3-15-554/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-554 Haldusasi RK esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja – RK Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus RK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta RK määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-554 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla 04.03.2015 käskkirjaga nr 531 (käskkiri nr 531) paigutati kinnipeetav RK avavanglast ümber Tallinna Vangla kinnisesse osakonda. Käskkirja kohaselt pani RK 05.02.2015 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kuigi tööpäev algas kell 9:00, ei viibinud ta kuni kella 10:10-ni väljaspool vanglat ettenähtud töökohas. Tallinna Vangla 26.02.2015 käskkirjaga nr 231 karistati kaebajat noomitusega. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 alusel ei tohi avavanglasse paigutataval kinnipeetaval olla kehtivat distsiplinaarkaristust muu hulgas vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest. RK poolt toime pandud süütegu on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kinnipeetava suhtes puudub avavanglas vangistuse kandmiseks usaldus. Distsipliinirikkumise tõttu ei vasta RK avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale seatud tingimustele. Vangistusseaduse (VangS) § 21 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse, kui ta ei täida VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetava ümberpaigutamine on lubatav ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

RK esitas 06.03.2015 vaide käskkirja nr 531 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks.

2. RK esitas 06.03.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes käskkirja nr 531 kehtivus ja täitmine peatada. Taotluses leiti, et käskkiri nr 531 ei ole antud

3-15-554 2(3) pädeva haldusorgani poolt, haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel ei ole järgitud kehtivaid õigusnorme, haldusakt on põhjendamata, rikutud on võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse printsiipe ning haldusakt on antud kaalutlusvigadega.

Esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel saavad taotluse esitaja õigused olulisel määral rikutud, karistuse kandmine on tehtud põhjendamatult raskemaks. Oluliselt raskendatud või võimatu on taotleja töötamine väljaspool vanglat, mis omakorda toob kaasa võimatuse jätkata hagide tasumist ning perekonna toetamist.

3. Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja etteheited käskkirjale nr 531 on põhjendamatud. Kuna taotlejal on kehtiv distsiplinaarkaristus, on ära langenud tingimus, mis võimaldas tal avavanglas viibida. Vanglal puudub veendumus, et taotleja ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Käskkiri nr 531 on juba täitmisele pööratud ning taotleja viibib kinnises vanglas.

4. Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 määrusega jäeti RK esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuid sellest ei piisa taotluse rahuldamiseks. 26.02.2015 käskkiri nr 231, millega kaebajat karistati, on kehtiv ning kohtule siduv. Õige ei ole vangla seisukoht, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 järgi piisab ümberpaigutamiseks ainuüksi kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolust. VangS § 21 lg 1 näeb ümberpaigutamisel ette kaalutlusõiguse. Käskkirjast nr 531 siiski nähtuvad napid kaalutlused ning kohtupraktika ei välista nende täpsustamist kohtumenetluses.

Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2014 määruses nr 3-14-51918 on leitud, et õigusrikkumiste ärahoidmise suhtes esineb tungiv avalik huvi, mis kaalub üles kinnise vangla režiimile paigutamisega kinnipeetava suhtes rakenduvad täiendavad piirangud olukorras, kus asjaoludest tulenevalt pidi vanglal ratsionaalselt tekkima kahtlus kinnipeetava õiguskuulekuses. Seda, kas kinnipeetava käitumine võib mingitel põhjustel olla õigustatav, tuleb kontrollida asja sisulise läbivaatamise käigus.

Kuna esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida põhivaidluse ära otsustamist, siis peab isikul olema põhivaidluse tema kasuks lahendamise osas suur eduvõimalus. Taotleja õiguste viivitamatu kaitse vajadus peab üles kaaluma võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive. Vaide ega kaebuse eduväljavaateid ei saa käesoleval juhul pidada ülemäära suurteks, eelkõige põhjusel, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kehtib.

TAOTLEJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS 5. RK palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 13.03.2015 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuses leitakse, et antud juhul ei otsustata põhivaidlust ette ära, sest käskkirja kehtivuse peatamiseks ei ole vaja lahendada tühistamis- ega tuvastamiskaebust. Kohus on ebaproportsionaalselt palju asunud käsitlema põhivaidluse küsimusi. Kohtul oli vaja vaid kontrollida, et kaebus poleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleval juhul on põhjendatud ja mõistlik hoida ära R. Kukele kahjuliku tagajärje tekkimise oht. Kohus on ebaõigesti leidnud, et VangS § 21 lg 1 alusel võib kinnipeetavat avavanglast kinnisesse vanglasse ümber paigutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-554 3(3) 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust on võimalik lahendada Tallinna Vanglalt seisukohta küsimata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse järeldustega ning ei pea HKMS § 201 lg-le 4 ning § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki halduskohtu seisukohti korrata. 7. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud nõuetekohaselt. Õige on halduskohtu hinnang, et esialgse õiguskaitse rahuldamisega otsustab kohus ette põhivaidluse eseme üle. Põhivaidluse üle otsustamine ei tähenda seda, et kohus tühistab vaidlustatud haldusakti esialgse õiguskaitse korras. Põhivaidluse üle otsustamisega on tegemist juhul, kui kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi (avavanglasse tagasi paigutamine) enne asjas kohtuotsuse tegemist. Selline esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole välistatud, kuid eeldab, et kaebusel on head eduväljavaated. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebuse eduväljavaated on tagasihoidlikud. 8. Vangla oskab kaebajast tulenevat ohtu paremini hinnata, kui see on antud juhul võimalik kohtul vaid nappide toimikumaterjalide põhjal. Käesolevas asjas esineb ülekaalukas avalik huvi, et väljaspool vanglat ei töötaks kinnipeetavad, kes ei järgi ettenähtud režiimi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja avavanglasse ümberpaigutamine enne, kui selgunud on põhivaidluse tulemus. Avalik huvi on antud juhul kaebaja õiguste võimalikust riivest kaalukam.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets