1-14-7833/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.03.2015.a. Kohtuasja number 1-14-7833 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana

Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi J.R’i enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

J.R , isikukood XXX, kodakondsuseta, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.05.2014 02.10.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega J.R vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ’le prokurörile. J.R ja

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 22.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.R ’i vangistusest tingimisi

enne tähtaegseks vabanemiseks.

Viru Maakohtu 22.10.2014 otsusega tunnistati J.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõisteti

karistuseks 8 kuud vangistust ning KarS § 202 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

2 tema eelvangistuses viibitud aeg 10 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust. J.R’i karistuse kandmise aja alguseks loeti 12.05.2014.

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras

karistatud 9 korda. Reaalset vangistust kannab viiendat korda. Dünaamika on ühtlane,

raskusaste ei ole muutunud. Alates varasest noorusest peamiselt ainult vargusega seotud kuriteod. Ise tunnistab, et vargused olid ette kavatsetud ning soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine. Lühikese karistusaja tõttu kinnipeetavale ITK-d koostatud ei ole. Vanglas viibides

suhteliselt vaikne, kuid 28.10.2014 oli vangla sunnitud kohaldama täiendavaid

julgeolekumeetmeid

kui kinnipeetav ründas vanglaametnikku, mis lõpetati asjaolude ära langemise tõttu 13.01.2015.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Peale vabanemist plaanib elama a da oma elukaaslase ja lapse juurde xxxx, aadressile xxxx su . Tegemist on 2-toalise korteriga, mis elukaaslane, kuulub korteriühistule, lepingu on sõlminud kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et korteri eest on võlgnevused. kehtiv elamisluba või muu dokument. Samuti puudub kinnipeetaval

Kinnipeetav lõpetas keskkooli xxxx ja omandas ehitaja eriala xxxx. Riigikeelt ei valda, kuid on nõus õppima. Täitise andmetel võlgnevusi umbes 8500 eurot. Mitte kunagi ei ole ametlikult

töötanud, on olnud vaid juhutööd suulise kokkuleppe alusel ehituse valdkonnas. Teinud põhiliselt viimistlustöid. Enne vangistust ei töötanud ega olnud Töötukassas arvel. Peale

vabanemist garanteerib püsiva lihttöölise töökoha tema vend oma autoremondifirmas xxxx. Pannud toime hulgaliselt kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Lähedasteks on ema, vend ja kriminaalkorras karistatud elukaaslane. Vanema tütre hooldusõigus on antud kinnipeetava emale. J.R’i sõnul on suhted emaga ja tütrega head, seda kinnitab ka ema ise, kes ootab poega koju ning on nõus teda nii materiaalselt kui

moraalselt toetama

. Varasem narkootikumide tarvitamine ja süstemaatilised vargused ning 16-l korral

väärteokorras karistatust näitavad tema riskeerivat ja hoolimatut elustiili.

Isikul ei ole kunagi olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning puudub põhjus kinnipeetava sõnu mitte uskuda, ühtegi kuritegu ei ole toime pannud alkoholijoobes. Juba 15-aastaselt alustas

raskete narkootikumide tarvitamisega. Oli aeg, kus varastaski narkootikumide hankimiseks vajaliku raha saamise eesmärgil. Enne vanglasse sattumist tarbis kergemaid aineid umbes korra kuus. Väidab, et nüüd, olles juba peaaegu 40-ne, ei vaja ta enam narkootikume ja saab ka ilma

hakkama. Narkootikumidest sõltuvust diagnoositud ei ole. Vabaduses oli 80% töövõimetus

kuni veebruar 2014, hiljem ei pikendanud. Tervise tõttu peab valima kergemad tööd, muidu ise tervises suurt probleemi ei näe.

Varases nooruses oli oluliselt impulsiivsem kui praegu. Vanuse kasvades on jäänud rahulikumaks ja eesmärgiks on hakata elama seaduskuulekat elu, kasvatada lapsi ja mitte enam varastada ning teenida raha ausal teel venna firmas. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid

ning vanglas kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ametniku ründamise eest. Senine elustiil on näidanud, et ühiskonnas kehtivad reeglid ei ole omanud siiamaani temale mingit tähtsust. Otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid siiski õigustab vargusi tööpuudusega. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord ja jätkab narkootikumide tarvitamist.

3 Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise sul 69% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook

0%.

Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla J.R i tingimisi ’ ennetähtaegset vabanemist. Kui kohus otsustab J.R’i siiski tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, 21 4, 8

toodud lisakohustusi, muuhulgas osalema sotsiaalprogrammides "Õige hetk" ja "Eluviisitreening".

Prokuratuuri seisukoht.

09.03.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 19.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega

ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla J.R ’i ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Prokuröri hinnangul viitavad kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. J.R’i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda u ega tekitaks ühiskonnas ute kuritegude toimepanemisest)

usaldust karistuse mõistmisesse. Varasem süüdimõistetu ad tingimuslikud karistused ning

käitumiskontrollile allutamine ei ole J.R ’ile eripreventiivset mõju positiivset

avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist,

s.o tema vabastamise korral oleks ohustatud. Kriminaalhoolduslike ühiskonna heaolu vahenditega korrigeerida tema

ei ole võimalik käitumist õiguskuulekuse suunas, mistõttu tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ning uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Seega on

eelnimetatud puhul olemas arvestatav uue k süüdimõistetu uriteo toimepanemise tõenäosus. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on

vangistusest ennetähtaegse vangistatu õiguspärane vabastamise oluliseks tingimuseks käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Eeltoodu alusel ei ole aru saanud oma kuritegude leiab prokurör, et olukorras, kus kinnipeetav

tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, ei kaalu süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses üles

toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks.

Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta J.R i tingimisi vabastamist. ’ ennetähtaegset

Maakohtu istung.

4

10.03.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et leiab p lema õhjendamatud o

riskid seoses narkootikumidega. Selgitab, et vangla kohustuslikult vormistab elamisloa nendele, kes vabanevad,

iseloomustuses seetõttu ta ei muretse sellepärast. Kontaktisik ütles, et on mingi viga ning et tal ei ole kunagi katseaega olnud ja ta ei ole tingimisi enne tähtaega varem ka vabanenud. Isegi paragrahv on teine , aga tema

– Harju Maakohtu poolt oli märgitud § 121 üle mõisteti kohut § 199 järgi.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel elukoht ja võimalik töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda Kriminaalhooldaja

on varasemalt . iseloomustusest nähtub, et J.R’i karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal olles jätkas kuritegude toimepanemist. Seega

osutus kriminaalhooldus ebarahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi jätkab kuritegude teinud ning toimepanemist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on -1-1-91-06 , et oma 02.11.2006 määruses nr 3 märkinud

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine. J.R’il on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole see tingimus

käesoleval juhul täidetud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et 28.10.2014 oli vangla sunnitud kohaldama täiendavaid julgeolekumeetmeid kui kinnipeetav ründas vanglaametnikku, kuid need . Seega on tegemist isikuga, kes ei lõpetati asjaolude ära langemise tõttu 13.01.2015 suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud

alluda korraldustele ning

kehtestatud nõudeid järgida.

Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht, on vaid võimalus, et saab venna firmasse tööle.

Varasemalt on isikul diagnoositud 80% töövõime kaotus, mistõttu on isikul töötegemise

võimalused mõningal määral ja valdkondades piiratud. Samuti on toimepandud kuriteod peamiselt varavastased, toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Kinnipeetaval alkoholi ega narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, kuigi varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud just narkootikumide tarvitamine.

Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul võlgnevusi summas 8500 eurot. majandusliku kasu Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel saamise eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada

5 narkootikumide uuesti tarvitama asumine. Seda toetab ka asjaolu, et vangla iseloomustusest nähtuvalt isik mitte kunagi ametlikult töötanud. , ei ole

Samuti on u 69 ue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge – %, mistõttu tema

ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus peab vajalikuks ära märkida, et kriminaalhooldaja iseloomustuse ja rahvastikuregistri andmete kohaselt puudub kinnipeetaval kehtiv elamisluba ja igasugune muu kehtiv dokument.

J.R ’i tingimisi ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. J.R’i

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu J.R ’i

vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp