, sh ettevõtluse alustamise toetust saada üksnes töötul. Kuigi kaebaja oli toetuse taotlemise avalduse esitamise hetkel töötuna arvel, on TTTS-s reguleeritud ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise üldise loogikaga kooskõlas, et töötu peab vastama toetuse taotlemise tingimustele ka pärast taotluse esitamist, st kuni vastava otsuse tegemiseni. Eeltoodud seisukohta kinnitavad ka TTTS § 19 lg 5 ja § 7 lg 1 p 7. Toetuse andmisest keeldumine TTTS § 19 lg 1 alusel on kooskõlas TTTS ettevõtluse alustamise toetuse regulatsiooni loogikaga ning seadusandja ei ole juhuks, kui taotleja ei vasta toetuse taotlemise tingimustele pärast avalduse esitamist, ette näinud muid ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise aluseid.

4(9) 13.3. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2011 otsuse seisukohad haldusasjas nr 3-3-1-92-10 (p 17) on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Vastustajal puudub kaalutlusõigus, kas võtta või jätta võtmata töötuna arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige. 13.4. Seoses vaide läbivaatamise tähtajaga ja selle pikendamisega on vastustaja tagantjärgi tuvastanud, et tähtaja pikendamise teade on koostatud ja allkirjastatud 03.10.2014, kuid ekslikult on jäänud see kaebajale saatmata. Vastustaja hinnangul ei saanud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise teate saatmata jätmine käesoleval juhul kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda. Tegemist ei olnud selliste menetlusnõuete rikkumistega, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Seega ei ole vaidlustatav otsus tühine, kuna teate saatmata jätmine ei mõjuta vaidlustatava otsuse ega ka vaideotsuse sisu. Vaideotsus ei ole ka tühine, sest puuduvad HMS § 63 lg-s 2 toodud tühisuse alused. Üksnes vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumine vaideotsust tühiseks ei muuda. Eesti Töötukassa 12.09.2014 otsus nr 7-8.1/14/1375 vaidlustatud tähtaegselt ning asjaolu, et kaebajale jäi ekslikult tähtaja pikendamise teade 03.10.2014 edastamata, ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Nimetatud rikkumine ei saanud kuidagi mõjutada vaidlustatava otsuse tulemust. 13.5. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta pole vaideotsust kätte saanud, vaid selle kättetoimetamise viisi. Vastustaja leiab, et vaideotsus on kaebajale kättetoimetatud kooskõlas HMS-is sätestatuga. Kui õigusaktid ei sätesta kindlat haldusakti teatavakstegemise vormi, siis võib haldusorgan vormi (lihtkiri, tähitud kiri, faks, elektronpost jne) ise valida, kuid peab seejuures arvestama, et haldusakti saab lugeda teatavaks tehtuks vaid siis, kui haldusakti teatavakstegemist isikule on võimalik tõendada. Vastustaja on käesolevas asjas edastanud väljavõtte infosüsteemist, millest nähtub, et kaebajale on vaideotsus saadetud elektrooniliselt, aadressile xxxxxxxxx@gmail.com. Teadet selle kohta, et vaideotsus saadetud aadressile jõudnud poleks, ei ole vastustajale laekunud. Lisaks on kaebaja toetuse taotlemise avalduses märkinud ettevõtluse alustamise toetuse menetlemisega seonduvate dokumentide esitamise viisiks elektroonilise viisi - e-postiga aadressile xxxxxxxxx@gmail.com. Nimetatud aadressilt on kaebaja esitanud ka 23.09.2014 vaide. Vastustaja edastas kaebajale vaideotsuse 20.10.2014 teadmisega, et kaebaja on tähtaja pikendamise teate 03.10.2014 kätte saanud. 13.6. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et on eksinud põhiseadusest (PS) tuleneva sotsiaalriigi printsiibi vastu, jättes kaebajale toetuse määramata, kuigi eeldused toetuse saamiseks olid õigeaegselt täidetud. Vastustaja nõustub kaebajaga, et PS kõnealusest sättest tuleneb riigi kohustus abistada tööotsijat töö leidmisel ja et sellest objektiivsest kohustusest tuleneb ka subjektiivne õigus. Vastustaja arvates leiab kaebaja ekslikult, et viidatud põhimõttest tuleneb talle subjektiivne õigus kasutada kõige efektiivsemaid tööturuteenuseid, nagu ettevõtluse alustamise toetus. Põhiseaduses on riigi vastav kohustus sätestatud üldiselt määratletuna, ega ole konkretiseeritud, millistest kaalutlustest tuleb riigil lähtuda või millisel viisil abi osutatakse. Objektiivsest üldiselt määratletud kohustusest ei saa tuleneda isiku subjektiivset nõudeõigust konkreetsetele tööturuteenustele. Sotsiaalsed õigused on ennekõike käsitletavad riigi üldise kohustatusena, mida realiseeritakse vastavalt sotsiaalpoliitilistele kokkulepetele ja majanduslikele võimalustele. Seega on riigil kohustus tagada kõigile sätestatud õiguste kasutamise võimalus õiglasel ja võimalustele vastaval alusel. Seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata, millist liiki abi ja millises ulatuses tööotsijale töö leidmisel osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. TTTS § 9 lg 2 sätestab tingimused tööturuteenuste osutamiseks ning ühe tingimuse kohaselt on õigus ettevõtluse alustamise toetusele üksnes töötul TTTS mõistes. Samuti on seadusandja pidanud vajalikuks piirata teatud isikute, nt äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvelevõtmist või töötuna arvelolemist põhjusel, et nad ei ole tegelikult ilma tööta. Vastustaja ei ole kaebajat jätnud abita. TTTS sätestab mitmeid teenuseid ka tööotsijana arvel olevatele isikutele. 13.7. Seoses viivisenõudega selgitab vastustaja, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel koostoimes võlaõigusseaduse §-ga 113

5(9) RVastS § 7 lõikes 4 tehtud viite kaudu. Viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud eeldused (Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-66- 14, p 19). Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt esitatud viivisenõude põhjendatus praegusel juhul küsitav. Kaebajal ei teki õigust konkreetsele toetusele vahetult seaduse alusel, vaid pärast asjakohase haldusakti väljastamist. Kui vastustaja oleks haldusakti väljaandmisel viivitanud, võinuks kaebaja nõuda kahju hüvitamist. Käesoleval juhul sellist viivitust haldusakti andmiseks ei olnud. Kahju hüvitamise eeldused on reguleeritud RVastS §-s 7. Kaebaja ei ole asjakohastele alustele viidanud, ega tõendanud RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud eelduste täitmist. Eeltoodust tulenevalt pole põhjendatud ka kaebaja viivisenõue.

KOHTU PÕHJENDUSED 14. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. 15. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on kaebaja töötuna arveloleku 28.08.2014 otsusega alates 21.08.2014 tagasiulatuvalt TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 alusel lõpetanud põhjusel, et kaebaja on alates 22.08.2014 3BT OÜ (registrikood 12707816) juhatuse liige. Kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud ega selle õiguspärasust kahtluse alla seadnud. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja pidi kõnealuse taotluse lahendamise hetkel vastama TTTS § 19 lg-s 1 nimetatud tingimustele (st olema töötu) või piisas sellest, et kaebaja vastas sellele nõudele taotluse esitamise hetkel. Samuti on kaebaja vastustajast erinevalt seisukohal, et vaide lahendamise tähtaja pikendamine ning tähtaja pikendamise teate kaebajale kättetoimetamata jätmine on tinginud vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühisuse. 16. TTTS § 9 lg 1 p 9 kohaselt on üheks tööturuteenuse liigiks ettevõtluse alustamise toetus ning sama paragrahvi lõike 2 esimesest lausest tulenevalt osutatakse tööturuteenuseid töötule individuaalse tööotsimiskava alusel. TTTS § 2 p-s 1 on sätestatud, et tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja samas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tulenevalt TTTS § 19 lg-st 1 võib Eesti Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes on vähemalt 18-aastane ja on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutsevõi kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. TTTS § 2 p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. 17. TTTS § 19 lg-s 4 sätestatakse alused, mille puhul ettevõtluse alustamise toetust ei anta. TTTS § 19 lg-s 4 ei ole ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise alusena nimetatud töötuna arveloleku lõpetamist ega ka asjaolu, et isik pole töötuna arvel. Eelnevast ei tulene, et Eesti Töötukassa peaks ettevõtluse alustamise toetust maksma ka isikule, kelle töötuna arvelolek on lõpetatud ning ta pole enam töötu staatuses. TTTS regulatsioon (TTTS § 19 lg 1) sätestab toetuse saamise eeldusena töötuna arveloleku, samuti viitab sellele TTTS § 19 lg 2, milles nähakse ette, millised dokumendid peab ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu Eesti Töötukassale esitama. Eeltoodud sätetest koosmõjus võib teha tõesti järelduse, et isegi, kui taotleja puhul ei esine ühtki TTTS § 19 lg-s 4 loetletud ning ettevõtluse alustamise toetuse maksmist välistavatest alustest, ei ole Eesti Töötukassal õiguslikku alust seda toetust määrata isikule, kes pole töötuna arvel. Sellist eeskätt keelelist tõlgendust ei toeta kohtu hinnangul vastustaja poolt rõhutatud TTTS § 19 lg 5, mis sätestab, et ettevõtluse alustamise toetus kantakse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul ettevõtluse alustamise toetuse määramise otsuse tegemisest arvates. Eelnevat tuleb mõista eelkõige kui sätet, milles nähakse ette toetuse väljamaksmise tähtaeg

6(9) 18. Vaidlust ei ole selles, et taotluse esitamise ajal (19.08.2014) oli kaebaja töötuna arvel. Pooled on erineval seisukohal selles, kas oluliseks tuleb pidada töötuks olemist üksnes taotluse esitamise hetkel või nii taotluse esitamise kui ka toetuse määramise otsustamise hetkel. Toetuse määramise otsustamise hetkeks 12.09.2014 oli kaebaja töötuna arvelolek Eesti Töötukassa 28.08.2014 otsusega alates 21.08.2014 lõpetatud põhjusel, et alates 22.08.2014 oli ta osaühingu juhatuse liige. 19. TTTS §-i 19 täiendati 27.03.2014 vastu võetud muudatuste raames lõikega 21 järgmises sõnastuses „Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana“. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE) seletuskirja järgi on täpsustus, et toetust antakse vaid loodava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, vajalik, et vältida toetuse mittesihipärast kasutamist. Ettevõtluse alustamise toetuse abil peaks isik looma endale töökoha ja teenima tulu. Praktikas on seletuskirja järgi näiteks juhtumeid, kus toetust saanud isik asutab mittetulundusühingu, st soovib alustada ettevõtlusega juriidilise isiku kaudu, mille eesmärk ei tohi olla tulu saamine. Samaaegselt täiendati TTTS § 19 lõiget 4 punktiga 7, et vältida korduvalt ettevõtluse alustamise toetuse maksmist ühele ja samale isikule. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on TTTS alusel ettevõtluse alustamise toetuse andmise eesmärk aidata töötul luua endale ettevõtluse kaudu töökoht ja väljuda töötusest. 20. Ettevõtluse alustamise toetuse puhul tuleb Töötukassal esmalt kontrollida taotluse esitaja vastavust TTTS § 19 lg 1 tingimustele ning taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust (TTTS § 19 lg 2). Vastuvõetud avalduse rahuldamise otsustamiseks tuleb kontrollida ega ei esine TTTS 19 lg-s 4 loetletud asjaolusid, mis toetuse andmise välistavad. Seadusest ei tulene kohustust selles etapis kontrollida töötu staatust. Kohus soostub vastustaja lähenemisega, et TTTS § 19 lg-st 1 tulenevalt peab ettevõtluse alustamise taotleja olema töötu ning kogu seaduse mõttest ja eelviidatud seletuskirja selgitustest nähtuvalt on eesmärk toetuse andmine töötule. 21. TTTS eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (§ 1 lg 1). Tööturuteenuste (mille hulka kuulub ka ettevõtluse alustamise toetus, TTTS § 9 lg 1 p 9) osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist (TTTS § 9 lg 3) ning see ei tohiks olla takistatud üksnes formaalsetel põhjustel. 22. Ei saa välistada, et isik, kes on taotlenud ettevõtluse alustamise toetust, astub samaaegselt ka järgmise sammu, st asutab äriühingu. Kohtule esitatud ettevõtluse alustamise toetuse avaldusest vormikohasel blanketil (tl 14) ei nähtu täiendavaid selgitusi, kuidas avaldaja peaks edasi käituma. Avalduse blanketil esitatud valikus on võimalik kinnitada, millistele toetuse määramiseks/välistamiseks olulistele tingimustele isik vastab. Ka praegusel juhul on isik avalduse vormikohasel blanketil kinnitanud, et ei taotle toetust olemasoleva ettevõtte majandustegevuse alustamiseks või laiendamiseks ega olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks (tl 44). 23. Kohtu hinnangul tuleb eristada TTTS § 19 lg 4 p-des 1 ja 2 sätestatud olukorda (ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks või olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks) olukorrast, kus toetust taotlenud töötuna arvel olev isik on toetuse saamise lootuses asutanud osaühingu, olles selle ainus osanik ja juhatuse liige just ettevõtluse alustamise toetuse taotlemisega ajaliselt lähestikku ning ei nähtu, et ettevõte oleks veel jõudnud tegevust alustada. TTTS-st nähtub ettevõtluse alustaja toetuse saajale kohustus alustada majandustegevusega kuue kuu jooksul toetuse pangakontole ülekandmisest (§ 19 lg 71, lg 8 p-d 1 ja 11). TTTS § 19 lg 72 kohaselt loetakse majandustegevus alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu või on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.

7(9) Eesti Töötukassa veebilehel olevast teabest (https://www.tootukassa.ee/content/toetused-jahuvitised/ettevotluse-alustamise-toetus) nähtub samuti kohustus kuue kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest luua uus äriühing või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustada äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Töötukassa informeerib küll üldisemalt isikuid sellest, millistel juhtudel töötuna arvelolek lõpetatakse, kuid sellest ei pruugi selguda, millised järelmid (sh ettevõtluse alustamise toetuse mittemaksmine) veel kaasneda võivad. 24. Mööndes Eesti Töötukassa piiratud kaalumisruumi tööturuteenuste osutamisel ja seejuures avaliku sektori finantsvahendite jaotamisel, ei saa kõrvale jätta asjaolu, et haldusorganina teostab Eesti Töötukassa TTTS kohaldamisel haldusmenetlust ning on seejuures seotud haldusmenetluse üldiste põhimõtete ja haldusmenetluse üldregulatsiooniga ulatuses, mis nähtub TTTS § 1 lg-st 3. Seega ei ole ka tööturuteenuste osutamisel välistatud haldusmenetlusele üldiselt omane selgitamisja uurimispõhimõtte kohaldamine ning ärakuulamisvõimaluse tagamine. 25. Eesti Töötukassa on TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 4 alusel kaebaja töötuna arveloleku lõpetanud põhjusel, et ta on äsja asutatud osaühingu juhatuse liige. Kohtupraktikas on sarnastes olukordades automatismil põhinevat töötuna arveloleku lõpetamist seni õiguspäraseks peetud (näiteks väga lühiajalise avalikus teenistuses viibimise ja tasu saamise korral, Riigikohtu seisukoht haldusasja nr 3-3-1-92-10). Sarnane olukord on ka praeguses asjas, kuid kaebaja pole töötuna arveloleku lõpetamist vaidlustanud. TTTS eesmärgi ja mõttega ega hea halduse põhimõtetega ei saa kooskõlas olla olukord, kus üks normide koosmõjust tulenev automaatne järeldus (töötuna arveloleku lõpetamine põhjusel, et isik on äsja asutatud äriühingu juhatuse liige), viib vääramatult teise automaatse järelduseni, st et kuna ta pole töötu staatuses enam ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamise hetkel, pole tal sellele toetusele enam õigust, sõltumata faktilistest asjaoludest, mis töötuna arveloleku otsustamiseni viisid. Liiatigi olukorras, kus tähtaeg töötuna arveloleku lõpetamise otsuse vaidlustamiseks polnud toetuse avalduse lahendamise hetkeks veel möödunud. 26. Eesti Töötukassa ei ole taotlust menetledes välja selgitanud, kas osaühingu loomine oli seotud esitatud taotlusega ega seda, kas töötuna arveloleku lõpetamine oli seotud asjaoluga, et kaebajal oli tegelikult olemas töö (mis välistaks vajaduse tööturuteenuse järele) või oli äriühing asutatud selleks, et alustada majandustegevust ettevõtluse alustamise toetuse toel. Vaidlustatud otsuse motivatsioonist ei nähtu ka, kuidas vastustaja on jõudnud konkreetse juhtumi puhul seisukohani, et töötuna arveloleku lõpetamine tingib kaebajale toetuse andmata jätmise, st vastustaja on veenvalt ja loogiliselt jätnud sidumata faktilised asjaolud ja tema hinnangul kohaldamisele kuuluvad õigusnormid. Vastustaja on märkinud: „Kuna taotleja ei vasta ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise tingimustele, otsustati toetust mitte anda“, kuid põhjendustest ei nähtu, milliseid tingimusi on silmas peetud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu kaalutlusi ega ka viidet taotluse rahuldamata jätmise konkreetsele õiguslikule alusele. Kohtu hinnangul ei ole ettevõtluse alustamise toetuse andmise regulatsioon kaalutlusõigust välistav (vastasel korral tõusetuks tõsine kahtlus regulatsiooni põhiseaduspärasuses). Kohtu nõudel esitatud haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et toetuse avalduse menetlemisega oleks kaasnenud mingit täiendavat suhtlust taotlejaga. Seega on kaebaja võimalus oma seisukohti esitada piirdunud vormikohase avalduse täitmise ja selle lisade esitamisega. Vastustaja tegevus on piirdunud äriregistrist selle asjaolu väljaselgitamisega, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige. Seegi asjaolu oli aluseks juba kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisel. 27. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav

8(9) (HMS § 55 lg 1) ning täidetud peavad olema HMS §-st 56 tulenevad põhjendamisnõuded. Kaalutlusotsustuse puhul peavad akti põhjendustest nähtuma haldusorgani kaalutlused (HMS § 56 lg 3). Vormi-ja menetlusvead on akti kehtetuks tunnistamise (tühistamise) seisukohalt määravad, kui need mõjutavad haldusorgani otsustust (HMS § 58). Eelnevast lähtudes on kohus seisukohal, et otsuse puhul on tehtud oluline kaalumisviga ja sellest tuleneb põhjendamispuudus ning eelnevalt viidatud rikkumised taotluse menetlemisel (ebapiisav uurimispõhimõtte kohaldamine ja ärakuulamisvõimaluse ebapiisav tagamine) on sellised, mis võisid viia vastustaja ebaõige ja põhjendamatu lõppjärelduseni. 28. Kaebaja väitel on vastustaja eksinud PS §-st 10 tuleneva sotsiaalriigi põhimõtte vastu, kuna vastustaja ei ole kaebajale toetust määranud, kuigi toetuse eeldused toetuse saamiseks olid õigeaegselt täidetud. Kohus nõustub vastustajaga, et põhiseadusest tuleneb riigi kohustus abistada tööotsijat töö leidmisel, kuid seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata, millist liiki abi ja millises ulatuses töö leidmisel osutatakse ning kehtestada tingimused abi saamisele. Seaduses sätestatud nõuded ja piirangud tööturuteenuste saamiseks alluvad põhimõtteliselt põhiseaduspärasuse kohtulikule kontrollile, kuid praegusel juhul peab kohus võimalikuks ettevõtluse alustamise toetuse määramist reguleerivaid norme põhiseaduspäraselt tõlgendada. 29. Kaebaja väidab menetlusnormide rikkumist, mis seisneb tema vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise teate edastamata jätmises. Vastustaja möönis, et teade küll koostati, kuid jäi kaebajale ekslikult edastamata. Kohus leiab, et 20.10.2014 vaideotsuse nr 154 tegemise tähtaja pikendamine ning vastava teate kaebajale edastamata jätmine ei too kaasa vaidlustatud otsuse ega ka nimetatud vaideotsuse tühisust. Haldusakti tühisuse alused on sätestatud HMS § 63 lg-s 2 ning praegusel juhul selliseid haldusakti tühisusele viitavaid tunnuseid ei esine. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei olnud selliste menetlusnõuete rikkumistega, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaideotsuse tegemise tähtaja pikendamise teate kaebajale saatmata jätmine ei mõjutanud ilmselgelt vaidlustatud otsuse ega ka vaideotsuse sisu. Vaideotsust ei ole kaebaja praeguses asjas ka vaidlustanud. Vaideotsuse kättetoimetamisega seotud etteheidetest hoolimata on kaebaja kaebusega halduskohtusse saanud tähtaegselt pöörduda. 30. Kohus ei pea võimalikuks praeguses vaidluses võtta seisukohta kaebaja väidete osas, mis puudutavad tema ilmajäämist töötuskindlustushüvitisest. Kaebaja on küll sellele viidanud (kaebuse täienduse p 9.6, tl 35) ning lisanud ka väljatrüki Eesti Töötukassa 01.09.2014 otsusest nr 114028292, kuid ei ole käesoleval juhul esitanud nõuet selle otsuse tühistamiseks ega oma selget tahet selleks väljendanud. 31. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Eesti Töötukassa vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Halduskohus lähtub kohustamisnõude lahendamisel ka riigivastutuse seaduse § 6 lg-test 4 ja 5, millest tulenevalt võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse konkreetse sisuga haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Ettevõtluse alustamise toetuse määramise ja maksmise otsustamine ei toimu automaatselt, vaid Eesti Töötukassal tuleb hinnata TTTS § 19 lgtes 1, 2, 21 ja 4 nimetatud asjaolusid. Seega ei pea kohus võimalikuks rahuldada kaebaja nõuet kohustada vastustajat toetust välja maksma, kuid peab põhjendatuks kohustada vastustajat kaebaja 19.08.2014 taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades käesolevas otsuses esitatut. Eeltoodu tõttu pole praegu põhjendatud seisukohta võtta viivise nõude osas.

9(9) 32. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 järgi on riigilõivu tasumisest vabastatud toetuse taotleja toetussummade maksmata jätmise asjas. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tuleb enam tasutud riigilõiv tagastada kaebaja pangakontole. 33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja ei ole esitanud dokumente muude menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe