3-14-53234/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-53234 Otsuse kuupäev 31. märts 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maret Schultzi kaebus kohustada Varstu valda välja andma korraldus, millega kaebajale tagastatakse Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa 24,30 ha Menetlusosalised Kaebaja Maret Schultz Vastustaja Varstu vald Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Maret Schultz esitas 22.12.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2) ning 19.02.2015.a ja 27.02.2015.a täiendavad seisukohad (tl 25, 27). Kaebaja palus kohustada Varstu Vallavalitsust välja andma korralduse, millega kaebajale tagastatakse Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa 24,30 ha.

Kaebuse kohaselt tunnistas Varstu vallavalitsus 01.09.2003.a korraldusega nr 84 kehtetuks varasema, 18.09.1998.a tehtud maa tagastamise korralduse nr 145, kuid ei ole maa tagastamise kohta teinud uut korraldust. Kaebaja on korduvalt vastustaja poole pöördunud, kuid see ei ole tulemust andnud.

2

Kõne all oleval maal paiknevate teistele isikutele kuuluvate hoonete juurde teenindusmaa määramisega seotud kohtuvaidlused ei saa kaebaja arvates takistada maa tagastamist kaebajale. Seda on öelnud Tartu Ringkonnakohus 25.11.2014.a kohtumääruses asjas nr 3-14-51995.

2. Kohus tegi kohtute infosüsteemi (KIS) andmete ja kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide põhjal kindlaks järgmised asjaolud.

2.1. Kaebaja on tunnistatud Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa tagastamise õigustatud subjektiks 1/2 suuruses osas. Teisele õigustatud subjektile on maa kompenseeritud. Kaebaja taotleb maa tagastamist talle täies ulatuses (nõudeõigusest suuremas osas).

2.2. Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maal paikneb kolmandatele isikutele kuuluv korterelamu. Tartu Halduskohtu menetluses on kohtuasi nr 3-14-51995, milles kaebaja on esitanud nõude kohustada vastustajat määrama korterelamu juurde teenindusmaa, kusjuures kaebaja arvates ei tohi talu maa arvel korterelamule teenindusmaad määrata.

2.3. Osaliselt paikneb Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maal kolmandale isikule kuuluv elamu. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kohtuasi nr 3-13-2466 ehk kaebaja nõue tühistada vallavalitsuse korraldus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus tühistada korraldus, millega määrati kindlaks kolmandale isikule kuuluva elamu teenindamiseks vajaliku maa (katastriüksuse) piir. Kaebaja ei nõustu ka selle hoone juurde maa määramisega talu maa arvel.

16.01.2015.a kohtumääruses (tl 11) selgitas kohus pooltele, et neil ei ole vaja esile tuua või tõendada punktis 2.1. - 2.3. toodud asjaolusid. Kohtule tuli teatada ainult sellest, kui nendes asjaoludes on poolte arvates vigu. Pooled vigadest kohtule ei teatanud.

3. Varstu vald vastas kaebusele (tl 17), et kaebajale ei ole võimalik maad tagastada enne, kui on kindlaks määratud talu maal paiknevate teistele isikutele kuuluvate hoonete juurde erastatava maa suurus ja piirid.

Kohtu seisukoht

4. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa tagastamise õigustatud subjekt 1/2 suuruses osas, kaebaja on esitanud avalduse tagastada talle maa täies ulatuses (nõudeõigusest suuremas osas) ning puudub kehtiv kohaliku omavalitsuse otsus maa tagastamise kohta kaebajale.

Vaidlust ei ole ka selles, et Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maal paiknevad kolmandatele isikutele kuuluvad hooned ning nende hoonete juurde erastatava maa suurus ja piirid ei ole kindlaks määratud (vt otsuse punkti 2). Kohtuasjas nr 3-13-2466 on kaebaja vaidlustanud ühe hoone juurde erastatava maa suuruse ja piiride määramise ning kohtuvaidlus ei ole lõppenud (tl 36-39). Kohtuasjas nr 3-13-2466 nõuab kaebaja teise hoone juurde erastatava maa suuruse ja piiride määramist, kusjuures kaebaja arvates ei tohi selle hoone juurde eraldada maad talu maa arvelt (tl 33-35). Ka kaebuses rõhutab kaebaja, et ta soovib mitte ainult vastustaja kohustamist maa tagastamise otsustamiseks, vaid vastustaja kohustamist tagastama maa täies ulatuses.

3

5. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Maareformi seaduse § 23 lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui vallavõi linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud.

Eeltoodu põhjal puudub vastustajal kuni erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramiseni kohustus otsustada maa tagastamine kaebajale.

Kaebaja väidab, et Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2014.a kohtumääruses asjas nr 3-14-51995 on ringkonnakohus väitnud, et erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine ei takista maa tagastamist. Kaebaja on kohtulahendit valesti mõistnud. Viidatud määruse punktis 8 (tl 34 pöördel) on öeldud, et maa erastamine ühe ehitise juurde ei takista maa erastamist teise ehitise juurde. Mõlematel juhtudel on tegemist maa erastamisega. Kaebaja aga taotleb maa tagastamist. Sama määruse punktis 9 on ringkonnakohus öelnud, et kaebajale on võimalik maad tagastada alles pärast korterelamule teenindusmaa määramise otsustamist.

Käesolevas otsuses välja toodud asjaolude põhjal takistab maa tagastamist eelkõige kaebaja vastuseis sellele, et osa Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maast erastatakse kolmandatele isikutele ja seda ei saa tagastada kaebajale. Kaebajal on kahtlemata õigus erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramist vaidlustada, kuid kaebaja ei saa samal ajal vaidlustada maa erastamist kolmandatele isikutele kuuluvate hoonete juurde ja nõuda maa tagastamise lõpule viimist.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata.

6. Kohus ei analüüsinud otsuse tegemisel kaebaja poolt kohtule esitatud tõendeid, kuna tõendid on esitatud asjaolude kohta, milles vaidlust ei ole (otsuse punktis 2.1. nimetatud asjaolud tl 3-6) või ei ole asjassepuutuvad (dokumendid maa tagastamise avalduse menetlemise alguse kohta aastatel 1990-1993, tl 27 pöördel - 30; kaebaja ja teise maa tagastamise õigustatud subjekti omavahelisi suhteid puudutav kirjavahetus tl 7-8).

7. Kohus määras 03.02.2015.a kohtumääruses (tl 19), et kohtuasi vaadatakse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p 2 alusel läbi kirjalikus menetluses. 27.02.2015.a kohtule esitatud täiendavas seisukohas (tl 27) taotles kaebaja jätkuvalt asja arutamist kohtuistungil. Kohus käsitleb seda vastuväitena kohtu tegevusele.

Kohus jääb 03.02.2015.a kohtumääruses toodud seisukoha juurde. Pooltel puudub vaidlus käesoleva asja lahendamisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle. Vaidluse all on õiguslik küsimus - kas maa tagastamine on võimalik enne seda, kui on lahendatud samal maal asuvate hoonete omanike taotlused maa erastamiseks. Tegemist on küsimusega, mis on seadusega üheselt mõistetavalt reguleeritud. Kohtuasja lahendamine kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel on õige.

4

Menetluskulud

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Riigilõivu käesoleva asja lahendamise eest ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7). Kohus määras 03.02.2015.a kohtumääruses (tl 19) uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste esitamise tähtajaks 19.02.2015.a. Kuna menetlusosalised ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente, siis kohus muid menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik