3-14-51865/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51865 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 31.03.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.U. kaebus Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirja nr 6-2/733 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.U.; Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta S.U. kaebus haldusasjas 3-14-51865 rahuldamata. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 12.06.2014 käskkirjaga nr 6-2/733 „Kinnipeetav S.U. distsiplinaarasi kaaskinnipeetava solvamise süüdistuses“ on karistatud kinnipeetav S.U.t Tartu Vangla kodukord p. 1.7.1 alusel, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud teise isikuga suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. S.U.t on karistatud viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine on edasi lükatud 6 kuulise katseajaga. Vangla on tuvastanud, et 12.05.2014 osalesid kinnipeetavad M.T. ja S.U. sotsiaalosakonna klassiruumis, kus S.U. solvas kinnipeetav M.T.´d. S. U. on kasutanud kinnipeetav M.T. suhtes solvavat väljendit kukk. Samuti oli S. U. hoiak ja käitumine üleolev. S.U. on pöördunud vaidega vangla poole Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 12.06.2014 käskkirja nr 6-2/733 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla on jätnud vaideotsusega 28.07.2014 nr 1-11/298-3 kinnipeetava S.U. vaide rahuldamata.

22.08.2014 on S.U. pöördunud kohtu poole Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku käskkirja 12.06.2014 nr 6-2/733 tühistamiseks.

08.09.2014 kohtumäärusega on halduskohus jätnud kaebuse käiguta ning küsinud kaebuselt riigilõivu tasumist. 12.09.2014 on kaebaja kohtule vastanud ning esitanud riigilõivu 15 eurot tasumise kviitungi. Kohtumäärusega 24.09.2014 on kohus S.U. kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Kaebaja on taotlenud Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku käskkirja 12.06.2014 nr 6-2/733 tühistamist. Kaebaja leiab, et tema tegevuses puudub süü. Kaebaja on märkinud, et tema ei ole kaaskinnipeetav M.T. solvanud. Kaebaja märgib, et sõna „kukk“ ei ole olnud solvav väljend ning kaebaja on teinud teiste kaaskinnipeetavate hulgas küsitluse selle sõna tähenduse kohta ning soovib öelda, et sõna „kukk“ ei ole mitte vanglas seksuaalselt ärakasutatav isik, vaid ka ebatraditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga isik. Kaebaja märgib, et oluline on välja selgitada, kas tema on soovinud selle sõnaga teist isikut solvata või mitte. Kaebuse täienduses (12.09.2014) märgib kaebaja, et kuna vanglas on palju Kuke-nimelisi isikuid, ajas ta lihtsalt kaaskinnipeetava M.T. nime sassi ja nimetas teda Marko Kukeks. Kaebuse täienduses (27.11.2014) märgib kaebaja, et soovib muuta oma kaebust kahjunõude kaebuseks ja nõuda hüvitist 500 eurot, kuna talle on tekitatud toimunuga vaimseid kannatusi ja kahjustatud on ka tema mainet. Kaebaja on märkinud, et on talle määratud kartserikaristuse juba ära kandnud ning selle tühistamisest pole enam kasu.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla märgib, et S. U. distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 12.05.2014 sotsiaalosakonna klassiruumis, kus toimus kinnipeetavatele suhtlemisõpetuse tund, pöördus S. U. kaaskinnipeetava poole küsimusega: „ Kuule ,Kukk, mis su nimi on?“ Vangla tähenduses tähendab selline pöördumine seksuaalselt ärakasutatud meessoost isikut. Vangla on asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud Tartu Vangla kodukord p.1.7.1 sätestatut, kuna isik on toime pannud solvava väljendi kasutamise teise isiku suhtes ning pole oluline, kas sõnakasutuse adressaat ka selle peale reaalselt solvus.

Vastustaja jääb selle juure, et kaebaja on süüliselt käitunud ning talle määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud hooletusest, kaebaja pidi olema teadlik selle sõna tähendusest vanglas, kuna kaebaja kannab juba kolmandat korda vanglakaristust.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.S.U. on pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega tühistada Tartu Vangla inspektorkontaktisiku käskkiri 12.06.2014 nr 6-2/733, millega on kaebajale määratud 5 (viis) ööpäeva kartserisse paigutamist. Hiljemalt (27.11.2014) on kaebaja pöördunud kohtu poole nõude muutmisega ning on esitanud kahjunõude 500 eurot, kuna leiab, et tühistamisnõue on muutunud ainetuks, kuna kaebaja on talle määratud kartserikaristuse juba kandnud.

3.Kohus on esitatud taotluse lahendanud kohtumäärusega 11.12.2014 ning märkinud, et nõude muutmine ei ole lubatav, kuna kaebaja ei ole läbinud kahjunõudes kohtueelset menetlust ning nõude muutmise korral kuuluks kaebus tagastamisele. Kohus selgitab täiendavalt, et ka tühistamisenõudes ei ole kaebus muutunud ainetuks ning selle sisulise läbivaatamise tulemusena saaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral selle tühistada , mille tulemusena saaks kaebaja esitada hilisemalt kahjunõude.

4.Kuid kohus asub seisukohale, et antud asjas ei kuulu kaevatav haldusakt tühistamisele ja kaebus jääb rahuldamata, kuna kaevatav käskkiri on õiguspärane, antud selleks pädeva ametiisiku poolt, kaevatav käskkiri on motiveeritud, käskkiri on selge ja üheselt mõistetav ning antud hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas.

5.Asja materjalide kohaselt seisnes S.U. distsiplinaarsüütegu selles, et ta viibis 12.05.2014 kella

9.20 ajal Tartu Vangla sotsiaalosakonna klassiruumis, kus toimus Tartu Vangla sotsiaaltöötaja läbiviimisel kinnipeetavatele suhtlemisõpetuse tund. Vanglateenistuse ametniku ettekandest ja sotsiaaltöötaja ja kinnipeetav M.T. selgitustest nähtuvalt on õppetöös osalemise ajal M.T. ja S.

U. probleeme läbisaamisega, sest S. U. suhtub M.T. halvustavalt. S. U. on kaaskinnipeetava M.T. suhtes kasutanud solvavat väljendit „kukk“. S. U. on käitunud üleolevalt ja tema väljendusviis oli arvustav ja kohatult kritiseeriv. S. U. ise tunnistab nimetatud väljendi kasutamist, kuid märgib hilisemalt, et arvas, et M.T. perekonnanimi on „Kukk“. Kaebaja kõnepruugist ja kõnevormist on võimalik järeldada, et kaebaja kasutas M.T. suhtes solvavat väljendit, kui mitte tahtlikult, siis hooletuse tõttu.

6.Käesolevas juhtumis saab asuda seisukohale, et kaebajale oli teada, mis tähendab vanglas sõna „kukk“ kinnipeetavate seas, siis saab möönda, et kaebaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud. Kaebaja kannab vanglakaristust kolmandat korda, seega on talle teada vangla sõnapruuk ja samuti vangla sisekorra eeskirja ja vangla kodukord sätted, millest tuleb juhinduda.

7.Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste ja žargooni.

8.Kalle Meho (julgeolekuosakonna peaspetsialist) on omapoolses õiendis märkinud, et kinnipeetav S.U. on ka varasemalt kinnipeetav M.T. solvanud ning M.T. on tunnist lahkunud. K. Meho on teinud ettepaneku algatada distsiplinaarmenetlust. S.U. on tunnistanud, et küsis suhtlemisõpetusetunnis M.T. käest: „Kuule, Kukk, mis su nimi on?“. Asja materjalide kohaselt ei ole S. U. soovinud M.T.ga suhtlemisõpetuse tunnis läbiviidavat harjutust sooritada, seega kasutas ka eelnimetatud väljendit. Kristina Timmuski (sotsiaaltöötaja) seletuskirjast nähtuvalt lahkus M.T. 12.05.2014 pärast S.U. poolt teda kukeks nimetamist klassist ning ta keeldus tundi tulemast, kuna ei soovinud koos S.U.ga üheskoos harjutust sooritada, kuna ta oli solvunud. Ljubov Soo (valvur) poolt koostatud ettekande kohaselt nägi ta 12.05.2014 kell 9.20 M.T. sotsiaalosakonna koridoris tunni ajal seismas ning viimane teatas, et teda on S. U. solvanud ning ta soovib tagasi minna eluhoonesse ja ei soovi õpinguid jätkata. Asja materjalide kohaselt on M.T. ja S. U. ka varasemalt olnud koos praktikal ning nende läbisaamine on olnud probleemne. 13.05.2014 vestlusel on S. U. märkinud, et tema igasugustega ei suhtle ning on parem kui M.T. ei osale grupitöös.

9.Kokkuvõttes on vangla õigesti tuvastanud, et S. U. on toime pannud Tartu Vangla kodukord p

1.7.1 rikkumise, menetleja on välja selgitanud, et süüteo puudumise tõttu puudub alus algatada distsiplinaarmenetlust M.T. suhtes. Menetleja on kogunud hulganiselt materjale distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks ning on teavitanud 27.05.2014 kinnipeetav S. U.

distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses sellega, et teda kahtlustatakse kaaskinnipeetava M.T. solvamises. Menetleja on õigesti asunud seisukohale, et S. U. pidi teadma M.T. õiget nime, sest nad on osalenud kogu kooliaasta vältel ühes rühmatöös, mistõttu ei ole alust arvata, et S. U. arvas M.T. perekonnanimeks olevat „Kukk“. Sõimusõna kukk on vanglažargoonis üldteada väljend, mis on solvav. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et S. U. solvav käitumine avaldas solvangut M.T. ning kaaskinnipeetavat solvates pani S.U. toime distsipliinirikkumise, mille eest on karistamine põhjendatud. S. U. on teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning teab ka, et Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus.

10.S. U. puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, küll aga on vangla andmete kohaselt seitse korda karistatud kriminaalkorras ja kolmel korral kandnud vanglakaristust. S. U. oma tegu ei kahetsenud vaid on püüdnud ennast oma teos õigustada. Vangla on pidanud kõige otstarbekamaks ja proportsionaalsemaks karistada kaebajat kartserisse paigutamisega, sest see annab märku, et tegemist on tõsise distsipliinirikkumisega. Samuti vähendab kartserikaristus uute samalaadsete rikkumiste toimepanemise võimalust hilisemalt.

11.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 loetleb distsiplinaarkaristused vangistust reguleerivate õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristuseks VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks. Distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks on kogutud hulganisti materjali, hinnatud on distsiplinaarsüüteo raskust, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohus asub seisukohale, et kaevatav käskkiri on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele.

12. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

13.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulu (riigilõiv) tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik