1-15-2619/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-2619

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2015. Valga kohtumaja a Kriminaalasja number 1-15-2619 Kohtukoosseis Kohtunik Marian Priks Kohtuistungi

sekretär Tõlk Reelika Käis

Kriminaalasi

P.J

263 lg 1 p 2

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav P.J

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; IK: xxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kohtulikult karistamata. Kaitsja

RESOLUTSIOON KrMS § 173, §§ 249 ja §

248- 318 lg 3 p 4 alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi KarS

tunnistada P.J § 263 lg 1 p 2 järgi ja karistuseks mõista neljakuuline kuud) vangistus. (4

KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.- 15.01.2015.a, s.o kaks (2) päeva ning KrMS § 102 lg 4 alusel raviasutuses vi , ibimise aeg alates 16.01.2015.a kuni 31.01.2015.a, s.o kuusteist (16) päeva, karistusaja hulka. Lugeda P.J-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks kolm (3) kuud ja 12 päeva vangistust.

2 (4) KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täit e mitte pöörata, kui misel P.J üheaastase (1-aastase) katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elam

a kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx;

2. ilmum

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma ja elatusvahendite kohta; kohustuste täitmise

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M P.J äärata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – – tühistada suhtes kohtuotsuse elukohast lahkumise keeld P.J jõustumisel.

Asitõend: KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend isiklik

- kriminaalasja juures olev P.J-i päevik tagastada omanikule.

Menetluskulud:

KrMS § 175 l ja § alusel välja mõista riigi g 1 p 4, 9 180 lg 1 ja lg 3 P.J-ilt tuludesse menetluskulud 50 % ulatuses:

 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 292,50 eurot

ja

 kaitsjatasu summas 190 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude (482 eurot) tasumine ositi võrdsete igakuiste osamaksetena

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi

teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda.

3 (4) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s : Kriminaalasj selles, et tema, 09.01.2015.a kella 22:35 ajal, olles as süüdistatakse P.J-i külas oma sugulasel Linda Merekivil Valga maakonnas Tõlliste vallas Laatre alevikus Iigaste mnt 8-11 saatis avalikult läbi internetiportaali Facebook noorsoopolitseinik Kirly Kadastikule

sõnumi, et temal on Põltsamaa Ametikool direktoriga Andrus Kompusega tüli ja ta hangib

endale relva, millega ta läheb kooli ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kasutades relva, laseb direktori ning pärast ka enda maha.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud relvaga ähvardades, pani P.J toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi puudub.

Kokkuleppe sisu: Karistuse liik ja määr P.J suhtes: Prokurör nõuab kohtus: P.J-ile karistuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14 § 68 lg 1 alusel arvata P.J-i -15.01. 2015.a. s. o. 2 päeva ning KrMS § 102 lg 4 alusel raviasutuses viibimise aeg alates 16.01. 2015.a. kuni

31.01.2015.a. s. o. 16 päeva vahistusaja hulka. Lugeda P.J-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks kolm (3) kuud ja 12 päeva vangistust.

KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.J

1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja t

äidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluse käik: P.J on end inkrimineeritavas kuriteos süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi kuriteo

toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist tõenditega Seega esinevad kõik ka asjas kogutud muude . KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. P.J

4 (4) KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt on sõlmitud

lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav kinnit kohtuistungil, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. P.J ab

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet.

Süüdistatav palub vähendada ja ajatada menetluskulud ühele aastale. Prokurör jää Prokurör taotlusele vastu ei vaide. b kokkuleppe juurde.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus teise astme kuriteo eurot. puhul on käesoleval ajal 585

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 4 lg 3 Vastavalt

p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kohtueelses menetluses on kaitsja tasuna 390 eurot. väljamõistetud

kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses KrMS § 175 lg 1 p 3

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, milleks antud juhul on 635 eurot. Tulenevalt

Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 jätab kohus ekspertiisitasu 635 eurot riigi kanda.

-le 1 kulud Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei

ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

arvestab kohus KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse ku P.J-i taotlus lud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude . vähendamiseks ja väljamõistetavas osas ajatamiseks on põhjendatud

Menetluskulude tasumine koheselt ja täies ulatuses käib temale üle jõu ei ole

. P.J

varem karistatud ning resotsialiseerumise väljavaade seetõttu hea. Kohus peab mõistlikuks vähendada menetluskulusid 50 % ning määrata kulude ühe aasta tasumine ositi jooksul. Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid - - lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks Kohtunik